Sámeguovllu lihkadeapmi ja lihkadeami hárjeheapmi -čielggadanbargu almmustahttojuvvon
Sámenuorat buktet ovdan, ahte sámekultuvrii gullevaš lihkadanárbevieruid sávvet lágiduvvot dáhpáhusaid oktavuođas. Sámeguovllu lihkadandáhpáhusaid galggašii doallat ealasin ovttas iešguđet doibmiiguin. Jearahallojuvvon olbmot čalmmustahtte, ahte galggašii ovddidit dan, ahte beasašedje iežaset eatnigillii bagadallojuvvon lihkadeami ollái. Dehálažžan atnet maiddái, ahte návccat biddojuvvojit joavkolihkadeapmái ja dasa, ahte buohkat movttiidahttojuvvojit mielde.
Čielggadeami mielde okta vejolašvuohta doarjut ja ovddidit sámi lihkadeami ealasvuođa, lea lasihit dan oidnoma. Oidnoma ja dovdama lasihivččii ovdamearkka dihte dat, ahte dovddus sápmelaš valáštallit buktojuvvošedje ovdan ovttasbarggus lihkadeami, kultuvrra ja dáidaga doibmiiguin. Sápmelaš valáštalliid sáhtášii searvadit iešguđet dáhpáhusaide ja prošeavttaide, goas mánáide ja nuoraide ovdanbuktojuvvojit lihkadeapmái laktáseaddji ovdagovat, geaidda sii sáhttet buohtastuvvat.
Sámi lihkadankultuvrra ovddideami vejolašvuohtan oidnet lunddolaš rádjeovttasbarggu ja viiddes fierpmádagaid ja nana máhtu. Sámeguovllu mánát ja nuorat ohcet astoáiggedoaimma hárjehanvejolašvuođaid iežaset gielddas, lagasgielddain ja Norgga bealde. Sámenuorat sávvet, ahte dásseárvosaš ja ovddalgihtii eastadeaddji lihkadanbálvalusat fállojuvvojit sin ahkásaččaide.
Nuorat sávvet maiddái, ahte ovdamearkka dihte sámekultuvrii laktáseaddji lihkadanhámiid reaidduid sáhtášii luoikkahit geavahusa várás ja ovdamearkka dihte gielddaid lihkadanreaidorájuide nuorat evttohedje lasihuvvot sápmelaš lihkadeapmái laktáseaddji reaiddut, degomat suohpanat dahje guollebivdoreaiddut.
Gielddaid boaittobealgiliid astoáiggedoaimma hárjehanvejolašvuođaid galgá dorvvastit
Sámeguovllu gielddain guovddáš vuođđovuolggasajit ledje guhkes mátkkit, ássiid juohkáseapmi gieldaguovddážiidda ja giliide ja maiddái dat, ahte lihkadanbálvalusaid fállu vuođđuduvvá lihkadanláhkii. Prinsihpalaččat buot gielddain leat buorit ovttasbargofierpmádagat goalmmát sektora doibmiiguin lágidit ja ovddidit lihkadandoaimma. Dál buot vejolašvuođat eai goittotge adnojuvvo ávkin nu ollu go sáhtášii, mii dihtto aitosaš lihkadandoaimma meari lassin maiddái lihkadanbáikkiid geavaheamis ja hárjeheamis iežas eatnigillii. Dárbbut leat čielggadanbarggu mielde earenoamážit boaittobealgiliid astoáiggedoaimma hárjehanvejolašvuođaid dorvvasteamis.
Buriid lihkadeami hárjehanvejolašvuođaid máŋggain sámeguovllu gielddain fállet aktiivvalaš astoáiggedoaibmit. Gielddat ieža fálle molsašuddi ládje lihkadeami hárjehanvejolašvuođaid earenoamážit gielddaguovddážiid ja boaittobealgiliid gaskkas. Astoáigge lihkadeami hárjeheapmi iežas eatnigillii ii fas lean buot gielddain sihkkarastojuvvon gieldda dásis. Lihkadandoaimmat gielddain nappo leat, muhto lihkadandoaibma sámegillii lea uhccán, ja dat lea rašši. Ohcejohka lea Suoma sámeguovllus áidna gielda, mii bastá bálvalit nuoraid sihke suoma- ja sámegillii. Nuoraidbargi Ohcejogas lea guovttegielat, mii nanne mánáid ja nuoraid astoáiggedoaimma hárjeheami iežaset eatnigillii.
