Máttááttâs- já kulttuurministeriöst ruttâdem Dihtosis-haavâ kuálmád ihán
Sämitige Nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haavâ toimâ vijđeduvvoo meid vyeliškovláid.
– Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettem ruttâdem addel nuorâirááđán máhđulâšvuođâ juátkiđ tárbulii pargo tiäđulâšvuođâ lasettem oovdân. Škovlâkolliistâlmeh láá lamaš hirmâd pivnoheh, mii puáhtá oovdân meid toi tárbulâšvuođâ. Škovlâkolliistâlmijd láá tiilám iänááš máddáápiäláá Suomân, te mij lep siämmást meid juksâm päikkikuávlu ulguubeln ässee säminuorâid. Mij vyerdip moovtâ proojeekt juátkim já tuáivup, ete kolliistâlmeh šaddeh fastâ, luándulâš uássin máttááttâs, paahud Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee Anni-Sofia Niittyvuopio.
Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-ohtsâšhaavâ vievâst lii tohhum kyevti luuhâmpaje ääigi sämmilâšvuotâ uápisin paješkovláid čuosâttum sämmilâšfáádá miäldásij škovlâkolliistâlmij já fáádá jiešráđálii máttááttâsân uáivildum vyehikorttâpaakâ sehe moobiilspeelâ vievâst. Tääl haavâ čuosâttâhjuávkku vijđeduvvoo meid vyeliškoovlâ pel. Toos lasseen haavâst olášuttum sämmilâšvuođâ kieđâvuššee moobiilspellâ jurgâluvvoo tavesämikielân.
Haavâ škovlâkyessin tuáimih säminuorah. Uđđâ škovlâkuosijd rekrytisteh haahân algâčoovčâ ääigi. Škovlâkuosij škovlim lii roovvâdmáánust, mon maŋa škovlâkolliistâlmeh vyelgih joton. Škovlâkolliistâlmijd olášuteh luuhâmive 2020-2021 meid spiekâstâhlávt káidusohtâvuođâiguin.
– Lâi tuođâi suotâs kuullâđ, ete haahâ lii finnim joođhâ! Mun lam meid moovtâ tast, ete puátteevuođâst mij pastep juksâđ ovdiist vijđásubbooht uáppeid pirrâ Suomâ, illood nuorâirääđi värijeessân Mira Pohjanrinne, kote lii toimâm haavâ škovlâkyessin uáivikaavpugkuávlust. – Oppâlájádâsâin já škoovlâin kolliidijn huámmáš ain, ete tiäđu tárbu lii styeres. Talle meid ain ibbeerd, ete ko fáddá ij lah tuárvi uápis maŋgáid máttáátteijeidgin, te mii rooli sämmilâškulttuur oovdânpyehtimist lii eromâš styeres. Tehálii pargo lasseen mun jieš navdâšâm tuođâi ennuv nuorâi teivâdmist – maŋgii vyehikorttâpaakâ pajedem savâstâllâm lii tovâttâm tom, ete mun jieš-uv lam uáinám uápis aašijd uđđâ uáinust, juátká Pohjanrinne.
Haavâ váldu-ulmen lii lasettiđ válduaalmugân kullee nuorâi tiäđuid sämmilijn já sämmilâškulttuurist já tienávt jieijâs uásild estiđ sämmiláid čyeccee vajosaavâ já olgoštem. Luuhâmive 2019-2020 haavâst olášuttii ohtsis 86 škovlâkolliistâlmid 14 škovlâkuosijguin. Algâtäälvi 2020 almostui Sukellus saamelaiskulttuuriin – moobiilspellâ já tom hämmejii kiđđuv ääigi nuuvt, ete tot heivee káidusmáttááttâsân.
Dihtosis-haavâ ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö. Hahâäigi: 1.9.2020-30.6.2021.
Lasetiäđuh:
Sämitigge:
Nuorâirääđi saavâjođetteijee
Anni-Sofia Niittyvuopio,
puh 040 7082 072, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
Nuorâičällee
Elli-Marja Hetta
puh. 010 8393134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi
Nuorâi Akatemia
Proojeekthovdâ, Ulla Saalasti
Puh. 040 567 4203
ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi
Uáppáásm meid
Nuorâirääđi saavâjođetteijeeh väljejum
Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijen väljejui Rosa-Máren Juuso Käresavonist já värisaavâjođetteijen Helmi Ljetoff Helsigist.
Nuorâirääđi toimâpajan 2024-2025 lii asâttum
Sämitige čuákkim asâttij nuorâirääđi toimâpajan 2024-2025 čuákkimistis 30.1.2024.
Säminuorâi teivâdmeh
Moonnâm čoovčâ uárnejum nuorâirääđi astoäigitooimâ teivâdemriggee finnee joođhâ rijjâhámásijn teivâdmijn. Mieldi láá amnâseh sämituojij várás já lyevispeelah. Ehideh láá skammâmáánu ääigi Oulust, Ruávinjaargâst já Käresavonist. Eehid lii uáivildum säminuoráid pajetääsiahasijn kida 30-ihásáid.
