Sukellus saamelaiskulttuuriin -mobiilaspealus ođđa veršuvdna gáiddusoahpahusa várás
Nuoraidráđi ja Nuoraid Akatemia Sukellus saamelaiskulttuuriin –mobiilaspeallu lea beaiváduvvon ođđa veršuvdnii gáiddusoahpahusa várás. Árabut dán jagi almmustahtton spealuin geahččaluvvo lasihit diđolašvuođa sámekultuvrras sierra perspektiivvaid bokte.
Sámefáttát mobiilaspeallu, mii spello Seppo-speallovuložis, lea dárkkuhuvvon badjeskuvlla lassin nuppi dási studeanttaide. Speallu veahkeha studeanttaid miehtá Suoma oahppat ja fuobmát sápmelašvuođa ja sámekultuvrra ja speallu gieđahallá ee. sámiid historjjá, dálá ihtagiid ja olbmuid, sámegávtti, kultuvrra alccesis váldima sihke árbevirolaš ealáhusaid. Spealu bokte nuorat movttiidahttojit doaibmat ieža ja buktit ovdan fáttá birra iežaset oaiviliid sihke ságastit dain ovttas eará nuoraiguin.
Vaikko speallu lea doaibman maid gáiddusoahpahusas dakkáražžan, lea speallu dál rievdaduvvon nu, ahte dat heive ain buorebut gáiddusoahpahussii. Speallu lea oahppolágádusaide áibba nuvttá, nappo oahppolágádusas ii dárbbaš leat Seppo-liseansa gárvvisin. Oahppit sáhttet speallat spealu telefovnnaiguin, tableahtaiguin dahje dihtoriiguin. Spealus gávdnojit máŋggalágan ja iešguđet dási bargobihtát. Bargobihtáin lea maid vejolašvuohta geavahit hutkáivuođa, nappo vástádus bivdojuvvo vejolaččat gova, jietna- dahje videofiilla hámis. Spealliide lea maid vejolaš válljet fáddásuorggis dan, masa lea eanemus beroštupmi.
Diŋgo SUKELLUS SAAMELAISKULTTUURIIN -gáiddusspealu dán diŋgonskovis.
Dihtosis – projeakta lea Sámedikki nuoraidráđi ja Nuoraid Akademiija oktasašprojeakta, man ulbmilin lea lasihit váldoálbmoga nuoraid diđolašvuođa sámiid birra. Dieđuid lasiheami ja projeavtta materiálaid vehkiin geahččalit bajidit sámiid ja sámekultuvrra nuoraid árgadieđu oassin. Fáttá movttiidahtti gieđahallan eastada nu sámemánáide ja –nuoraide čuohcci vealaheami, go maiddái nanne sámenuoraid identitehta, geat ásset sámeguovllu olggobealde. Projeavtta ruhtada Oahpahus- ja kulturministeriija.
Lasi Dihtosis – projeavtta birra.
Lassidieđut:
Vs. nuoraidčálli, Sámediggi, Elli-Marja Hetta, 050 382 5179, elli-marja.hetta(a)samediggi.fi
Projeaktajođiheaddji, Nuoraid Akademiija, Ulla Saalasti. 040 567 4203, ulla.saalasti(a)nuortenakatemia.fi
Oahpásmuva maiddái
Nuoraidráđi ságajođiheaddjit leat válljejuvvon
Sámedikki nuoraidráđi ságajođiheaddjin válljejuvvui Rosa-Máren Juuso Gárasavvonis ja várreságajođiheaddjin Helmi Ljetoff Helssegis.
Nuoraidráđđi doaibmabadjái 2024-2025 ásahuvvon
Sámedikki čoahkkin ásahii nuoraidráđi doaibmabadjái 2024-2025 čoahkkimisttis 30.1.2024.
Sámenuoraid deaivvadeamit
Diibmá čakčat ordnejuvvon nuoraidráđi astoáiggedoaimma turnea oažžu joatkaga friddjahápmásaš deaivvademiid hámis. Mielde leat materiálat sámedujiide ja lávdespealut. Eahkediid doallat skábmamánu áigge Oulus, Roavvenjárggas ja Gárasavvonis. Eahkedat leat oaivvilduvvon sámenuoraide badjedási ahkásaš nuorain gitta 30-jahkásaččaide.
