Sämikuávlu lihâdem já lihâdem hárjuttem -selvâttempargo almostittum
Sämmilâšnuorah pyehtih oovdân, ete tábáhtusâi ohtâvuođâst tuáivuh ornimnáál sämikulttuurân lohtâseijee lihâdem ärbivuovijd. Sämikuávlu lihâdemtábáhtus kolgâččii toollâđ eellimvuáimálâžžân oovtâst sierâ tuáimeiguin. Ovdedemnáál äššin sahhiittâllum nuorah pajedii oovdân peessâm jieijâs eenikielân stivrejum liihâdmân. Meid naavcâi lasettem juávkkuliihâdmân já puohâi movtijdittem fáárun aneh tergâdin.
Selvâttem mield ohtân máhđulâšvuottân tuárjud já ovdediđ sämmilii lihâdem eellimvuáimálâšvuođâ lii ton oinum lasettem. Oinum já tubdâm lasettičij ovdâmerkkân tobdos sämmilâšvalastâllei oovdân pyehtim oovtâstpargoost lihâdem, kulttuur já taiđuu tuáimeiguin. Sämmilâšvalastâlleeh puávtáččii uásálistiđ sierâ tábáhtussáid já projektijd, kuás párnáid já nuoráid pyehtih lihâdem syergi ovdâkuuvijd, moid identifisistuđ.
Sämmilii lihâdemkulttuur ovdedem máhđulâšvuottân aneh luándulii räjioovtâstpargo sehe vijđes viärmáduvâid já noonâ máátu. Sämikuávlu párnááh já nuorah oceh äigiájánâsmáhđulâšvuođâid jieijâs kieldâst, aldakieldâin já Taažâ beln. Sämmilâšnuorah tuáivuh täsiárvusii já muuneeld estee lihâdempalvâlusâi falâlduv jieijâs ahasáid.
Nuorah tuáivuh meid, ete ovdâmerkkân sämmilâškulttuurân lohtâseijee lihâdemhaamij piergâseh liččii luoihâttemnáál kiävtu várás já ovdâmerkkân kieldâi paijeentoollâm lihâdempiergâspaaŋkijd nuorah iävtuttii lasettiđ sämmilii liihâdmân lohtâseijee piergâsijd, tego suopânjijd tâi kuálástuspiergâsijd.
Kieldâi uálgisiijdâi äigiájánâsmáhđulâšvuođâid kalga turviđ
Sämikuávlu kieldâi puotâ teháliih vuolgâsajeh lijjii kuhes kooskah, ässei juáhásem kieldâkuávdáid já sijdáid sehe tot, ete lihâdempalvâlusâi falâldâh vuáđuduvá lihâdemlaahân. Prinsiiplávt puoh kieldâin láá šiev oovtâstpargoviärmáduvah kuálmád sektor tuáimeiguin lihâdemtooimâ orniimân já oovdedmân. Tääl puoh máhđulâšvuođâid iä kuittâg ane ävkkin nuuvt ennuv ko ličij máhđulâš, mii spejâlist eidusii lihâdemtooimâ mere lasseen meid lihâdemsoojij kiävtun já háárjutmân jieijâs eenikielân. Táárbuh láá selvâttempargo uáinust eromâšávt uálgisiijdâi äigiájánâsmáhđulâšvuođâi turviimist.
Šiev lihâdem hárjuttemmáhđulâšvuođâid maaŋgâin sämikuávlu kieldâin fäälih aktiivliih astoäigituáimeeh. Jieš kieldah fallii mulsâšuddee mere lihâdem hárjuttemmáhđulâšvuođâid eromâšávt kieldâkuávdáá já uálgisiijdâi kooskâ. Astoääigi lihâdem hárjuttem jieijâs eenikielân ij vuod puoh kieldâin lamaš tähidum kieldâtääsist. Te lihâdemtoimâ kieldâin lii, mutâ lihâdemtoimâ sämikielân lii uccáá, já tot lii háváduvvee. Ucjuuhâ lii Suomâ sämikuávlust áinoo kieldâ, kote pasta palvâliđ nuorâid nuuvt suomâkielân ko meid sämikielân. Nuorâipargee Ucjuuvâst lii kyevtkielâlâš, mii naanood párnái já nuorâi äigiájánâsâid jieijâs eenikielân.