Uusâ fáárun tâi iävtut jeessân Sämitige nuorâirááđán toimâpajan 2024-2025
Mij uuccâp nuorâirááđán fáárun aktiivlijd, sämiaašijn perustum säminuorâid pirrâ Suomâ. Nuorârääđi valjiimist váldoo vuotân, et jesâneh ovdâsteh ubâ sämikuávlu sehe jieškote-uv kielâjuávhuid nuuvt pyereest ko máhđulâš. Valjiimist nuávdittep meid suhâpeelij koskâsii täsiáárvu. Nuorâirääđi jesâneh iä taarbâš leđe sämitige jesâneh.
Nuorâiturnee peivimereh almostittum
Nuorâirääđi uárnee čohčuv 2022 säminuoráid čuosâttum astoäigitooimâ turnee. Nuorâiturnee orniimijn västid nuorâirääđi proojeektpargee Miia Ruokojärvi. Turnee peivimereh láá tääl čielgâseh.
Nuorâirääđi uárnee nuorâiturnee
Nuorâirääđi uárnee čohčuv 2022 säminuoráid uáivildum astoäigitooimâ turnee. Nuorâirääđi proojeektpargen lii algâttâm Miia Ruokojärvi.
Nuorâirääđi uárnee seminaar sämitiggelaavâ uđâsmitmist 11.10.2022
Nuorâirääđi uárnee Helsigist seminaar sämitiggelaavâ uđâsmitmist. Seminaar teeman lii Säminuorâi puátteevuođâ huksiimin. Tilálâšvuotâ uárnejuvvoo Uccâparlamentist Aalmuglâšinfoost majebaargâ 11. roovvâdmáánu tijme 8.05–10.00.
Nuorâirääđi váátá tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio pargo juátkim
Sämitigge meridij paijeelmiärálii tievâsčuákkimist 9.8.2022 sirdeđ tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio komissaarij valjim ovdâskulij já toollâđ tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees joođhâ uásild puudâ. Puudâ ääigi selvâtteh ráávhust, ete maht pyehtih juátkiđ proosees já juátkih meid tom selvâttem, ete maid sämisiärvádâh smiättá ääšist.
Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii proojeektpargee pargo
Proojeektpargee pargoid kuleh il. sämikielâlii já -kulttuur miäldásii rijjâääigi tooimâ ovdedem oovtâstpargoost nuorâiraađijn já säminuoráid uáivildum nuorâi rijjâäigitooimâ päikkikudij koskâsii jođo vuávám já olášuttem.
“System lii piättám meiddei válduaalmug”—Dihtosis-haahâ sämmilijd lohtâseijee tietimettumvuođâ raččon
Sämitige nuorâirääđi lii uásálistám kollaborativlii pro gradu -paargon, mii tuuđhâi Dihtosis-haavâ vaigutteijeevuođâ. Tutkâmuš čáittá, et tiätu sämmilijn lii liijkás uccáá já ton keežild sämmiliih já säminuorah ferttejeh ain-uv kierdâđ kivsedem, raasism já vajesaavâid.
Lah-uv tun 18–29-ihásâš säminuorâ já kiäsutteh-uv elleekoveh tuu?
Uásálist tave-eennâmlii Northern Script -kietâčaalâkiišton jieijâd eenikielân!
Nuorâirääđi uásálist OA algâaalmugij pisováá foorumân
Nuorâirääđi värisaavâjođetteijee Maria Mäkinen uásálist OA algâaalmugij pisováá foorumân (UNPFII) 25.4.-5.5.2022 New Yorkist. Foorum 21. čuákkim válduteeman lii “Indigenous peoples, business, autonomy and the human rights principles of due diligence including free, prior and informed consent”.
Anni-Sofia Niittyvuopio juátká nuorâirääđi saavâjođetteijen
Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijen väljejui Anni-Sofia Niittyvuopio Kärigâsnjaargâst já värisaavâjođetteijen Maria Mäkinen Jyväskyläst. Kuohtuuh tooimáin saavâtuálleejuávhust meiddei ovddii kyevti ive paajeest.
Oppâp sämmilijn já sämikulttuurist Dihtosis-haavâ video-oppâtiijmij peht
Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haahâ almostit video-oppâtiijmijd sämikulttuurist. Säminuorah tuáimih máttáátteijen video-oppâtiijmijn já jođetteh uáppeid sämikulttuurân sierâ uáinui peht.
Sämitige nuorâirääđi ocá äššitobdeejesânijd
Lah-uv 15-17 ihásâš säminuorâ? Halijdah-uv peessâđ vaiguttiđ säminuorâi aššijd já uápásmuđ já viärmádâttâđ eres säminuoráid? Mij uuccâp nuorâirääđi äššitobden aktiivlijd sämiaašijn perustum nuorâid pirrâ Suomâ.