Oza mielde dahje evttot lahtu Sámedikki nuoraidráđđái doaibmabadjái 2024-2025
Ohcat nuoraidráđđái movttegis ja aktiivvalaš sámenuoraid miehtá Suoma ovddidit sámenuoraid áššiid. Nuoraidráđi válljemis váldojuvvo vuhtii, ahte lahtut ovddastit nu viidát go vejolaš olles sámeguovllu ja maiddái sierra giellajoavkkuid. Válljemis čuvvo maiddái sohkabeliid gaskasaš dásseárvu. Nuoraidráđi lahtut eai dárbbaš leat sámedikki lahtut.
Nuoraidturnea beaivemearit almmustahtton
Nuoraidráđđi ordne čakčat 2022 sámenuoraide čujuhuvvon astoáiggi doaimma turnea. Nuoraidturnea ordnemiin vástida nuoraidráđi prošeaktabargi Miia Ruokojärvi. Turnea beaivemearit leat dál čielggaduvvon.
Nuoraidráđđi lágida nuoraidturnea
Nuoraidráđđi lágida čakčat 2022 sámenuoraide dárkkuhuvvon asttuáiggedoaimma turnea. Nuoraidráđi prošeaktabargin lea álggahan Miia Ruokojärvi.
Nuoraidráđđi ordne seminára sámediggelága ođasmahttimis 11.10.2022
Nuoraidráđđi ordne seminára sámediggelága ođasmahttimis Helssegis. Seminára temán lea Sámenuoraid boahttevuođa huksemin. Dilálašvuohta ordnejuvvo Pikkuparlamentta Álbmotinfos maŋŋebárgga 11. golggotmánus diibmu 8.05–10.00.
Nuoraidráđđi gáibida duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna barggu joatkima
Sámediggi mearridii badjelmearálaš dievasčoahkkimis 9.8.2022 sirdit duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna komissáraid válljema ovddos guvlui ja váldit duohtavuođa- ja soabadanproseassa joatkka oasil bottu. Bottu áigge čielggadit ráfis, mo proseassa sáhttit joatkit ja joatkit maiddái dan čielggadeami, maid sámi searvvuš áššis jurddaša.
Nuoraidráđđi lágida Eanodaga guovllu sámenuoraide dorvvolaš saji ságastallandilálašvuođa
Boađe ságastallat ja oahppat Eanodaga guovllu sámegávttis ja sierra sogaid goarrunvugiin.
Sámediggi almmuha ohcan láhkai mearreáigásaš prošeaktabargi doaimma
Prošeaktabargi bargguide gullá ee. sámegielat ja -kultuvrra mieldásaš astoáiggedoaimma ovddideapmi ovttasbarggus nuoraidráđiin ja sámenuoraide čujuhuvvon nuoraid astoáiggedoaimma gierdomátkki plánen ja ollašuhttin.
”Systema lea beahttán váldoálbmogage” —Dihtosis-prošeakta sápmelaččaide laktáseaddji diehtemeahttunvuođa burgin
Sámedikki nuoraidráđđi lea oassálastán kollaboratiivvalaš pro gradu -bargui, mas dutkojuvvui Dihtosis-prošeavtta váikkuhus. Dutkamuš čujuha, ahte diehtu sápmelaččain lea menddo unnán ja dan dihtii sápmelaččat ja sámenuorat vásihit ainge givssideami, rasismma ja vaššiságaid.
Leatgo 18 - 29 jahkásaš sámenuorra ja liikot filmmaide?
Oassálaste davviriikkalaš Northern Script -giehtačállingilvui iežat eatnigillii!
Nuoraidráđđi oassálastá ON:id eamiálbmogiid bissovaš forumii
Nuoraidráđi várreságadoalli Maria Mäkinen oassálastá ON:id eamiálbmogiid bissovaš forumii (UNPFII) 25.4.-5.5.2022 New Yorkas. Foruma 21. sešuvnna oaivetemán lea “Indigenous peoples, business, autonomy and the human rights principles of due diligence including free, prior and informed consent”.
Giehtačállinbádji 15.5. ja 21.5. Sajosis Anáris
Anni-Sofia Niittyvuopio joatká nuoraidráđi ságajođiheaddjin
Sámedikki nuoraidráđi ságajođiheaddjin válljejuvvui Anni-Sofia Niittyvuopio Gáregasnjárggas ja várreságajođiheaddjin Maria Mäkinen Jyväskyläs. Guktot doaimmaiga ságajođihangottis maiddái ovddit guovtti jagi bajis.