“Systeeʹm lij maannâm še väʹlddnarood”—Dihtosis-haʹŋǩǩõs säʹmmlaid kollʼjeei teâđateʹmesvuõđ puʹrǧǧeeʹjen
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs lij vuässõõttâm kollaboratiivlõʹžže pro gradu – tuõjju, koʹst tuʹtǩǩee Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz vaikktemvuõđ. Tuʹtǩǩõs čuäʹjat, što teâtt säʹmmlain lij čuuʹt ooccân da tõn diõtt säʹmmla da sääʹmnuõr ǩiččlâʹstte ooudâs ǩeeuʹsummuš, rasiism da vuâllummuš.
Uʹčteeʹl puʹhtte õlmmsa, što Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij ouddâl puki taarblaž tuâjjneävv uʹčteeʹli aʹrǧǧe de vääžnai veäʹǩǩ še uʹčteeʹli tobdstem teâđ kaunnâm väʹǯǯlõõžžid. Lââʹssen uʹčteeʹl käʹǧǧe õlmmsa tõn, što teâđ lââʹzzteeʹl säʹmmlai sââʹjj pââstči teâđlânji pueʹreed. Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz tåimmʼmõš teäddad täid väʹǯǯlõõžžid da ǩiddad vuâmmšõõzz še tõõzz, mäʹhtt tõid teäddee.
Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz tuâjjtuejjeei da nuõrisuåvtõõzz vuäzzla leʹjje gradu plaaneempoodd aktiivlânji mieʹldd tuâjast. Tuʹtǩǩõõzz siiskõõzz da jååttmõõžž plaanee õõutsââʹjest tuâj liiʹnjest saaǥǥtemkõõččmõõžžid. Tuâjast saaǥǥtõʹlle olgglõssân 10 uʹčteeʹled, koin leäi leämmaš Dihtosis-škooulkueʹssjummuš klaasstes. Sij čuõvte škoouli vueʹjj säʹmmlain mainstum teâđ sueʹrjest de jueʹǩǩe jiijjâz ǩiččlâsttmõõžžid da vuâmmšõõzzid Dihtosis-haʹŋǩǩõõzzâst. Vuässõõtti uʹčteeʹli ǩiõrj leäi veeidas: mieʹldd leʹjje klassuʹčteeʹl, ǩiõli, histoor, õhttsažkåʹddmäätt, jânnamteâđ, jiõnnǩiõl da jieʹllemǩiccâmteâđ uʹčteeʹl vuâđđmättʼtõõzzâst de lookkjiškooulâst jeeʹres päiʹǩǩ-kååʹddin. Šuurmõs vueʹss leäi väʹlddnaroodâst, leša mieʹldd leäi še õhtt säʹmmlaž uʹčteeʹl. Tän lââʹssen Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz jäʹrjsteei mainste haʹŋǩǩõõzz jååttmõõžžâst, aunnsin de jiijjâz ǩiččlâsttmõõžžin haʹŋǩǩõõzzâst.
Uʹčteeʹli argg lij ǩirrsaž da määŋgas jeäʹla ni jiijj mättjam säʹmmlain, nuʹtt tuâggažtuâjj, aunnsi noorrmõš da säʹmmlai kaggmõš kuâđđai õõuti uʹčteeʹli aʹrddjid. Håʹt-i ääʹššest leʹčči jeänab teâtt, tääuʹjab uʹčteeʹl jårrõʹstte tõn, što mäʹhtt sij vuäitči puʹhtted säʹmmlaid da sij kõskkvuõđ valdiaaʹje ärvvsânji õlmmsa da veäʹltted puäst-teâđ. Šiõttlõõvvâmnääʹlest uʹčteeʹl roolâst še raʹddje – ouddmiârkkân peittmättjummuž miârkktõõzz pââʹjde. Lââʹssen måtam toʹbdde poliittlaž teäddõõzz jäävtõõvvmõʹšše valdia jõõskâsvuõtte, tiõttum peällõõǥǥi leʹbe taʹrǩǩeeʹes puärrsi diõtt. Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz ǩiʹčče puʹhttem tääzz jõnn vieʹǩǩ da tõn vueiʹnne tuejjeem fiʹttjõõzz da õhttvuõđ. Haʹŋǩǩõõzzâst puõʹđi uʹčteeʹli mieʹldd še konkreettlânji õlmmsa, što mainste ânnʼjõžpeeiʹvest.
