Anni-Sofia Niittyvuopio nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaʹlljeeš Anni-Sofia Niittyvuopio Karigasnjaarǥâst da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Maria Mäkinen Jyväskyläst. - Leäm späʹssballaš naʹddjõõzz ooudâst. Vueʹrddep tuõđi nuõrisuåvtõõzz tuâj juätkkmõõžž sääʹmnuõri sââʹj pueʹreem diõtt. Sääʹmteeʹǧǧest lie tän vaalpââʹjest ǩiõttʼtõõllâmnalla jõnn obbvuõđ, mâʹte tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseʹss, sääʹmkultturlääʹjj valmštõõllâm da sääʹm puârastpiʹrǧǧeemkääzzkõõzz. Nuõrisuåvtõs haaʹlad leeʹd aktiivlânji mieʹldd täi čõõđtummšest, mušttal nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaʹlljuum Anni-Sofia Niittyvuopio.
– Nuõrisuåvtõs haaʹlad kaggâd ouʹdde äimmõsmuttâz, koon vaaiktõõzz äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid, ǩiõʹlle da kulttuuʹre lie juʹn aiccâmnalla. Haaʹleep še teäʹddeed sääʹmǩiõllsaž saaǥǥtummuž di jiõggsaž da fyyslaž puârastpiʹrǧǧummuž miârktõõzz. Sääʹmnuõr haaʹlee sääʹmǩiõllsaž ämmatčieʹppid, kook pâʹstte vuäʹpsted, koʹst teâtt da veäʹǩǩ lie vuäǯǯamnalla. Meeraikõskksaž õhttsažtuâj pueʹttep tuejjeed jeäʹrbi mieʹldd ÕM:i alggmeerai põõšši fooruumin da Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzzin (SPN). Nõõmtim såbbrest tuâjj-joouk plaanâd õhttsažtâʹvvjânnmallaš sääʹmnuõri konfereeʹns, koon riâžžât mâʹŋŋlakast taʹnni, juätkk Anni-Sofia.
Nuõrisuåvtõõzz tuåimmpââʹj 2020-2021 vuõssmõs såbbar såbbrõʹššeš 26.3.2020 da äʹššliistâst leäi saaǥǥjååʹđteeikååʹdd vaʹlljummuž lââʹssen äʹšštobddivuäzzlai vaʹlljummuš nuõrisuåvtõʹsse. Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž mieʹldd nuõrisuåvtõs vuäitt vaʹlljeed suåvtõʹsse kueiʹt eeǥǥas vuârstes jäänmõsân vitt põõšši äʹšštobddi. Nuõrisuåvtõõzz äʹšštobddi âʹlǧǧe leeʹd 15–17-ekksa teʹl, ko siʹjjid vaʹlljee. Nuõrisuåvtõõzz äʹšštobddivuäzzliʹžžen vaʹlljeeš Hansa Pieski, Sunna Siilasjoki, Ánte Tenoranta da Helmi Ljetoff.
Lââʹssen nuõrisuåvtõs saǥstõõli Sääʹmteeʹǧǧ vaalpââʹj tuåimmprograamm 2020-2023 pirr. Nuõrisuåvtõs tobdstõõđi Sääʹmteeʹǧǧ såbbar vuõlttõs-saǥstõõllâm-materiaaʹle da saǥstõõli nuõrisuåvtõõzz tuåimmsueʹrj kõskksaž vaʹǯǯtõõzzi da täävtõõzzi pirr. Nuõrisuåvtõs tuejjad eʹtǩǩõõzz tuåimmsueʹrjstes Sääʹmteeʹǧǧ vaalpââʹj uõrisuåvtõs tuejjad eʹtǩǩõõzz tuåimmsueʹrjstes Sääʹmteeʹǧǧ vaalpââʹj 2020-2023 prograʹmme.
– Tän vaalpââʹjest haaʹleep vuässâʹtted sääʹmnuõrid õhttsažkååddlaž vaaiktummša da pueʹttep reâuggad jeäʹrben sääʹmǩiõllsaž nuõrituâjain. Haaʹleep oouʹdeed digitaalʼlaž nuõrituâj põõšši vuâđ ool, ko tõt tuärjjad nuõri identiteeʹtt, ǩiõl da kulttuur seillmõõžž, nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei pohtt ouʹdde nuõrisuåvtõõzz täävtõõzzid vaalpâjja.
Lââʹssteâđ:
nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Anni-Sofia Niittyvuopio, teʹl. 040 708 2072, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
vs. nuõripiisar Elli-Marja Hetta, teʹl. 010 8393134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi
Tobdstõõđ še
Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååđteejjkådd vaalšum
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaalšeš Rosa-Máren Juuso Karesuvannost da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Helmi Ljetoff Heʹlssnest.
Nuõrisuåvtõs lij nõõmtum tuåimmpââi eejjid 2024-2025
Sää´mtee´ǧǧ sååbbar nõõmti nuorisuåvtõõzz tuåimmpââi ee´jjid 2023–2024 såbbrest 30.1.2024.
Säämnuõri kaaunõõttmõõžž
Teimma čâhčča jäʹrjstum nuõrisuåvtõõzz âsttääiʹj tååimai sätt juätkkai kaaunõõttmõõžži häämast. Mieʹldd materiaal sääʹmǩiõtt-tuâjaid da luʹvddsiõr. Jeäʹǩǩaaid ââʹnet skamm-mannust Oulust, Ruäʹvnjaarǥâst da Karesâvvnest. Jeäʹǩǩää lie jurddum sääʹmnuõrid pââibužškooulâkksain vuâlla 30-âkksaid.
