Konferens teeman lii ärbivuáválâš tiätu. Ärbivuáválâš tiätu kuoskât algâaalmugáid uáli jieŋâlávt já maaŋgâ tääsist – tot ij lah tuš nurâldâh faktain tâi máátuin, peic tehálâš uási mii kulttuurist, identiteetist já maailmkooveest.
Konferens lii nuuvtá já áávus puoh säminuoráid.
Konferens váldu-uárnejeijen tuáimá Sämitige nuorâirääđi. Nuorâirääđi västid nuorâirääđi ooleest jiečânávt tuáimee sierâ säminuorâi konferens orniimist kyevti ive kooskâi tâi eromâš suujâ tiet tađe täävjib.
Äigi: 14.-15.8.2025
Saje: Aanaar, (Sajos, Säämimusea Siida, Vasatokka)
Temá: ärbivuáválâš tiätu
Kiäid uáivildum: 14-30 ihásáid säminuoráid
Almottâttâm konferensân lii tääl áávus!
Povdiittas Säminuorâi konferensân 2025
Almottâttâm
Almottâttâm ovdil 8.8.2025 tijme 23.59.
Säminuorâi konferens 2025: Ohjelm
Tuorâstâh 14.8.2025
Saje: Sämikulttuurkuávdáš Sajos
8.00–9.00 Iiđeedpittá Vasatokkast
9.00–9.15 Ohtsâš sáttu Rivdulist Anarân
9.15–9.30 Iiđeedkäähvi Sajosist
9.30 Algâttem: Auditorio Dolla
9.30–9.45 Sahâvuáru: Nuorâirääđi värisaavâjođetteijee
Niila-Juhán Valkeapää
9.45–10.00 Sahâvuáru: Sämitige saavâjođetteijee sajasâš
Tuomas Aslak Juuso
9.50–10.00 Videotiervâttâs: Lihâdem-, valastâllâm- já nuorâiminister
Mika Poutala
10.00–10.20 Uánihiselleekove: Áhkuin (sti. Sunná Nousuniemi já Tuomas Kumpulainen)
10.20–10.50 Sahâvuáru: Muusiikpedagog, jyeigee
Laura Tapiola
10.50–11.00 Puddâ
11.00–12.00 Almosciälkkámuš pargopáájá
12.00–12.10 Ohtsâškove ovdil koskâpeivipurrâmâš
12.10–13.00 Koskâpeivipurrâmâš Čaijust (Konferens fáálá)
Pargopáájáh älgih koskâpeivipurrâmâš maŋa, uásálistein máhđulâšvuotâ valjiđ kyehti sierânâs pargopáájá
13.00–14.30 Pargopáájáh uási 1 (Rievdan, Sámi duodji, Cap-Share, SápmiDem)
14.30–15.00 Kähvipuddâ Čaijust (Konferens fáálá)
15.00–16.15 Pargopáájáh uási 2 (Syke: IKForest, Katrilli)
16.30 Sáttu Vasatokkan
19.00 Ehidâsbuffet Vasatokkast (Konferens fáálá)
20.30 Sävni Vasatokkast
21.30 Sáttu Vasatokkast Anarân
Vástuppeivi 15.8.2025
Saje: Sämimuseo Siida
8.00–9.00 Iiđeedpittá Vasatokkast
9.00–9.15 Ohtsâš sáttu Rivdulist Anarân
9.20 Konferenspeeivi lekkâm já peeivi ohjelm: Siida auditorio
9.30–10.00 Luvâldâh: Sämituáijár, taiđui maister
Anniina Turunen
10.00–10.30 Master class: Kietâčällee, stivrejeijee já kirječällee
Suvi West
10.30–11.30 Sämimuseo Siida Finna-pargopáájá
11.30–12.30 Koskâpeivipurrâmâš museo raavâdviäsust Sarritist (Konferens fáálá)
12.30–13.15 Pargopáájáh: (Rievdan -haahâ, Sámi duodji) (kukkodâh 45 min)
13.15 Almosciälkkámuš oovdânpyehtim já čuákánkiäsu
13.30 Almosciälkkámuš keigim Sämitige ovdâsteijei
13.45 Loppâsahâvuáru
14.00 Puddâ
14.20 Puoh uásálisteid nuuvtá museokollim Siidast
14.20 Sämitaiđâreh Jouni S. Laiti já Kirsi M. Paltto čaitâččeh čáitálduvâs “Geahčan botniid duohkái – Katse pohjien toiselle puolen” Siidast
Koččâmušah já lasetiäđuh:
Nuorâirääđi proojeektpargee
Lifu Torikka
Puh. 044 902 4833
Nuorâirääđi konferenspargojuávhu saavâjođetteijee
Niila-Juhán Valkeapää
niila-juhan.valkeapaa@samediggi.fi
Pargopääjih
SápmiDem
SápmiDem-proojeekt uárnee vuáruvaikuttâslii pargopáájá sämmilij demokraatlii uásálistem máhđulâšvuođâin tááláin eennâmkevttimkonfliktijn. Algâaalmugeh pirrâ maailm láá kiävttám rijjâ já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš prinsiip (free, prior and informed consent, FPIC), vâi pyehtih uásálistiđ pehtilubbooht eennâmkevttim vuáváámân já toos lohtâseijee miärádâstohâmân. Ovdilgo mietâmâšân kyeskee miärádâs tahhoo, te siärvus siste savâstâlloo tast, maid mietâmâš uáivild. Mij oovdânpyehtip uánihávt ovdâmeerhâid nuubij algâaalmugij juávhust ja savâstâllâp máhđulâšvuođâin, maid ovdâmerkkân uđâsmuvvee sämitiggelaahâ puáhtá sämmilij uásálistmân eennâmkevttim vuáváámân.