Jiõčč Dihtosis-haʹŋǩǩõs vuâđđad tiõttu jääʹǩǩteen jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ teâđast da tõʹst âʹnne säʹmmlai šõddeem mõõntõõllmid. Haʹŋǩǩõõzz aalǥâst lij leämmaš juʹn vääžnai, što uʹvddum teâtt da sannõs lij säʹmmlai jiijjâz meäʹrtem. Tät lij kuâsttjam nuʹtt projeeʹkt raajjâm- da plaaneemnääʹlest da tuâjain. Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz tåimmʼmõõžžâst kuâsttje še ouddjuurdid tuâsttam da rääuhšõddummuš mõõntâlm. Empatia, vuässâttmõš, õhttvuõđ raajjmõš de ooumažvuõiggâdvuõđ da čiõlǥâs identiteʹttkaarti reäkkummus liâ kõskksa haʹŋǩǩõõzz tåimmʼmõõžžâst. Sääʹmnuõrid vuässâttem proseeʹss pääiʹǩ vaʹlljuum teeʹmm liâ säʹmmlaid vääžnai, da tõk räʹjje vuâđ še õhttsažkååddla saǥstõõllmõõžž oouʹdummša. Nääiʹt Dihtosis-haʹŋǩǩõs kässjââtt še juätkkjeei teâđateʹmesvuõđ pueʹtǩǩummša de vaaldšeeʹjid väʹlddšiõttlmid.
Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz peäʹlest saaǥǥtõõllmõõžžin kaʹǧǧe õlmmsa haʹŋǩǩõõzz pannšam puõʹttiäiʹǧǧ da räʹjjla resuurs. Uʹčteeʹli vueiʹnnemkuuʹlmest haʹŋǩǩõsluândlast tåimmʼmõõžžâst väʹǯǯlen lij tõt, što pâi loŋŋnõõvvâm äuʹǩǩee tõn, da tõʹnt lääʹttes õlmmsa välddmõš õõlǥteʹčči tåimmsallaid muttsid ǩeeʹrjin, mäʹttemplaanâst da uʹčteeʹli škooultõõzzâst. Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz tåimmʼmõšše tuåivvu juätkkääiʹj, ǥu tarbbân ǩiʹčče še tååbdaid vaikkteeʹes da tåimmsallaž aunnâz. Haʹŋǩǩõõzzâst tuâjjpõõrti jååʹđteei sääʹmnuõr ǩiʹčče tõn ärvvsõʹžžen. Mättʼtõõttji määiʹnest tõt, što saakk puätt sääʹmnuõrin ǩiʹčče jiânnai vaikkteejubun da miõllšubun ǥu äʹrbbvuõđlaž ǩeʹrjjmättõs.
Vuänõs tuʹtǩǩõõzz puåđõõzzin (lääddas)
Heinola, A. (2022). “Systeeʹm lij maannâm še väʹlddnarood”—Dihtosis-haʹŋǩǩõs säʹmmlaid kollʼjeei teâđateʹmesvuõđ puʹrǧǧeeʹjen: Kollaboratiivlaž tuʹtǩǩõs Dihtosis-haʹŋǩǩõõzzâst da uʹčteeʹli tåimmâmvuõđkontekstest dekolonisaatia da juõʹǩǩpeivvsa rääuh sueʹrjest [Tampere University]. https://trepo.tuni.fi/bitstream/handle/10024/137556/SuomHeinolaAnne.pdf?sequence=5&isAllowed=y
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij lââʹzztam sääʹmmteâđlažtvuõđ neellj lookkâmeeʹjj poodd Mättʼtõs da kulttuurministeria teäggtõõzzin. Haʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij lââʹzzted väʹlddnarooʹde kollʼjeeʹji päärnai da nuõri teâđlažvuõđ säʹmmlain da sääʹmkulttuurâst. Haʹŋǩǩõsäiʹǧǧ poott 30.6.2022. Looǥǥ lââʹss: www.dihtosis.fi
Lââʹssteâđaid:
Anni-Sofia Niittyvuopio
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei
+358 40 7082 072
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
Tobdstõõđ še
Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaalšeš Rosa-Máren Juuso da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Niila-Juhán Valkeapää
Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen juätkk Rosa-Máren Juuso da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen vaʹlljeeš Niila-Juhán Valkeapää. Nuõrisuåvtõõzz äʹšštobddjen vaalšeš Leo Vilmunen, Nuppu-Maaria Näkkäläjärvi, Nils-Matti Juuso, Niiles Harlin ja Heta Sieppi.
