Sukellus saamelaiskulttuuriin -mobiilspeâlast ođđ versio ougglõsmättʼtõõzz vääras
Nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Sukellus saamelaiskulttuuriin -mobiilspeâl lie peeiʹvtam ođđ versiooʹje ougglõsmättʼtõõzz vääras. Ääiʹjben taʹnni õlmstõttum speâl veäkka põõrǥât lââʹzzted tieʹttemvuõđ sääʹmkulttuurâst jeeʹres ǩiõččâmkuuʹlmi pääiʹǩ.
Seppo-siõrrvuâlast siõrrâm sääʹmmteemlaž mobiilsiõrr lij tillʼlõvvum pââibužškooul lââʹssen nuuʹbb tääʹzz mättʼtõõđjid. Siõrr vieʹǩǩat mättʼtõõđjid pirr Lääʹddjânnam mättjed da toʹlǩǩeed säʹmmlažvuõđâst da sääʹmkulttuurâst da tõt ǩiõttʼtââll odm. saaʹmi historia, ânnʼjõžpeeiʹv eettmõõžžid da oummuid, sääʹmmpihttâz, kulttuursa puästtad âânnmõõžž di äʹrbbvuõđlaid jieʹllemvueʹjjid. Siõr pääiʹǩ nuõrid smeʹllkââʹttet tuåimmjed jiõčč da raajjâd teeʹmest jiijjâs miõlljurddjid di saaǥǥstõõllâd tõin õõutsââʹjest nuuʹbbi nuõrivuiʹm.
Håʹt speâll lij tuåimmjam še ougglõsmättʼtõõzzâst nåkkmen, lie speâl ååʹn pueʹrõõllâm suåppâd õinn pueʹrben ougglõsmättʼtõʹsse. Speâll lij mättstroiʹttlid obbnes määusteʹm leʹbe mättstroiʹttlest ij taarbâž leeʹd Seppo-liseʹnss ni vooʹps. Škooulneeʹǩǩ vuäiʹtte speâllad speâl teʹlfooni-, tableeʹtti- leʹbe teâttmašinaivuiʹm. Speâlast käunnʼje määŋgnallšem da jeeʹres tässʼsa tuejjõõzz. Speâlltuejjõõzzin lij še vueiʹttemvuõtt ââʹnned kreevsõsvuõđ, leʹbe vasttõõzz vueiʹtet raukkâd snimldõk-, jiõnn- leʹbe videoteâttõshääʹmest. Speâllai vuäiʹtte še vaʹlljeed teemain tõn, mii sij miõlid jäänmõsân ǩeäss.
Tiʹlle Sukellus saamelaiskulttuuriin -ougglõs-speâl täin tiʹllʼjemlomaakkin.
Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia õhttsažhaʹŋǩǩõs, koon täävtõssân lij lââʹzzted väʹlddmeera kuulli nuõri tieʹttemvuõđ saaʹmin. Teâđ da haʹŋǩǩõõzz materiaal veäkka ǩiččlõõđât kaggâd sääʹm da sääʹmkulttuur bieʹǩǩen nuõri arggteâđ. Teeʹm älšmõʹtti ǩiõttʼtõõllmõš câgg seämmavuâra sääʹmpäärnaid da –nuõrid tillʼlõõvvi čårstummuž, da raavad sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn jälsteei sääʹmnuõri identiteeʹtt. Haʹŋǩǩõõzz teäggat Mättʼtõs- Da kulttuurministeria.
Lââʹzz Dihtosis-haʹŋǩǩõõzzâst.
Lââʹssteâđ:
Vs. nuõripiisar, Sääʹmteʹǧǧ, Elli-Marja Hetta, 050 382 5179, elli-marja.hetta(a)samediggi.fi
Projeʹkttkoordinaattor, Nuõri Akatemia, Ulla Saalasti. 040 567 4203, ulla.saalasti(a)samediggi.fi
Tobdstõõđ še
Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååđteejjkådd vaalšum
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaalšeš Rosa-Máren Juuso Karesuvannost da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Helmi Ljetoff Heʹlssnest.
Nuõrisuåvtõs lij nõõmtum tuåimmpââi eejjid 2024-2025
Sää´mtee´ǧǧ sååbbar nõõmti nuorisuåvtõõzz tuåimmpââi ee´jjid 2023–2024 såbbrest 30.1.2024.
Säämnuõri kaaunõõttmõõžž
Teimma čâhčča jäʹrjstum nuõrisuåvtõõzz âsttääiʹj tååimai sätt juätkkai kaaunõõttmõõžži häämast. Mieʹldd materiaal sääʹmǩiõtt-tuâjaid da luʹvddsiõr. Jeäʹǩǩaaid ââʹnet skamm-mannust Oulust, Ruäʹvnjaarǥâst da Karesâvvnest. Jeäʹǩǩää lie jurddum sääʹmnuõrid pââibužškooulâkksain vuâlla 30-âkksaid.