Sämikuávlu lihâdem já lihâdem hárjuttem -selvâttempargoost kärttejii sämikuávlu kieldâi liihâdmân lohtâseijee resursijd, táárbuid já máhđulâšvuođâid sehe säminuorâi uáinuid lihâdemkulttuurist já lihâdem máhđulâšvuođâin. Selvâttempargo puátusijd puáhtá ain anneeđ ävkkin ovdâmerkkân sämikuávlu lihâdem oovdedmân täsiárvusávt oovtâstpargoost sierâ tuáimeiguin. Lapin Liikunta ry olášuttij selvâttem Máttááttâs- já kulttuurministeriö tooimânaddelmin. Sämitige nuorâirääđi tuáimá oovtâstpargokyeimin selvâttempargoost.
Sämikuávlu lihâdem já lihâdem hárjuttem -selvâttempargo almostittemtilálâšvuotâ lâi Anarist kulttuurkuávdáš Sajosist 30.9.2020. Tilálâšvuođâst lijjii sahâvuáruh Máttááttâs- já kulttuurministeriöst, Lapin Liikuntast, Sämitiggeest já Lihâdem já aalmugtiervâsvuođâ ovdedemsiäđus LIKESist sehe páihálijn valastâllâmseervijn já ornijduvâin.
Uáppáásm Sämikuávlu lihâdem já lihâdem hárjuttem -selvâttempaargon täst
Lasetiäđuh:
Sämitigge
nuorâičällee Elli-Marja Hetta
puh. 050 382 5179
elli-marja.hetta(at)samediggi.fi
Lapin Liikunta ry
serviovdedeijee Suvi Karusaari
puh. 040 847 1321
suvi.karusaari(at)lapinliikunta.fi
Uáppáásm meid
Nuorâirääđi saavâjođetteijeeh väljejum
Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijen väljejui Rosa-Máren Juuso Käresavonist já värisaavâjođetteijen Helmi Ljetoff Helsigist.
Nuorâirääđi toimâpajan 2024-2025 lii asâttum
Sämitige čuákkim asâttij nuorâirääđi toimâpajan 2024-2025 čuákkimistis 30.1.2024.
Säminuorâi teivâdmeh
Moonnâm čoovčâ uárnejum nuorâirääđi astoäigitooimâ teivâdemriggee finnee joođhâ rijjâhámásijn teivâdmijn. Mieldi láá amnâseh sämituojij várás já lyevispeelah. Ehideh láá skammâmáánu ääigi Oulust, Ruávinjaargâst já Käresavonist. Eehid lii uáivildum säminuoráid pajetääsiahasijn kida 30-ihásáid.
Uusâ fáárun tâi iävtut jeessân Sämitige nuorâirááđán toimâpajan 2024-2025
Mij uuccâp nuorâirááđán fáárun aktiivlijd, sämiaašijn perustum säminuorâid pirrâ Suomâ. Nuorârääđi valjiimist váldoo vuotân, et jesâneh ovdâsteh ubâ sämikuávlu sehe jieškote-uv kielâjuávhuid nuuvt pyereest ko máhđulâš. Valjiimist nuávdittep meid suhâpeelij koskâsii täsiáárvu. Nuorâirääđi jesâneh iä taarbâš leđe sämitige jesâneh.
Nuorâiturnee peivimereh almostittum
Nuorâirääđi uárnee čohčuv 2022 säminuoráid čuosâttum astoäigitooimâ turnee. Nuorâiturnee orniimijn västid nuorâirääđi proojeektpargee Miia Ruokojärvi. Turnee peivimereh láá tääl čielgâseh.