Säämnuõr tuäivva õõutsââjest åårrmõõžž da säämǩiõllsaž toimmjummuž
De2!-haʹŋǩǩõõzzâst kaartʼteš nuõri tuõivvjid kuuleeʹl sääʹmǩiõllsa âsttääiʹjtoiʹmmjumša. Kõõjjõõllmõõžž vuâđald nuõr tuäivva jäänmõsân sääʹmǩiõllsaid nuõri jeäʹǩǩääid da õõutsââʹjest åårrmõõžž jeärrsi sääʹmnuõrivuiʹm. Sääʹmnuõrid ǩieʹssi ääʹšš kõõjjõõllmõõžž vuâđald leʹjje liikkummuš, äʹrbbvuõđlaž tääid da ålgganåårrmõš. Kõõjjõõllma vaʹsttääm jäänmõs tuäivv toiʹmmjummuž jäʹrjstum jiiʹjjes dommsiidâst.
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs ååcc äʹšštobddivuäzzlaid!
Leäk-a 15-17 ekksaž sääʹmnuõr? Haaʹlääk-a piâssâd vaikkted sääʹmnuõri aaʹššid, tobdstõõttâd da vuârrvaikkted järrsin sääʹmnuõrin? Ooccâp nuõrisuåvtõõzz äʹšštobddjen aktiivlaid sääʹmaaʹššin älšmõõvvâm nuõrid pirr Lääʹddjânnam.
Nuõri saakkvuârr Säämteeʹǧǧ riâššõõttâmsåbbrest da nuõrisuåvtõõzz nõõmtummuš
Riâššõõttâmsåbbar nuõri saakkvuâr õʹnne nuõrisuåvtõõzz vaalšem eeʹttǩeei Rosa-Máren Juuso Jeänõõǥǥâst da Mihku Näkkäläjärvi Aanrest.
De! 2-haʹŋǩǩõõzz tåimmjummuš jåttai
Sääʹmteeʹǧǧ da sääʹmvuuʹd kooʹddi De! 2-haʹŋǩǩõs lij alttääm tåimmjummšes.
Säämteǧǧ ååcc mierräiggsaž projektt-tuâjjla nuõrisuåvtõõzz De!2 -haŋǩǩõsse
Projeʹktt-tuâjjla tuâjjan lij sääʹmǩiõllsa da -kulttuur meâldla nuõrituâj ooudâsviikkmõš sääʹmvuuʹd kooʹddin haʹŋǩǩõsplaan meâldlânji õõutveäkka Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da haʹŋǩǩõõzz vuäʹpstemjooukin.
Nuõrisuåvtõs vuässõõđi ÕM alggmeerai põõssi fooruume
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Rosa-Máren Juuso da väärrsaaǥǥjååʹđteei Helmi Ljetoff vuässõʹtte ÕM alggmeerai põõssi fooruuʹme (UNPFII) New Yorkist. Fooruum 23. išttâm teeʹmmen lij alggmeerai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ raavummuš ÕM alggmeerai vuõiggâdvuõđid kuõskki čõõđtõõzz õhttvuõđâst: alggmeerai nuõri jiõn ââʹlummuš.
Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååđteejjkådd vaalšum
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaalšeš Rosa-Máren Juuso Karesuvannost da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Helmi Ljetoff Heʹlssnest.
Nuõrisuåvtõs lij nõõmtum tuåimmpââi eejjid 2024-2025
Sää´mtee´ǧǧ sååbbar nõõmti nuorisuåvtõõzz tuåimmpââi ee´jjid 2023–2024 såbbrest 30.1.2024.
Säämnuõri kaaunõõttmõõžž
Teimma čâhčča jäʹrjstum nuõrisuåvtõõzz âsttääiʹj tååimai sätt juätkkai kaaunõõttmõõžži häämast. Mieʹldd materiaal sääʹmǩiõtt-tuâjaid da luʹvddsiõr. Jeäʹǩǩaaid ââʹnet skamm-mannust Oulust, Ruäʹvnjaarǥâst da Karesâvvnest. Jeäʹǩǩää lie jurddum sääʹmnuõrid pââibužškooulâkksain vuâlla 30-âkksaid.
Ooʒʒ mieʹldd leʹbe eʹtǩǩed vuäzzla Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõʹsse tåimmpoʹdde 2024-2025
Ooccâp nuõrisuåvtõʹsse mieʹldd aktiivlaid sääʹmaaʹššin älšmõõvvâm sääʹmnuõrid pirr Lääʹddjânnam. Nuõrisuåvtõõzz vaʹlljummšest pueʹttep väʹldded lokku, što vuäzzla eʹtǩǩee vueiʹtlvummuz käʹttjeeʹjen čõõđ sääʹmvuuʹd de jeeʹres ǩiõlläʹrttli. Vaʹlljõõzzâst jääʹǩǩte še sooǥǥbieʹli kõskksaž tääʹssäärv. Nuõrisuåvtõõzz vuäzzla ij taarbaš leeʹd sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž.