Sääʹmnuõr õõlǥte tååimaid äimm-muttâz tuõʹlstõõllmõʹšše
- Tobdstep äimmõskriis da õõlǥtep ǩirrsaid tååimaid pirrõsmuttsi tuõʹlstõõllmõʹšše. Meeʹst lij vuõiggâdvuõtt puõʹttiäigga da tõt âlgg leeʹd jiiʹjjen-nallšem.
Sääʹmnuõri õõlmâsceälkkmõš kägg õlmmsa huõl Sääʹmjânnam luâđ vueʹjjest da puõʹttivuõđâst de noor õʹhtte tåimmjem eʹtǩǩõõzzid. Sääʹmnuõr õõlǥte tååimaid äimm-muttâz tuõʹlstõõllmõʹšše da tõõzz šiõttlõõvvmõʹšše. Sääʹmnuõr liâ peʹcclõõžžâst äimm-muttâz vaikktõõzzin jeärbõʹžžen säʹmmlai äʹrbbvuõđlaid jieʹllemvueʹjjid da kulttuuʹre.
– Õõlmâsceälkkmõõžžâst eeʹttkâʹsttep õõlǥtõõzz, što säʹmmlaž äʹrbbvueʹǩǩteâđ käʹǧǧe tääʹssärvvsõʹžžen teâđ käivvan, ǥu tuʹtǩǩee da maainste äimm-muttsest, vuuʹdi âânnmõõžžâst da ärbbvuõđlain jieʹllemvueʹjjin. IPCC raportt peäggat raʹhttjid tuõttaaʹššid äimmõskriisâst. Leäʹp mainstam äimm-muttâz seuʹrrjõõzzin da õhttõõzzâm teivvam vaikktõõzzin juʹn eeʹǩǩpõõʹjid. Jeäʹp vueiʹt teänab cõggâd vaikktõõzzid, ba mij feʹrttjep altteed šiõttlõõvvâmtååimaid kulttuurâm, ǩiõleen da jieʹllemvueʹjjeen staanmõssân, tueʹtte õõlmâsceälkkmõõžž raajjmõʹšše vuässõõttâm Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Anni-Sofia Niittyvuopio da Ruõccjânnam Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Maria Unnes.
Lââʹssen õõlmâsceälkkmõõžžâst tuõʹtte, što õhttsažtuâjj sääʹmnuõri kõõskâst âlgg staanâd õhttsain noorõõttmõõžžin da teivvmõõžžin de õhttsažtuâj säʹmmlai kõõskâst pâiʹl valdiaraaji da jeeʹres alggmeeraivuiʹm âlgg raʹvvjed da lââʹzzted. Sääʹmnuõr liâ valmštõõllâm õõlmâsceälkkmõõžž õhttsažtâʹvvjânnmallša sääʹmnuõri konfereeʹns vueʹssen. Õõlmâsceälkkmõš tåimmai tuâjjneävvan õhttsažtâʹvvjânnmallša sääʹmnuõri õhttsažtuâjast da tõt lij tåimmam-mall pâiʹl valdiaraaji äimm-muuttâs vuâstta.
Õõlmâsceälkkmõš lij lookkâmnalla
Õhttsažtâʹvvjânnmallšaž sääʹmnuõri konfereʹnss õʹnne olgglõsnoorõõttmõššân 26.8.2021. Konfereeʹns väʹlddriâššjen toiʹmmji Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da tõn reâʹšše õhttsažtuâjast Taarrjânnma,Ruõccjânnam da Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ nuõritoiʹmmjeeʹjivuiʹm. Konfereeʹnsest särnnamvuâraid õʹnne Lääʹddjânnam pirrõs- da äimmõsminister Krista Mikkonen, sääʹmparlamentaarlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Aili Keskitalo, Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso da nuõrr puäʒʒooumaž Jussa Seurujärvi. Tuâjjpõõrtid õʹnne somevaikkteei Emmi Nuorgam, artivistt Pauliina Feodoroff da globaal nuõri- organisaatio Youth4Nature. Konfereeʹns teeʹmmen leäi äimm-muuttâs da tõn vueʹssen raʹjje õõlmâsceälkkmõš.
Lââʹzzteâđaid
Anni-Sofia Niittyvuopio
Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei
+358 40 708 2072
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
Maria Unnes
Ruõccjânnam Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei
maria.unnes(at)sametinget.se
Elli-Marja Hetta
Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ nuõripiisar
+358 50 382 5179
elli-marja.hetta(at)samediggi.fi
Tobdstõõđ še
Nuõrijođđi peivvmierr õlmstõttum
Nuõrisuåvtõs jääʹrjast čâhčča 2022 sääʹmnuõrid jurddum âsttääiʹj toiʹmmjummuž jođđi. Nuõrijođđi riâššmõõžžin väʹsttad nuõrisuåvtõõzz projeʹktt-tuâjjlaž Miia Ruokojärvi. Jođđi peiʹvvmeäʹr liâ ååʹn suåppum aaiʹji mieʹldd.
Nuõrisuåvtõs jäärjast nuõrijođđi
Nuõrisuåvtõs jääʹrjast čâhčča 2022 sääʹmnuõrid juʹrddum âsttääiʹj tåimmjummuž jođđi. Nuõrisuåvtõõzz projeʹktt-tuâjjliʹžžen lij alttääm Miia Ruokojärvi.
Nuõrisuåvtõs jäärjast seminaar säämteǧǧlääjj oođummšest 11.10.2022
vNuõrisuåvtõs jääʹrjast seminaar sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummšest Heʹlssnest. Seminaar teeman lij Sääʹmnuõri pueʹttiääiʹj raajjmen. Seminaar poodd jäʹrjstet Uʹccparlameeʹntest Meerlažinfost mââibaarǥ 11. kålggmannust čiâss 8.05-10.00.
