Sämmilij vádulij ulmui vuoigâdvuođâi huámmášumán väldim

Sämmiliih láá EU já Suomâ áinoo riävtálávt tubdâstum algâaalmug. Sämmiláid kyeskee sierânâsvuoigâdvuođâi ulmen lii ovdediđ tuođâlii täsiáárvu já hinnáid algâaalmugkulttuur já ton sierânâsjiešvuovij siäilumân tááláá ääigi sehe puátteevuođâst. Laavâst tubdâstum algâaalmugvuoigâdvuođâid kalga tähidiđ täsipiälásávt puoh juávhu jesânáid. Eromâš huámmášume kalga kiddiđ toos, ete sämmiliih váduliih ulmuuh sättih tarbâšiđ sierâlágán torjuu ko váduliih ulmuuh, kiäh kuleh väldiaalmugân.

OA julgáštussáin ovdeduvvojeh algâaalmugij vuoigâdvuođah 

Ovtâstum aalmugij (OA) julgáštus algâaalmugij vuoigâdvuođâin tuhhiittui 2007. Suomâ jienâstij julgáštus tuhhiittem peeleest. OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštus spejâlist algâaalmugáid kyeskee aalmugijkoskâsii rievti ovdánem sehe staatâi čonâdâttâm ovdediđ, kunnijâttiđ já olášuttiđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid. 

Suomâ lii meid 2014 tuhhiittâm algâaalmugij maailmkonferens loppâäššikirje. Loppâäššikirje lii poolitlâš čonnâsem, mii nannee staatâi tolebáá adelem čonnâsem algâaalmugij sajattuv já vuoigâdvuođâi kunnijâtmist já olášutmist nuuvt aalmugijkoskâsii ko aalmuglii tääsist. 

 

Vádulij ulmui vuoigâdvuođáid kalga kiddiđ eromâš huámmášume 

OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštus 21 artikkâl mield algâaalmugijn lii olgooštmettum vuoigâdvuotâ sii ekonomâlii já sosiaallii tile pyereedmân eres lasseen škovlim, pargolâšvuođâ, áámmátlii škovlim já uđđâsistškovlim, aassâm, putesintoollâm, tiervâsvuođâ já sosiaaltorvo suorgijn. Julgáštus maainâš vádulijd ulmuid ohtân sierânâsjuávkkun, mon vuoigâdvuođâi já sierânâstáárbui olášumán kalga kiddiđ eromâš huámmášume. 

OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštus (eŋgâlâskielân)
OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštus (epivirgálâš suomâkielâ jurgâlus)
Algâaalmugij maailmkonferens loppâäššikirje 

Iäláttâs lii kulttuurlij vuoigâdvuođâi uási 

Ulmuu aassâmpirrâsist šaddee sierânâstáárbuid kalga väldiđ huámmášumán, vâi meid sämmiliih váduliih ulmuuh pasteh tuođâi eelliđ sämmilâšsiärváduv uássin. Taas kulá uásálistem ovdâmerkkân ärbivuáválij sämmilij iäláttâsâi háárjutmân. Iäláttâssáid kullee vuoigâdvuođah olášuveh sämmilijn vádulijn ulmuin hiäjubeht ko eres sämmilijn. Sämmilij vádulij ulmui iäláttâssáid kullee vuoigâdvuođáid kalga-uv kiddiđ eenâb huámmášume. 

Ovdâmerkkân sämmilâš puásuituállee, kiäst lii raijâšum lihâdemnahcâ, sáttá tarbâšiđ  

  • eenâb torjuu sierâlágán išepiergâsáid ko taggaar olmooš, kote ij háárjut kulttuurlii ärbivuáválii iäláttâs, 
  • eres sierânâstooimâid iäláttâsâi paijeentoollâm várás. 

