Mättʼtõs- da kulttuurministeriast teäggtõs Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz kuälmad ekka
Sääʹmteeʹǧǧ Nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akademia Dihtosis- haʹŋǩǩõõzz tuåimmjummuž veeideed še vueʹllškoouʹlid.
– Mättʼtõs- da kulttuurministeria miõttâm teäggtõs oudd nuõrisuåvtõʹsse vueiʹttemvuõđ juäʹtǩǩed tarbbsõs tuâi tieʹttemvuõđ lââʹzztummšen. Škooulkueʹssreeis lie leämmaš õnnum samai pueʹrren, mii pohtt õuʹdde še tõõi taʹrbbesvuõđ. Škooulkueʹssreeisaid lie tiʹllʼjam vueiʹvvääʹššest Saujjlääʹddjânnma, de tõn diõtt mij leäʹp seämmast õsttâm še dommvuuʹd åålǥpeäʹlnn jälsteei sääʹmnuõrid. Vueʹrddep ooddin projeeʹkt juätkkmõõžž da tuäivvap, što kueʹssreeisain šâdd luâđlaž vueʹssen mättʼtõõzz, tuâtt Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥtuõʹllʼjeei Anni-Sofia Niittyvuopio.
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akademia Dihtosis-õhttsažhaʹŋǩǩõõzzin leäʹt tuejjuum kueiʹt lookkâmeeʹjj äiʹǧǧen säʹmmlažvuõđ tobddsen pââiškooulid årra pijjum säʹmmlaid kuõskki škooulkueʹssreeisain da teeʹm jiõččnaž mättʼtõʹsse meinnum metoodpaakkin di mobiilspeâllain. Ååʹn haʹŋǩǩõõzz täävtõsjoouk veeideet še vueʹllškooul beäʹlnn. Lââʹzzen haʹŋǩǩõõzzâst tuejjuum sääʹmvuõʹđ ǩiõttʼtõõlli mobiilspeâl jåårǥlet tâʹvvsääʹmǩiõʹlle.
Haʹŋǩǩõõzz škooulkueʹssen lie sääʹmnuõr. Ođđ škooulkuõʹzzid päʹlǩǩeet haʹŋǩǩõʹsse alggčõõuč äiʹǧǧen. Škooulkuõʹzzi škooultõs ââʹnet kålggmannust, mõõn mâŋŋa škooulkueʹssreeisaid vuäiʹtte äʹlǧǧed. Škooulkueʹssreeisaid tueʹjjeet lookkâmeeʹjj 2020-2021 še moksteeʹl ougglõsõhttvuõʹđin.
– Leäi tuõđi fijnn kuullâd, što haʹŋǩǩõs lij vuäǯǯam jueʹtǩ! Leäm ooddin še tõʹst, što puõʹttiääiʹjest mij vueiʹttep tääʹvted jäänab ko ouddâl mättʼtõõttjid pirr Lääʹddjânnam, rämmaš nuõrisuåvtõõzz väärrvuäzzlaž Mira Pohjanrinne, kååʹtt lij tuåimmjam haʹŋǩǩõõzz škooulkueʹssen vueiʹvvgååradvuuʹdest. –Mättjemstroiʹttlin da škooulin kueʹssjeeʹl pâi hoʹhssai, što teâđ tarbb lij jõnn. Tõn poodd še pâi hoʹhssai, ǥu jo teemm iʹlla nuʹtt toobdâs ni määŋgid uʹčteeʹlid, mij rool sääʹmkulttuur čuäʹjtõõllmõõžžâst lij tuõđi jõnn. Vääžnai tuâi lââʹssen mon jiõčč naaudšam tuõđi jiânnai nuõri teivvmõõžžâst – täujja metoodpaakk kaggõõttâm mainstõõllmõš lij vuäǯǯam muu jiõččân še vueiʹnned toobdâs aaʹššid ođđ čuõvâst, juätkk Pohjanrinne.