Nuõrisuåvtõs kaiʹbbai tuõđâsvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj juätkkmõõžž
Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji leiʹǧǧmeärrsaž tiuddsåbbrest 9.8.2022 seʹrdded tuõđâsvuõtt- ja suåvâdvuõttkomissio komissaari vaʹlljummuž ooudårra da väʹldded tuõđâsvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss juätk beäʹlnn mieʹrrkõõut. Kõõut poodd seʹlvvtet rääuhast, mõõn-nalla proseeʹss vueiʹtet juäʹtǩǩed da jueʹtǩet še tõn seʹlvtummuž, mâid sääʹmõhttsažkåʹdd ääʹššest jõrdd.
Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla mieʹrräiggsa projeʹktt-tuâjjtuejjeei tuâj
Projeʹktt-tuâjjtuejjeei tuõjju kool jm. sääʹmǩiõllsa da -kulttuur meâldla pååđääiʹj tåimmʼmõõžž ooudâsviikkmõš õhttsažtuâjast nuõrisuåvtõõzzin da sääʹmnuõrid puõttlõsttum nuõri pååđäiʹǧǧtåimmʼmõõžž jođđi plaanummuš da čõõđtummuš.
“Systeeʹm lij maannâm še väʹlddnarood”—Dihtosis-haʹŋǩǩõs säʹmmlaid kollʼjeei teâđateʹmesvuõđ puʹrǧǧeeʹjen
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs lij vuässõõttâm kollaboratiivlõʹžže pro gradu – tuõjju, koʹst tuʹtǩǩee Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz vaikktemvuõđ. Tuʹtǩǩõs čuäʹjat, što teâtt säʹmmlain lij čuuʹt ooccân da tõn diõtt säʹmmla da sääʹmnuõr ǩiččlâʹstte ooudâs ǩeeuʹsummuš, rasiism da vuâllummuš.
Leäk-a 18–29 ekksaž sääʹmnuõrr da älšsmam jieʹllikaartin?
Vuässõõđ tâʹvvjânnmallaš Northern Script -ǩiõttǩeeʹrjtõsǩeâšttõõttmõʹšše jiijjad jieʹnnǩiõlin.
Nuõrisuåvtõs vuässââtt Õhttõõvvâm meerkåådd (YK) alggmeerai põõžži fooruume
Nuõrisuåvtõõzz väärrsaaǥǥjååʹđteei Maria Mäkinen vuässââtt Õhttõõvvâm meerkååʹdd (YK) alggmeerai põõžži fooruuʹme (UNPFII) 25.4.-5.5.2022 New Yorkast . Fooruum 21. såbbar väʹlddteeʹmmen lij “Indigenous peoples, business, autonomy and the human rights principles of due diligence including free, prior and informed consent”.
Vuellǥa kõddâz ǩiõttǩeerjtõspääjj
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation
Anni-Sofia Niittyvuopio juätkk nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaʹlljee Anni-Sofia Niittyvuopio Karigasnjaarǥâst da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Maria Mäkinen Jyväskyläst. Kuhttu toiʹmmje saaǥǥjååʹđteeʹjen še oouʹdab kueiʹtekksaž pââʹjest.
Mättjed sämmlain da säämkulttuurest Dihtosis-hankkoozz videomättčiâssi viekkin
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Dihtosis- haŋǩǩõs čõõđât videomättčiâssid sääʹmkulttuuʹrest. Sääʹmnuõr toiʹmmje uʹčteeʹlen videomättčiâssin jååʹđteen mättʼtõõttjid sääʹmkulttuuʹre jeeʹres ǩiõččâmkuuʹlmin.
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs ååcc äʹšštobddivuäzzlaid
Leäk-a 15-17 ekksaž sääʹmnuõr? Haaʹlääk-a piâssâd vaikkted sääʹmnuõri aaʹššid, tobdstõõttâd da vuârrvaikkted järrsin sääʹmnuõrin? Ooccâp nuõrisuåvtõõzz äʹšštobddjen aktiivlaid sääʹmaaʹššin älšmõõvvâm nuõrid pirr Lääʹddjânnam.
Nuõrisuåvtõs 2022-2023 lij nõõmtum
Sää´mtee´ǧǧ sååbbar nõõmti nuorisuåvtõõzz tuåimmpââi ee´jjid 2022–2023 såbbrest 17.12.2021.
Dihtosis-haŋǩǩõõzzâst ooccât vuẹssäiggsa haŋǩǩõstuâjjla
Sääʹmkulttuur tobddsen raajji Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij vuäǯǯam lââʹssääiʹj, da haʹŋǩǩõʹsse ooccât vuẹʹssäiggsa haʹŋǩǩõstuâjjla. Haʹŋǩǩõõzzâst liâ tuejjääm sääʹmkulttuur tobddsen škooulkueʹssreeisai, pedagooglaž siõri da tåimmjemnallšem haʹrjjtõõzzid seʹst õõʹni mõõntõõllâmpaakk veäkka. Jooʹtti lookkâmeeʹǩǩen puutʼtep uʹčteeʹli tuäivvmõõžžâst koumm video-mättčiâss sääʹmkulttuurâst.
Ooumažvuõiggâdvuõttškooultõs sääʹmnuõrid
Ooumažvuõiggâdvuõttškooultõs sääʹmnuõrid 24.11., teeʹmmen sooǥǥbieʹll- da seksuaalminoriteeʹtti vuõiggâdvuõđ da âʹbrrjohss-sääʹmvuõtt.