Ooʒʒ mieʹldd leʹbe eʹtǩǩed vuäzzla Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõʹsse tåimmpoʹdde 2024-2025
Ooccâp nuõrisuåvtõʹsse mieʹldd aktiivlaid sääʹmaaʹššin älšmõõvvâm sääʹmnuõrid pirr Lääʹddjânnam. Nuõrisuåvtõõzz vaʹlljummšest pueʹttep väʹldded lokku, što vuäzzla eʹtǩǩee vueiʹtlvummuz käʹttjeeʹjen čõõđ sääʹmvuuʹd de jeeʹres ǩiõlläʹrttli. Vaʹlljõõzzâst jääʹǩǩte še sooǥǥbieʹli kõskksaž tääʹssäärv. Nuõrisuåvtõõzz vuäzzla ij taarbaš leeʹd sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž.
Nuõrijođđi peivvmierr õlmstõttum
Nuõrisuåvtõs jääʹrjast čâhčča 2022 sääʹmnuõrid jurddum âsttääiʹj toiʹmmjummuž jođđi. Nuõrijođđi riâššmõõžžin väʹsttad nuõrisuåvtõõzz projeʹktt-tuâjjlaž Miia Ruokojärvi. Jođđi peiʹvvmeäʹr liâ ååʹn suåppum aaiʹji mieʹldd.
Nuõrisuåvtõs jäärjast nuõrijođđi
Nuõrisuåvtõs jääʹrjast čâhčča 2022 sääʹmnuõrid juʹrddum âsttääiʹj tåimmjummuž jođđi. Nuõrisuåvtõõzz projeʹktt-tuâjjliʹžžen lij alttääm Miia Ruokojärvi.
Nuõrisuåvtõs jäärjast seminaar säämteǧǧlääjj oođummšest 11.10.2022
vNuõrisuåvtõs jääʹrjast seminaar sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummšest Heʹlssnest. Seminaar teeman lij Sääʹmnuõri pueʹttiääiʹj raajjmen. Seminaar poodd jäʹrjstet Uʹccparlameeʹntest Meerlažinfost mââibaarǥ 11. kålggmannust čiâss 8.05-10.00.
Nuõrisuåvtõs kaiʹbbai tuõđâsvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj juätkkmõõžž
Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji leiʹǧǧmeärrsaž tiuddsåbbrest 9.8.2022 seʹrdded tuõđâsvuõtt- ja suåvâdvuõttkomissio komissaari vaʹlljummuž ooudårra da väʹldded tuõđâsvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss juätk beäʹlnn mieʹrrkõõut. Kõõut poodd seʹlvvtet rääuhast, mõõn-nalla proseeʹss vueiʹtet juäʹtǩǩed da jueʹtǩet še tõn seʹlvtummuž, mâid sääʹmõhttsažkåʹdd ääʹššest jõrdd.
Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla mieʹrräiggsa projeʹktt-tuâjjtuejjeei tuâj
Projeʹktt-tuâjjtuejjeei tuõjju kool jm. sääʹmǩiõllsa da -kulttuur meâldla pååđääiʹj tåimmʼmõõžž ooudâsviikkmõš õhttsažtuâjast nuõrisuåvtõõzzin da sääʹmnuõrid puõttlõsttum nuõri pååđäiʹǧǧtåimmʼmõõžž jođđi plaanummuš da čõõđtummuš.
“Systeeʹm lij maannâm še väʹlddnarood”—Dihtosis-haʹŋǩǩõs säʹmmlaid kollʼjeei teâđateʹmesvuõđ puʹrǧǧeeʹjen
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs lij vuässõõttâm kollaboratiivlõʹžže pro gradu – tuõjju, koʹst tuʹtǩǩee Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz vaikktemvuõđ. Tuʹtǩǩõs čuäʹjat, što teâtt säʹmmlain lij čuuʹt ooccân da tõn diõtt säʹmmla da sääʹmnuõr ǩiččlâʹstte ooudâs ǩeeuʹsummuš, rasiism da vuâllummuš.
Leäk-a 18–29 ekksaž sääʹmnuõrr da älšsmam jieʹllikaartin?
Vuässõõđ tâʹvvjânnmallaš Northern Script -ǩiõttǩeeʹrjtõsǩeâšttõõttmõʹšše jiijjad jieʹnnǩiõlin.
Nuõrisuåvtõs vuässââtt Õhttõõvvâm meerkåådd (YK) alggmeerai põõžži fooruume
Nuõrisuåvtõõzz väärrsaaǥǥjååʹđteei Maria Mäkinen vuässââtt Õhttõõvvâm meerkååʹdd (YK) alggmeerai põõžži fooruuʹme (UNPFII) 25.4.-5.5.2022 New Yorkast . Fooruum 21. såbbar väʹlddteeʹmmen lij “Indigenous peoples, business, autonomy and the human rights principles of due diligence including free, prior and informed consent”.
Vuellǥa kõddâz ǩiõttǩeerjtõspääjj
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation
Anni-Sofia Niittyvuopio juätkk nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaʹlljee Anni-Sofia Niittyvuopio Karigasnjaarǥâst da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Maria Mäkinen Jyväskyläst. Kuhttu toiʹmmje saaǥǥjååʹđteeʹjen še oouʹdab kueiʹtekksaž pââʹjest.
Mättjed sämmlain da säämkulttuurest Dihtosis-hankkoozz videomättčiâssi viekkin
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Dihtosis- haŋǩǩõs čõõđât videomättčiâssid sääʹmkulttuuʹrest. Sääʹmnuõr toiʹmmje uʹčteeʹlen videomättčiâssin jååʹđteen mättʼtõõttjid sääʹmkulttuuʹre jeeʹres ǩiõččâmkuuʹlmin.