Sámeguovllu lihkadeapmi ja lihkadeami hárjeheapmi -čielggadanbarggus kártejuvvojedje sámeguovllu gielddaid lihkadeapmái laktáseaddji resurssat, dárbbut ja vejolašvuođat ja maiddái sámenuoraid oainnut lihkadankultuvrras ja lihkadeami vejolašvuođain. Čielggadanbarggu bohtosiid sáhttá ain atnit ávkin ovdamearkka dihte sámeguovllu lihkadeami ovddideamis dásseárvosaččat ovttasbarggus iešguđet doibmiiguin. Lapin Liikunta rs ollašuhtii čielggadeami Oahpahus- ja kulturministeriija mandáhtain. Sámedikki nuoraidráđđi lei ovttasbargoguoibmi čielggadanbarggus.
Sámeguovllu lihkadeapmi ja lihkadeami hárjeheapmi -čielggadanbarggu almmustahttindilálašvuohta dollojuvvui Anáris kulturguovddáš Sajosis 30.9.2020. Dilálašvuođas gullojuvvojedje sáhkavuorut Oahpahus- ja kulturministeriijas, Lapin Liikuntas, Sámedikkis ja Liikunnan ja kansanterveyden edistämissäätiös LIKES:s (Lihkadeami ja álbmotdearvvašvuođa ovddidanvuođđudus) ja maiddái báikkálaš valáštallanservviin ja organisašuvnnain.
Oahpásmuva Sámeguovllu lihkadeapmi ja lihkadeami hárjeheapmi -čielggadanbargui dás
Lassedieđut:
Sámedikki
nuoraidčálli Elli-Marja Hetta, tlf. 050 382 5179
elli-marja.hetta(at)samediggi.fi
Lapin Liikunta rs
searveovddideaddji Suvi Karusaari, tlf. 040 847 1321
suvi.karusaari(at)lapinliikunta.fi
Oahpásmuva maiddái
Nuoraidráđi ságajođiheaddjit leat válljejuvvon
Sámedikki nuoraidráđi ságajođiheaddjin válljejuvvui Rosa-Máren Juuso Gárasavvonis ja várreságajođiheaddjin Helmi Ljetoff Helssegis.
Nuoraidráđđi doaibmabadjái 2024-2025 ásahuvvon
Sámedikki čoahkkin ásahii nuoraidráđi doaibmabadjái 2024-2025 čoahkkimisttis 30.1.2024.
Sámenuoraid deaivvadeamit
Diibmá čakčat ordnejuvvon nuoraidráđi astoáiggedoaimma turnea oažžu joatkaga friddjahápmásaš deaivvademiid hámis. Mielde leat materiálat sámedujiide ja lávdespealut. Eahkediid doallat skábmamánu áigge Oulus, Roavvenjárggas ja Gárasavvonis. Eahkedat leat oaivvilduvvon sámenuoraide badjedási ahkásaš nuorain gitta 30-jahkásaččaide.
Oza mielde dahje evttot lahtu Sámedikki nuoraidráđđái doaibmabadjái 2024-2025
Ohcat nuoraidráđđái movttegis ja aktiivvalaš sámenuoraid miehtá Suoma ovddidit sámenuoraid áššiid. Nuoraidráđi válljemis váldojuvvo vuhtii, ahte lahtut ovddastit nu viidát go vejolaš olles sámeguovllu ja maiddái sierra giellajoavkkuid. Válljemis čuvvo maiddái sohkabeliid gaskasaš dásseárvu. Nuoraidráđi lahtut eai dárbbaš leat sámedikki lahtut.