Kuáskulâšvuođâ visásmittem tuárju vuoigâdvuođâ kulttuurân 

Sämmilij vuoigâdvuotâ kulttuurân čonnâs iäláttâs hárjuttem lasseen nanosávt meid siärvuslâšvuotân já toos, ete kulá jieijâs siärvádâhân. Taan vuoigâdvuođâ olášumán lohtâseh kuávdášlávt estâttesvuotâ, jođettempalvâlusah ja išeniävuh. Ovdâmerkkân sämmilij vádulij párnái já nuorâi puotâ palvâlusâi olášutmist kolgâččii väldiđ huámmášumán sii vuoigâdvuođâ šoddâđ jieijâs kulttuur já siärváduv jesânin. Täst ovdâmerkkân tot, ete vádulâš páárnáš uážžu jotteeđ škoovlâ aldaškoovlâst já sämikielân. 

Lahâasâttem tuurvâst sämmilij kielâlijd já kulttuurlijd vuoigâdvuođâid 

Suomâ aalmuglâš lahâasâttem já Suomâ čannee aalmugijkoskâsiih sopâmušah turvâsteh algâaalmugsajattuv lasseen sämmilij vuoigâdvuođâlii sajattuv jieijâs kielân já jieijâs kulttuurân. Vuáđulaahâ tuurvâst sämmiláid vuoigâdvuođâ algâaalmugin paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Säämi kielâlaahâ täähid vuoigâdvuođâ sämikielâláid palvâlussáid ohtsâškode puoh sektorijn.  

Maaŋgâvuáđustâslâš vuoigâdvuođâlâš syeji aasât nanodum kenigâsvuođâ orniđ sämikielâlijd já kulttuurmiäldásijd palvâlusâid sämmiláid váduláid ulmuid. 

Sämmilâš kulttuur iberduvvoo vuáđulaavâst vijđes tuávádâhhân, moos kuleh meid sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah sehe toi tááláá áigásiih heiviittemvyevih. Ärbivuáváliih iäláttâsah láá sämmilijn tehálâš uási sämmilii kulttuur já identiteet. 

OA vádulâšsopâmuš mield vádulijn ulmuin lii oovtviärdásávt iärásijguin vuoigâdvuotâ eromâš kulttuur- já kielâidentiteet tuubdâstmân já toorjân (30. artikkâl).
Vádulâšsopâmuš 30 artikkâl 

 

Säämi kielâlaahâ kuáská sierâ virgeomâháid 

Sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâi sajattâh lii nannejum säämi kielâlavváin (1086/2003). Säämi kielâlaavâst asâtteh sämmilii vuoigâdvuođâst kevttiđ jieijâs kielâs tuámustoovlist já eres virgeomâháást. Laavâst asâtteh meid almos vääldi kenigâsvuođâin olášuttiđ já ovdediđ sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid. 

Kielâlaavâ tehálâš viggâmuš lii, ete laavâst tähidum sämmilij vuoigâdvuotâ kevttiđ jieijâs kielâs virgálijn ohtâvuođâin olášuuččij meid keevâtlávt. Keevâtlijn tiilijn sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah iä kuittâg ain olášuu vuáđulaavâ tâi kielâlaavâ mield. 

Virgeomâhááh, moid säämi kielâlaahâ heiviittuvvoo, láá:

 

  1. Iänuduv, Aanaar, Suáđigil já Ucjuv kieldâi toimâorgaaneh sehe tagarij kieldâovtâstuumij toimâorgaaneh, main miinii tain kieldâin lii jesânin; 
  2. toh tuámustoovlih já staatâ pirrâdâh- já páihálâšhaldâttuv virgeomâhááh, moi virgekuávlun ovdiibeln mainâšum kieldah ollásávt teikâ uásild kuleh; 
  3. toh kuávluhaldâttâhvirgáduvah já iäláttâs-, jotolâh- já pirâskuávdááh, moi toimâkuávlun ovdiibeln mainâšum kieldah ollásávt teikâ uásild kuleh, já toimâorgaaneh toi ooleest; 
  4. sämitigge, sämiaašij ráđádâllâmkodde já nuorttâlâšlaavâ (253/1995) 42 §:st uáivildum sijdâčuákkim; 
  5. staatârääđi riehtikansler já ovdâskode riehtiäššialmai; 
  6. kulâtteijee-äššialmai, kulâtteijeerijdolävdikodde, oovtviärdásâšvuođâváldálâš, täsiárvuváldálâš, oovtviärdásâšvuođâ- já täsiárvulävdikodde já tiätusyejiváldálâš; 
  7. Viäruhaldâttâh, Aalmugiäláttâhlájádâs, Eennâmmittedemlájádâs já Eennâmtuáluirâtteijei iäláttâhlájádâs; 
  8. toh staatâ haldâttâhvirgeomâhááh, kiäh nubástusuuccâmvirgeomâhâžžân kieđâvušeh ovdil mainâšum haldâttâhvirgeomâháást kieđâvuššâmnáál puáttám aašijd. 

