Sääʹmteeʹǧǧ nuõripiisren Elli-Marja Hetta
Pedagogikktiõtti maister Elli-Marja Hetta nõõmteš Sääʹmteeʹǧǧ nuõripiisar vergga. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs tuʹmmii nõõmtummšest såbbreʹstes ǩieʹssmannu 11. peeiʹv 2020.
Vuâččlaž Elli-Marja Hetta lij škooultõõzzâs beäʹlnn pedagogikktiõtti maister, da son lij håiddam nuõripiisar veʹrǧǧsâjjsažvuõđ 1,5 eeʹjj ääiʹj. Nuõripiisar toiʹmmai nuõrisuåvtõõzz aaʹšši ouʹddepuʹhttjen da piisren da suu tuõjju kooll jm. valmštõõllâd sääʹmnuõri jieʹllem da pueʹrrvââjjam kuõskki aaʹššid, oouʹdeed sääʹm nuõrituâj õõutveäkka sääʹmnuõrivuiʹm da riâššât sääʹmnuõri konfereeʹns.
– Muu miõlâst lij fijnn, što sääʹmnuõr vuäiʹtte mâŋŋa määttai mäʹcced da vuäǯǯad tuâj sääʹmvuuʹdest di reâuggad sääʹmõutstõõzz pueʹrren. Leäm ääiʹjben toiʹmmjam nuõrisuåvtõõzz vuäzzliʹžžen da veeʹrj sâjjsiʹžžen lij leämmaž fijnn vuâmmšed mõõn jiânnai nuõrisuåvtõõzz toiʹmmjummuž lij oouduum ouddmiârkkân jeeʹres haʹŋǩǩõõzzi pääiʹǩ. Sääʹmnuõri vuässadvuõđ nâânummuš jeeʹres naaʹlivuiʹm lij õhtt nuõripiisar tuâjain da vääldam tuâj vieʹsslen vuâstta, särnn Elli-Marja Hetta mâŋŋa vaʹlljummšest kuullmes.
Sääʹmteeʹǧǧ pueʹtti sååbbar riâžžât ougglõsõhttvuõđin
Sääʹmteeʹǧǧ såbbar 2/2020 ââʹnet 26.6.2020 čiâss 12 ääʹljeeʹl ougglõs-såbbren. Såbbar vuäitt ǩiõččâd takainalla livestriim pääiʹǩ addrõõzzâst www.samediggi.fi/live. Vuõlttõõzzâst vuäitt še kulddled tuʹlǩǩummuž.
– Sääʹmteeʹǧǧ halltõs lij tuʹmmääm jäʹrjsted såbbar ougglõsõhttvuõđin koronaepidemia šõõddtem vueʹjj diõtt. Håʹt viõǥǥâst åårrai rääʹjtõõzzi mieʹldd jäänmõsân 50 oummu såbbrid vuäitt ååʹn juʹn jäʹrjsted, tuʹmmiim ââʹnned ougglõs-såbbar, što pâʹsttep jäʹrjsted såbbar koronastaanâld, särnn saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.
Tiuddsåbbrest ǩiõttʼtõõlât eeʹjj 2019 tilltuʹmmstõõǥǥ da toiʹmmjem-mušttlõõzz eʹtǩǩõõzz sääʹm kulttuurmieʹrrteäʹǧǧen eeʹjjest 2020, eʹtǩǩõõzz sääʹmǩiõllsaž ouddpeâmmkääzzkõõzzi staanmõʹšše da ooudummša eeʹjjest 2022, eʹtǩǩõõzz sääʹm sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staanmõʹšše eeʹjjest 2022 da õhttsažtâʹvvjânnmallaš sääʹm ǩiõli ämmat- da resursskõõskõõzz Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi vuâkkõõzzid.
Halltõs tuõʹllji vuõlttõs-saǥstõõllmõõžž sääʹm äimmõspolitikk ooudâs viikkmest di saǥstõõli tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss ouddnem pirr da tuʹmmii juätkktooiʹmin. Halltõs teâđat tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss puäđlvaž tooiʹmin, ko tõt lij ääiʹjpoddsaž.
Lââʹssteâđ:
Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi
Uáppáásm meid
Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååđteejjkådd vaalšum
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaalšeš Rosa-Máren Juuso Karesuvannost da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Helmi Ljetoff Heʹlssnest.
Nuõrisuåvtõs lij nõõmtum tuåimmpââi eejjid 2024-2025
Sää´mtee´ǧǧ sååbbar nõõmti nuorisuåvtõõzz tuåimmpââi ee´jjid 2023–2024 såbbrest 30.1.2024.
Säämnuõri kaaunõõttmõõžž
Teimma čâhčča jäʹrjstum nuõrisuåvtõõzz âsttääiʹj tååimai sätt juätkkai kaaunõõttmõõžži häämast. Mieʹldd materiaal sääʹmǩiõtt-tuâjaid da luʹvddsiõr. Jeäʹǩǩaaid ââʹnet skamm-mannust Oulust, Ruäʹvnjaarǥâst da Karesâvvnest. Jeäʹǩǩää lie jurddum sääʹmnuõrid pââibužškooulâkksain vuâlla 30-âkksaid.