Nuoraidturnea beaivemearit almmustahtton
Nuoraidráđđi ordne čakčat 2022 sámenuoraide čujuhuvvon astoáiggi doaimma turnea. Nuoraidturnea ordnemiin vástida nuoraidráđi prošeaktabargi Miia Ruokojärvi. Turnea beaivemearit leat dál čielggaduvvon.
Nuoraidráđđi lágida nuoraidturnea
Nuoraidráđđi lágida čakčat 2022 sámenuoraide dárkkuhuvvon asttuáiggedoaimma turnea. Nuoraidráđi prošeaktabargin lea álggahan Miia Ruokojärvi.
Nuoraidráđđi ordne seminára sámediggelága ođasmahttimis 11.10.2022
Nuoraidráđđi ordne seminára sámediggelága ođasmahttimis Helssegis. Seminára temán lea Sámenuoraid boahttevuođa huksemin. Dilálašvuohta ordnejuvvo Pikkuparlamentta Álbmotinfos maŋŋebárgga 11. golggotmánus diibmu 8.05–10.00.
Nuoraidráđđi gáibida duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna barggu joatkima
Sámediggi mearridii badjelmearálaš dievasčoahkkimis 9.8.2022 sirdit duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna komissáraid válljema ovddos guvlui ja váldit duohtavuođa- ja soabadanproseassa joatkka oasil bottu. Bottu áigge čielggadit ráfis, mo proseassa sáhttit joatkit ja joatkit maiddái dan čielggadeami, maid sámi searvvuš áššis jurddaša.
Nuoraidráđđi lágida Eanodaga guovllu sámenuoraide dorvvolaš saji ságastallandilálašvuođa
Boađe ságastallat ja oahppat Eanodaga guovllu sámegávttis ja sierra sogaid goarrunvugiin.
Sámediggi almmuha ohcan láhkai mearreáigásaš prošeaktabargi doaimma
Prošeaktabargi bargguide gullá ee. sámegielat ja -kultuvrra mieldásaš astoáiggedoaimma ovddideapmi ovttasbarggus nuoraidráđiin ja sámenuoraide čujuhuvvon nuoraid astoáiggedoaimma gierdomátkki plánen ja ollašuhttin.
”Systema lea beahttán váldoálbmogage” —Dihtosis-prošeakta sápmelaččaide laktáseaddji diehtemeahttunvuođa burgin
Sámedikki nuoraidráđđi lea oassálastán kollaboratiivvalaš pro gradu -bargui, mas dutkojuvvui Dihtosis-prošeavtta váikkuhus. Dutkamuš čujuha, ahte diehtu sápmelaččain lea menddo unnán ja dan dihtii sápmelaččat ja sámenuorat vásihit ainge givssideami, rasismma ja vaššiságaid.
Leatgo 18 - 29 jahkásaš sámenuorra ja liikot filmmaide?
Oassálaste davviriikkalaš Northern Script -giehtačállingilvui iežat eatnigillii!
Nuoraidráđđi oassálastá ON:id eamiálbmogiid bissovaš forumii
Nuoraidráđi várreságadoalli Maria Mäkinen oassálastá ON:id eamiálbmogiid bissovaš forumii (UNPFII) 25.4.-5.5.2022 New Yorkas. Foruma 21. sešuvnna oaivetemán lea “Indigenous peoples, business, autonomy and the human rights principles of due diligence including free, prior and informed consent”.
Giehtačállinbádji 15.5. ja 21.5. Sajosis Anáris
Anni-Sofia Niittyvuopio joatká nuoraidráđi ságajođiheaddjin
Sámedikki nuoraidráđi ságajođiheaddjin válljejuvvui Anni-Sofia Niittyvuopio Gáregasnjárggas ja várreságajođiheaddjin Maria Mäkinen Jyväskyläs. Guktot doaimmaiga ságajođihangottis maiddái ovddit guovtti jagi bajis.