Sosiaalpargo pargein kalga leđe tuárvi kielâlâš já kulttuurlâš máttu 

Sämmilii vádulii ulmuu uásálistem já kuáskulâšvuođâ kalga tuárjuđ tienuuvt, ko kielâ- já kulttuurtuávááš váátá. Taat váátá, ete palvâlemtáárbu árvuštâllee já palvâlemvuávám rähtee pargein lii tuárvi kielâlâš já kulttuurlâš máttu. Sämmilii vádulii ulmuu vuoigâdvuođâ jieijâs kielâ já kulttuur paijeentolâmân kalga väldiđ tááláást pyerebeht huámmášumán meid sierâlágán vajoidittemhaamij vuáváámist já olášutmist. Ovdâmerkkân seevvimkielâ máttááttâs teikâ sárnumterapia kalga finniđ äššigâs jieijâs eenikielân. 

Peeli, kote fáálá já vuáváá sierâlágán palvâlusâid, kalga väldiđ huámmášumán, ete ulmuu ahe, eellimtile sehe kielâ- já kulttuurtuávááš vaigutteh torjui, maid olmooš taarbâš. 

 

Positiivlâš sierânâskohtâlem lii tuođâlii oovtviärdásâšvuođâ niävvu 

Sämmilij vádulij ulmui formaallii oovtviärdásâšvuođâ ij paste anneeđ kelijdeijen, peic viggâmuššân lii visásmittiđ meid tuođâlâš oovtviärdásâšvuođâ. Keevâtlávt taat uáivild turvâstem positiivlii sierânâskohtâlmân. Taat uáivild sierânâstooimâid, moi ulmen lii tuođâlii oovtviärdásâšvuođâ ovdedem tâi olgooštmist šaddee hááitui estim tâi meddâlistem. Sämmiláid váduláid ulmuid puávtáččii ovdâmerkkân faallâđ vijđásub jođettempalvâlusâid jieijâs siärváduv tábáhtussáid, tilálâšvuođáid, juhlijd tâi pygályssáid, tâi säämi kielâlaavâ puávtáččii heiviittiđ meid tagareh peleh, moh iä lah kenigittum toos. 

 

Čällee:
Pia Ruotsala-Kangasniemi
Sämitigge 

Käldeeh 

Olsén Laura – Heinämäki Leena – Harkoma Assi: Vähemmistöjen sisäisten vähemmistöjen ihmisoikeudet ja moniperustainen syrjintä: saamelaiset vammaiset henkilöt ja seksuaali- ja sukupuolivähemmistöt (Ucceeblovoi siskáldâs ucceeblovoi olmoošvuoigâdvuođah já maaŋgâvuáđustâslâš olgoštem: sämmiliih váduliih ulmuuh já seksuaal- já suhâpeeliucceeblovoh) 

Sämitige ciälkkámuš 27.4.2018 hammiittâsâst Suomâ vuossâmuš raportin vádulij ulmui vuoigâdvuođâin tohhum almossopâmuš olášutmist (Dnr:213/D.a.2/2018) 

Peividum: 7.12.2020 

 

Tekstâ lii almostittum algâalgâlávt THL siijđoin.