Sämikuávlu lihâdem já lihâdem hárjuttem -selvâttempargo almostittum

Sämmilâšnuorah pyehtih oovdân, ete tábáhtusâi ohtâvuođâst tuáivuh ornimnáál sämikulttuurân lohtâseijee lihâdem ärbivuovijd. Sämikuávlu lihâdemtábáhtus kolgâččii toollâđ eellimvuáimálâžžân oovtâst sierâ tuáimeiguin. Ovdedemnáál äššin sahhiittâllum nuorah pajedii oovdân peessâm jieijâs eenikielân stivrejum liihâdmân. Meid naavcâi lasettem juávkkuliihâdmân já puohâi movtijdittem fáárun aneh tergâdin.

Selvâttem mield ohtân máhđulâšvuottân tuárjud já ovdediđ sämmilii lihâdem eellimvuáimálâšvuođâ lii ton oinum lasettem. Oinum já tubdâm lasettičij ovdâmerkkân tobdos sämmilâšvalastâllei oovdân pyehtim oovtâstpargoost lihâdem, kulttuur já taiđuu tuáimeiguin. Sämmilâšvalastâlleeh puávtáččii uásálistiđ sierâ tábáhtussáid já projektijd, kuás párnáid já nuoráid pyehtih lihâdem syergi ovdâkuuvijd, moid identifisistuđ.

Sämmilii lihâdemkulttuur ovdedem máhđulâšvuottân aneh luándulii räjioovtâstpargo sehe vijđes viärmáduvâid já noonâ máátu. Sämikuávlu párnááh já nuorah oceh äigiájánâsmáhđulâšvuođâid jieijâs kieldâst, aldakieldâin já Taažâ beln. Sämmilâšnuorah tuáivuh täsiárvusii já muuneeld estee lihâdempalvâlusâi falâlduv jieijâs ahasáid.

Nuorah tuáivuh meid, ete ovdâmerkkân sämmilâškulttuurân lohtâseijee lihâdemhaamij piergâseh liččii luoihâttemnáál kiävtu várás já ovdâmerkkân kieldâi paijeentoollâm lihâdempiergâspaaŋkijd nuorah iävtuttii lasettiđ sämmilii liihâdmân lohtâseijee piergâsijd, tego suopânjijd tâi kuálástuspiergâsijd.

Kieldâi uálgisiijdâi äigiájánâsmáhđulâšvuođâid kalga turviđ

Sämikuávlu kieldâi puotâ teháliih vuolgâsajeh lijjii kuhes kooskah, ässei juáhásem kieldâkuávdáid já sijdáid sehe tot, ete lihâdempalvâlusâi falâldâh vuáđuduvá lihâdemlaahân. Prinsiiplávt puoh kieldâin láá šiev oovtâstpargoviärmáduvah kuálmád sektor tuáimeiguin lihâdemtooimâ orniimân já oovdedmân. Tääl puoh máhđulâšvuođâid iä kuittâg ane ävkkin nuuvt ennuv ko ličij máhđulâš, mii spejâlist eidusii lihâdemtooimâ mere lasseen meid lihâdemsoojij kiävtun já háárjutmân jieijâs eenikielân. Táárbuh láá selvâttempargo uáinust eromâšávt uálgisiijdâi äigiájánâsmáhđulâšvuođâi turviimist.

Šiev lihâdem hárjuttemmáhđulâšvuođâid maaŋgâin sämikuávlu kieldâin fäälih aktiivliih astoäigituáimeeh. Jieš kieldah fallii mulsâšuddee mere lihâdem hárjuttemmáhđulâšvuođâid eromâšávt kieldâkuávdáá já uálgisiijdâi kooskâ. Astoääigi lihâdem hárjuttem jieijâs eenikielân ij vuod puoh kieldâin lamaš tähidum kieldâtääsist. Te lihâdemtoimâ kieldâin lii, mutâ lihâdemtoimâ sämikielân lii uccáá, já tot lii háváduvvee. Ucjuuhâ lii Suomâ sämikuávlust áinoo kieldâ, kote pasta palvâliđ nuorâid nuuvt suomâkielân ko meid sämikielân. Nuorâipargee Ucjuuvâst lii kyevtkielâlâš, mii naanood párnái já nuorâi äigiájánâsâid jieijâs eenikielân.

Sämikuávlu lihâdem já lihâdem hárjuttem -selvâttempargoost kärttejii sämikuávlu kieldâi liihâdmân lohtâseijee resursijd, táárbuid já máhđulâšvuođâid sehe säminuorâi uáinuid lihâdemkulttuurist já lihâdem máhđulâšvuođâin. Selvâttempargo puátusijd puáhtá ain anneeđ ävkkin ovdâmerkkân sämikuávlu lihâdem oovdedmân täsiárvusávt oovtâstpargoost sierâ tuáimeiguin. Lapin Liikunta ry olášuttij selvâttem Máttááttâs- já kulttuurministeriö tooimânaddelmin. Sämitige nuorâirääđi tuáimá oovtâstpargokyeimin selvâttempargoost.

Sämikuávlu lihâdem já lihâdem hárjuttem -selvâttempargo almostittemtilálâšvuotâ lâi Anarist kulttuurkuávdáš Sajosist 30.9.2020. Tilálâšvuođâst lijjii sahâvuáruh Máttááttâs- já kulttuurministeriöst, Lapin Liikuntast, Sämitiggeest já Lihâdem já aalmugtiervâsvuođâ ovdedemsiäđus LIKESist sehe páihálijn valastâllâmseervijn já ornijduvâin.

Uáppáásm Sämikuávlu lihâdem já lihâdem hárjuttem -selvâttempaargon täst

 

Lasetiäđuh:

Sämitigge

nuorâičällee Elli-Marja Hetta

puh. 050 382 5179

elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

 

Lapin Liikunta ry

serviovdedeijee Suvi Karusaari

puh. 040 847 1321

suvi.karusaari(at)lapinliikunta.fi

 


Uáppáásm meid