Haʹŋǩǩõõzz vueiʹvvtäävtõssân lij lââʹzzted vä’lddnaroo’de kuulli nuõri tieʹttemvuõđ säʹmmlain di sääʹmkulttuurâst da nääiʹt vueʹzzstes cõggâd säʹmmlaid tillʼlõvvum vââʹjjsaaǥǥ da čårstummuž. Lookkâmeeʹjj 2019-2020 haʹŋǩǩõõzzâst tueʹjjeet õhttseʹžže 86 škooulkueʹssreeisaid 14 škooulkuõʹzzin. Alggtääʹlvest 2020 čõõđteš Sukellus saamelaiskulttuuriin – mobiilspeâll da speâl tueʹjjeeš ǩiiđ äiʹǧǧen še ougglõsmättʼtõʹsse suåvliʹžžen.
Dihtosis-haʹŋǩǩõõžž teäggat mättʼtõs- da kulttuurministeria. Haʹŋǩǩõsäiʹǧǧ: 1.9.2020-30.6.2021.
Lââʹzzteâđ:
Sääʹmteʹǧǧ:
Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥtuõʹllʼjeei
Anni-Sofia Niittyvuopio,
Teʹl 040 7082 072, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
Nuõripiisar
Elli-Marja Hetta
Teʹl. 010 8393134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi
Nuõri Akademia
Projeʹkttšurr, Ulla Saalasti
Teʹl. 040 567 4203
ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi
Tobdstõõđ še
Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååđteejjkådd vaalšum
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaalšeš Rosa-Máren Juuso Karesuvannost da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Helmi Ljetoff Heʹlssnest.
Nuõrisuåvtõs lij nõõmtum tuåimmpââi eejjid 2024-2025
Sää´mtee´ǧǧ sååbbar nõõmti nuorisuåvtõõzz tuåimmpââi ee´jjid 2023–2024 såbbrest 30.1.2024.
Säämnuõri kaaunõõttmõõžž
Teimma čâhčča jäʹrjstum nuõrisuåvtõõzz âsttääiʹj tååimai sätt juätkkai kaaunõõttmõõžži häämast. Mieʹldd materiaal sääʹmǩiõtt-tuâjaid da luʹvddsiõr. Jeäʹǩǩaaid ââʹnet skamm-mannust Oulust, Ruäʹvnjaarǥâst da Karesâvvnest. Jeäʹǩǩää lie jurddum sääʹmnuõrid pââibužškooulâkksain vuâlla 30-âkksaid.
Ooʒʒ mieʹldd leʹbe eʹtǩǩed vuäzzla Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõʹsse tåimmpoʹdde 2024-2025
Ooccâp nuõrisuåvtõʹsse mieʹldd aktiivlaid sääʹmaaʹššin älšmõõvvâm sääʹmnuõrid pirr Lääʹddjânnam. Nuõrisuåvtõõzz vaʹlljummšest pueʹttep väʹldded lokku, što vuäzzla eʹtǩǩee vueiʹtlvummuz käʹttjeeʹjen čõõđ sääʹmvuuʹd de jeeʹres ǩiõlläʹrttli. Vaʹlljõõzzâst jääʹǩǩte še sooǥǥbieʹli kõskksaž tääʹssäärv. Nuõrisuåvtõõzz vuäzzla ij taarbaš leeʹd sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž.
Nuõrijođđi peivvmierr õlmstõttum
Nuõrisuåvtõs jääʹrjast čâhčča 2022 sääʹmnuõrid jurddum âsttääiʹj toiʹmmjummuž jođđi. Nuõrijođđi riâššmõõžžin väʹsttad nuõrisuåvtõõzz projeʹktt-tuâjjlaž Miia Ruokojärvi. Jođđi peiʹvvmeäʹr liâ ååʹn suåppum aaiʹji mieʹldd.
Nuõrisuåvtõs jäärjast nuõrijođđi
Nuõrisuåvtõs jääʹrjast čâhčča 2022 sääʹmnuõrid juʹrddum âsttääiʹj tåimmjummuž jođđi. Nuõrisuåvtõõzz projeʹktt-tuâjjliʹžžen lij alttääm Miia Ruokojärvi.