Ooʒʒ mieʹldd leʹbe eʹtǩǩed vuäzzla Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõʹsse tåimmpoʹdde 2024-2025
Ooccâp nuõrisuåvtõʹsse mieʹldd aktiivlaid sääʹmaaʹššin älšmõõvvâm sääʹmnuõrid pirr Lääʹddjânnam. Nuõrisuåvtõõzz vaʹlljummšest pueʹttep väʹldded lokku, što vuäzzla eʹtǩǩee vueiʹtlvummuz käʹttjeeʹjen čõõđ sääʹmvuuʹd de jeeʹres ǩiõlläʹrttli. Vaʹlljõõzzâst jääʹǩǩte še sooǥǥbieʹli kõskksaž tääʹssäärv. Nuõrisuåvtõõzz vuäzzla ij taarbaš leeʹd sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž.
Nuõrijođđi peivvmierr õlmstõttum
Nuõrisuåvtõs jääʹrjast čâhčča 2022 sääʹmnuõrid jurddum âsttääiʹj toiʹmmjummuž jođđi. Nuõrijođđi riâššmõõžžin väʹsttad nuõrisuåvtõõzz projeʹktt-tuâjjlaž Miia Ruokojärvi. Jođđi peiʹvvmeäʹr liâ ååʹn suåppum aaiʹji mieʹldd.
Nuõrisuåvtõs jäärjast nuõrijođđi
Nuõrisuåvtõs jääʹrjast čâhčča 2022 sääʹmnuõrid juʹrddum âsttääiʹj tåimmjummuž jođđi. Nuõrisuåvtõõzz projeʹktt-tuâjjliʹžžen lij alttääm Miia Ruokojärvi.
Nuõrisuåvtõs jäärjast seminaar säämteǧǧlääjj oođummšest 11.10.2022
vNuõrisuåvtõs jääʹrjast seminaar sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummšest Heʹlssnest. Seminaar teeman lij Sääʹmnuõri pueʹttiääiʹj raajjmen. Seminaar poodd jäʹrjstet Uʹccparlameeʹntest Meerlažinfost mââibaarǥ 11. kålggmannust čiâss 8.05-10.00.
Nuõrisuåvtõs kaiʹbbai tuõđâsvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj juätkkmõõžž
Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji leiʹǧǧmeärrsaž tiuddsåbbrest 9.8.2022 seʹrdded tuõđâsvuõtt- ja suåvâdvuõttkomissio komissaari vaʹlljummuž ooudårra da väʹldded tuõđâsvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss juätk beäʹlnn mieʹrrkõõut. Kõõut poodd seʹlvvtet rääuhast, mõõn-nalla proseeʹss vueiʹtet juäʹtǩǩed da jueʹtǩet še tõn seʹlvtummuž, mâid sääʹmõhttsažkåʹdd ääʹššest jõrdd.
Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla mieʹrräiggsa projeʹktt-tuâjjtuejjeei tuâj
Projeʹktt-tuâjjtuejjeei tuõjju kool jm. sääʹmǩiõllsa da -kulttuur meâldla pååđääiʹj tåimmʼmõõžž ooudâsviikkmõš õhttsažtuâjast nuõrisuåvtõõzzin da sääʹmnuõrid puõttlõsttum nuõri pååđäiʹǧǧtåimmʼmõõžž jođđi plaanummuš da čõõđtummuš.
“Systeeʹm lij maannâm še väʹlddnarood”—Dihtosis-haʹŋǩǩõs säʹmmlaid kollʼjeei teâđateʹmesvuõđ puʹrǧǧeeʹjen
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs lij vuässõõttâm kollaboratiivlõʹžže pro gradu – tuõjju, koʹst tuʹtǩǩee Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz vaikktemvuõđ. Tuʹtǩǩõs čuäʹjat, što teâtt säʹmmlain lij čuuʹt ooccân da tõn diõtt säʹmmla da sääʹmnuõr ǩiččlâʹstte ooudâs ǩeeuʹsummuš, rasiism da vuâllummuš.
Leäk-a 18–29 ekksaž sääʹmnuõrr da älšsmam jieʹllikaartin?
Vuässõõđ tâʹvvjânnmallaš Northern Script -ǩiõttǩeeʹrjtõsǩeâšttõõttmõʹšše jiijjad jieʹnnǩiõlin.
Nuõrisuåvtõs vuässââtt Õhttõõvvâm meerkåådd (YK) alggmeerai põõžži fooruume
Nuõrisuåvtõõzz väärrsaaǥǥjååʹđteei Maria Mäkinen vuässââtt Õhttõõvvâm meerkååʹdd (YK) alggmeerai põõžži fooruuʹme (UNPFII) 25.4.-5.5.2022 New Yorkast . Fooruum 21. såbbar väʹlddteeʹmmen lij “Indigenous peoples, business, autonomy and the human rights principles of due diligence including free, prior and informed consent”.
Vuellǥa kõddâz ǩiõttǩeerjtõspääjj
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation
Anni-Sofia Niittyvuopio juätkk nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaʹlljee Anni-Sofia Niittyvuopio Karigasnjaarǥâst da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Maria Mäkinen Jyväskyläst. Kuhttu toiʹmmje saaǥǥjååʹđteeʹjen še oouʹdab kueiʹtekksaž pââʹjest.
Mättjed sämmlain da säämkulttuurest Dihtosis-hankkoozz videomättčiâssi viekkin
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Dihtosis- haŋǩǩõs čõõđât videomättčiâssid sääʹmkulttuuʹrest. Sääʹmnuõr toiʹmmje uʹčteeʹlen videomättčiâssin jååʹđteen mättʼtõõttjid sääʹmkulttuuʹre jeeʹres ǩiõččâmkuuʹlmin.