Ooʒʒ mieʹldd leʹbe eʹtǩǩed vuäzzla Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõʹsse tåimmpoʹdde 2024-2025
Ooccâp nuõrisuåvtõʹsse mieʹldd aktiivlaid sääʹmaaʹššin älšmõõvvâm sääʹmnuõrid pirr Lääʹddjânnam. Nuõrisuåvtõõzz vaʹlljummšest pueʹttep väʹldded lokku, što vuäzzla eʹtǩǩee vueiʹtlvummuz käʹttjeeʹjen čõõđ sääʹmvuuʹd de jeeʹres ǩiõlläʹrttli. Vaʹlljõõzzâst jääʹǩǩte še sooǥǥbieʹli kõskksaž tääʹssäärv. Nuõrisuåvtõõzz vuäzzla ij taarbaš leeʹd sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž.
Nuõrijođđi peivvmierr õlmstõttum
Nuõrisuåvtõs jääʹrjast čâhčča 2022 sääʹmnuõrid jurddum âsttääiʹj toiʹmmjummuž jođđi. Nuõrijođđi riâššmõõžžin väʹsttad nuõrisuåvtõõzz projeʹktt-tuâjjlaž Miia Ruokojärvi. Jođđi peiʹvvmeäʹr liâ ååʹn suåppum aaiʹji mieʹldd.
Nuõrisuåvtõs jäärjast nuõrijođđi
Nuõrisuåvtõs jääʹrjast čâhčča 2022 sääʹmnuõrid juʹrddum âsttääiʹj tåimmjummuž jođđi. Nuõrisuåvtõõzz projeʹktt-tuâjjliʹžžen lij alttääm Miia Ruokojärvi.
Nuõrisuåvtõs jäärjast seminaar säämteǧǧlääjj oođummšest 11.10.2022
vNuõrisuåvtõs jääʹrjast seminaar sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummšest Heʹlssnest. Seminaar teeman lij Sääʹmnuõri pueʹttiääiʹj raajjmen. Seminaar poodd jäʹrjstet Uʹccparlameeʹntest Meerlažinfost mââibaarǥ 11. kålggmannust čiâss 8.05-10.00.
Nuõrisuåvtõs kaiʹbbai tuõđâsvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj juätkkmõõžž
Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji leiʹǧǧmeärrsaž tiuddsåbbrest 9.8.2022 seʹrdded tuõđâsvuõtt- ja suåvâdvuõttkomissio komissaari vaʹlljummuž ooudårra da väʹldded tuõđâsvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss juätk beäʹlnn mieʹrrkõõut. Kõõut poodd seʹlvvtet rääuhast, mõõn-nalla proseeʹss vueiʹtet juäʹtǩǩed da jueʹtǩet še tõn seʹlvtummuž, mâid sääʹmõhttsažkåʹdd ääʹššest jõrdd.
Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla mieʹrräiggsa projeʹktt-tuâjjtuejjeei tuâj
Projeʹktt-tuâjjtuejjeei tuõjju kool jm. sääʹmǩiõllsa da -kulttuur meâldla pååđääiʹj tåimmʼmõõžž ooudâsviikkmõš õhttsažtuâjast nuõrisuåvtõõzzin da sääʹmnuõrid puõttlõsttum nuõri pååđäiʹǧǧtåimmʼmõõžž jođđi plaanummuš da čõõđtummuš.
“Systeeʹm lij maannâm še väʹlddnarood”—Dihtosis-haʹŋǩǩõs säʹmmlaid kollʼjeei teâđateʹmesvuõđ puʹrǧǧeeʹjen
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs lij vuässõõttâm kollaboratiivlõʹžže pro gradu – tuõjju, koʹst tuʹtǩǩee Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz vaikktemvuõđ. Tuʹtǩǩõs čuäʹjat, što teâtt säʹmmlain lij čuuʹt ooccân da tõn diõtt säʹmmla da sääʹmnuõr ǩiččlâʹstte ooudâs ǩeeuʹsummuš, rasiism da vuâllummuš.
Leäk-a 18–29 ekksaž sääʹmnuõrr da älšsmam jieʹllikaartin?
Vuässõõđ tâʹvvjânnmallaš Northern Script -ǩiõttǩeeʹrjtõsǩeâšttõõttmõʹšše jiijjad jieʹnnǩiõlin.
Nuõrisuåvtõs vuässââtt Õhttõõvvâm meerkåådd (YK) alggmeerai põõžži fooruume
Nuõrisuåvtõõzz väärrsaaǥǥjååʹđteei Maria Mäkinen vuässââtt Õhttõõvvâm meerkååʹdd (YK) alggmeerai põõžži fooruuʹme (UNPFII) 25.4.-5.5.2022 New Yorkast . Fooruum 21. såbbar väʹlddteeʹmmen lij “Indigenous peoples, business, autonomy and the human rights principles of due diligence including free, prior and informed consent”.
Vuellǥa kõddâz ǩiõttǩeerjtõspääjj
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation
Anni-Sofia Niittyvuopio juätkk nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaʹlljee Anni-Sofia Niittyvuopio Karigasnjaarǥâst da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Maria Mäkinen Jyväskyläst. Kuhttu toiʹmmje saaǥǥjååʹđteeʹjen še oouʹdab kueiʹtekksaž pââʹjest.
Mättjed sämmlain da säämkulttuurest Dihtosis-hankkoozz videomättčiâssi viekkin
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Dihtosis- haŋǩǩõs čõõđât videomättčiâssid sääʹmkulttuuʹrest. Sääʹmnuõr toiʹmmje uʹčteeʹlen videomättčiâssin jååʹđteen mättʼtõõttjid sääʹmkulttuuʹre jeeʹres ǩiõččâmkuuʹlmin.