Nuõrisuåvtõs jäärjast seminaar säämteǧǧlääjj oođummšest 11.10.2022
vNuõrisuåvtõs jääʹrjast seminaar sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummšest Heʹlssnest. Seminaar teeman lij Sääʹmnuõri pueʹttiääiʹj raajjmen. Seminaar poodd jäʹrjstet Uʹccparlameeʹntest Meerlažinfost mââibaarǥ 11. kålggmannust čiâss 8.05-10.00.
Nuõrisuåvtõs kaiʹbbai tuõđâsvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj juätkkmõõžž
Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji leiʹǧǧmeärrsaž tiuddsåbbrest 9.8.2022 seʹrdded tuõđâsvuõtt- ja suåvâdvuõttkomissio komissaari vaʹlljummuž ooudårra da väʹldded tuõđâsvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss juätk beäʹlnn mieʹrrkõõut. Kõõut poodd seʹlvvtet rääuhast, mõõn-nalla proseeʹss vueiʹtet juäʹtǩǩed da jueʹtǩet še tõn seʹlvtummuž, mâid sääʹmõhttsažkåʹdd ääʹššest jõrdd.
Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla mieʹrräiggsa projeʹktt-tuâjjtuejjeei tuâj
Projeʹktt-tuâjjtuejjeei tuõjju kool jm. sääʹmǩiõllsa da -kulttuur meâldla pååđääiʹj tåimmʼmõõžž ooudâsviikkmõš õhttsažtuâjast nuõrisuåvtõõzzin da sääʹmnuõrid puõttlõsttum nuõri pååđäiʹǧǧtåimmʼmõõžž jođđi plaanummuš da čõõđtummuš.
“Systeeʹm lij maannâm še väʹlddnarood”—Dihtosis-haʹŋǩǩõs säʹmmlaid kollʼjeei teâđateʹmesvuõđ puʹrǧǧeeʹjen
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs lij vuässõõttâm kollaboratiivlõʹžže pro gradu – tuõjju, koʹst tuʹtǩǩee Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz vaikktemvuõđ. Tuʹtǩǩõs čuäʹjat, što teâtt säʹmmlain lij čuuʹt ooccân da tõn diõtt säʹmmla da sääʹmnuõr ǩiččlâʹstte ooudâs ǩeeuʹsummuš, rasiism da vuâllummuš.
Leäk-a 18–29 ekksaž sääʹmnuõrr da älšsmam jieʹllikaartin?
Vuässõõđ tâʹvvjânnmallaš Northern Script -ǩiõttǩeeʹrjtõsǩeâšttõõttmõʹšše jiijjad jieʹnnǩiõlin.
Nuõrisuåvtõs vuässââtt Õhttõõvvâm meerkåådd (YK) alggmeerai põõžži fooruume
Nuõrisuåvtõõzz väärrsaaǥǥjååʹđteei Maria Mäkinen vuässââtt Õhttõõvvâm meerkååʹdd (YK) alggmeerai põõžži fooruuʹme (UNPFII) 25.4.-5.5.2022 New Yorkast . Fooruum 21. såbbar väʹlddteeʹmmen lij “Indigenous peoples, business, autonomy and the human rights principles of due diligence including free, prior and informed consent”.
Vuellǥa kõddâz ǩiõttǩeerjtõspääjj
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation
Anni-Sofia Niittyvuopio juätkk nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaʹlljee Anni-Sofia Niittyvuopio Karigasnjaarǥâst da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Maria Mäkinen Jyväskyläst. Kuhttu toiʹmmje saaǥǥjååʹđteeʹjen še oouʹdab kueiʹtekksaž pââʹjest.
Mättjed sämmlain da säämkulttuurest Dihtosis-hankkoozz videomättčiâssi viekkin
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Dihtosis- haŋǩǩõs čõõđât videomättčiâssid sääʹmkulttuuʹrest. Sääʹmnuõr toiʹmmje uʹčteeʹlen videomättčiâssin jååʹđteen mättʼtõõttjid sääʹmkulttuuʹre jeeʹres ǩiõččâmkuuʹlmin.