Nuorâirääđi uárnee nuorâiturnee
Nuorâirääđi uárnee čohčuv 2022 säminuoráid uáivildum astoäigitooimâ turnee. Nuorâirääđi proojeektpargen lii algâttâm Miia Ruokojärvi.
Nuorâirääđi uárnee seminaar sämitiggelaavâ uđâsmitmist 11.10.2022
Nuorâirääđi uárnee Helsigist seminaar sämitiggelaavâ uđâsmitmist. Seminaar teeman lii Säminuorâi puátteevuođâ huksiimin. Tilálâšvuotâ uárnejuvvoo Uccâparlamentist Aalmuglâšinfoost majebaargâ 11. roovvâdmáánu tijme 8.05–10.00.
Nuorâirääđi váátá tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio pargo juátkim
Sämitigge meridij paijeelmiärálii tievâsčuákkimist 9.8.2022 sirdeđ tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio komissaarij valjim ovdâskulij já toollâđ tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees joođhâ uásild puudâ. Puudâ ääigi selvâtteh ráávhust, ete maht pyehtih juátkiđ proosees já juátkih meid tom selvâttem, ete maid sämisiärvádâh smiättá ääšist.
Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii proojeektpargee pargo
Proojeektpargee pargoid kuleh il. sämikielâlii já -kulttuur miäldásii rijjâääigi tooimâ ovdedem oovtâstpargoost nuorâiraađijn já säminuoráid uáivildum nuorâi rijjâäigitooimâ päikkikudij koskâsii jođo vuávám já olášuttem.
“System lii piättám meiddei válduaalmug”—Dihtosis-haahâ sämmilijd lohtâseijee tietimettumvuođâ raččon
Sämitige nuorâirääđi lii uásálistám kollaborativlii pro gradu -paargon, mii tuuđhâi Dihtosis-haavâ vaigutteijeevuođâ. Tutkâmuš čáittá, et tiätu sämmilijn lii liijkás uccáá já ton keežild sämmiliih já säminuorah ferttejeh ain-uv kierdâđ kivsedem, raasism já vajesaavâid.
Lah-uv tun 18–29-ihásâš säminuorâ já kiäsutteh-uv elleekoveh tuu?
Uásálist tave-eennâmlii Northern Script -kietâčaalâkiišton jieijâd eenikielân!
Nuorâirääđi uásálist OA algâaalmugij pisováá foorumân
Nuorâirääđi värisaavâjođetteijee Maria Mäkinen uásálist OA algâaalmugij pisováá foorumân (UNPFII) 25.4.-5.5.2022 New Yorkist. Foorum 21. čuákkim válduteeman lii “Indigenous peoples, business, autonomy and the human rights principles of due diligence including free, prior and informed consent”.
Anni-Sofia Niittyvuopio juátká nuorâirääđi saavâjođetteijen
Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijen väljejui Anni-Sofia Niittyvuopio Kärigâsnjaargâst já värisaavâjođetteijen Maria Mäkinen Jyväskyläst. Kuohtuuh tooimáin saavâtuálleejuávhust meiddei ovddii kyevti ive paajeest.
Oppâp sämmilijn já sämikulttuurist Dihtosis-haavâ video-oppâtiijmij peht
Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haahâ almostit video-oppâtiijmijd sämikulttuurist. Säminuorah tuáimih máttáátteijen video-oppâtiijmijn já jođetteh uáppeid sämikulttuurân sierâ uáinui peht.
Sämitige nuorâirääđi ocá äššitobdeejesânijd
Lah-uv 15-17 ihásâš säminuorâ? Halijdah-uv peessâđ vaiguttiđ säminuorâi aššijd já uápásmuđ já viärmádâttâđ eres säminuoráid? Mij uuccâp nuorâirääđi äššitobden aktiivlijd sämiaašijn perustum nuorâid pirrâ Suomâ.