Pargopáájá jođetteijeeh: Rauna Kuokkanen, Iiris Tuominen
Kielâ: tavesämikielâ, suomâkielâ
Pargopáájá lii uási Laapi ollâopâttuvâst olášuttemnáál SápmiDem-proojeekt tutkâmušâst. Pargopáájá uásálisteid ij pyevti tubdâđ almostittum tutkâmpuátusijn, iäge pargopáájást nurruu persovntiäđuh.
Lasetiäđuh SápmiDem-projektist: https://sapmidem.org/
Lasetiäđuid tutkâmušân uásálistmist addel proojeekt jođetteijee, arktâsii algâaalmugtutkâmuš tutkâmprofessor Rauna Kuokkanen: rauna.kuokkanen@ulapland.fi
Rievdan – Muutos -haahâ
Mun já nubástus
Mii tave piirâs lii nubástuumin jotelávt. Maid tun smietah tast? Maid máhđulâšvuođâid tâi hástusijd nubástusah pyehtih? Maid tot meerhâš tunjin?
Rievdan-taaiđâpáájást tun rááhtáh jieijâd čuovâkuuvijn muorâvuáláá oolâ siirdâkovetyeje, mon tun puávtáh lasseen hammiđ já pehtilittiđ scrap- já kollaasitekniikáin. Tun peesah oovdânpyehtiđ jurduid tâi uáivilijd nubástus teemast já uásálistiđ meid pop-up čáitáldâhân.
Rähis päikki
Rievdan-korttâpáájást tun kuvviih sárgumáin já mááláámáin tunjin merhâšittee tâi tehálii pääihi. Koortâ tuáhá tun čáláh, ete mondiet päikki lii tunjin eromâš. Tun puávtáh haalijddijnâd luuhâđ teevstâ jiänusân já tot vyerkkejuvvoo siärvuslii tyeje uássin. Koortâin já päddejum teevstâin ráhtoo installaatio láávu háámán. Tyeji šadda ”Näkyväksi tehty” -ohtsâščáitálduv uássin Arktikum Valo galleriast, Ruávinjaargâst 2.8 – 12.10.2026.
Pargopáájá jođetteijeeh: Korinna Korsström-Magga, Mirja Hiltunen, Ante Jalvela
Kielâ: tavesämikielâ, suomâkielâ, eŋgâlâskielâ
Syke:IKForest
Meecij haldâšem já algâaalmugvuoigâdvuođah
Indigenous Knowledge and Arctic Forests –haavâ pargopáájást uásálisteeh peesih muštâliđ jieijâs aiccâmijn já tuoivuin, moh lohtâseh meecij suoijâlmân já ovdii tilán maacâtmân. Nuorâi vuáttámušah meecijn tábáhtum nubástusâin já jieijâs vaikuttemmáhđulâšvuođâin toi haaldâšmân kieđâvuššojeh toimâlij já kreatiivlij hárjuttâsâi peht. Pargopáájá puátuseh kiävttojeh nomâttemmin haavâ loppâraapoort čälimân.
Pargopáájá jođetteijeeh: Inka Musta, Luontoa já Anni-Sofia Niittyvuopio, IKForest-haahâ
Pargopáájá kielâ: tavesämikielâ, suomâkielâ tâi eŋgâlâskielâ uásálistei kielâtááiđu mield
kov. Ville-Riiko Fofonoff
CAP-SHARE -haahâ
CAP-SHARE-haavâ pargopáájá uápásmit luándu maaŋgâhámásâšvuotân mainâstem já ärbivuáválij materiaalij čuággim vievâst. Pargopáájá ääigi piäsá oppâđ, et maht tiätu luándust šadda eennâm ibbeerdmist já ärbivuáválijn keevâtlâšvuođâin. Ärbivuáválij tááiđui mättim naanood ohtâvuođâ enâmân já luándun. Eromâš tehálâš ärbivuáválij tááiđui nanodem lii nuoráid. Ohtsiih vuáttámušah já uđđâ aašij oppâm tuárjuh kulttuuridentitet nanodem já hämmejeh uđđâ uáinuid toos, et maht luándu já ärbivyevih pyehtih leđe uási aargâst já puátteevuođâst. Taan pargopáájást ärbivuáválii tiäđu mätteeh jyehih mátuidis já išedeh nanodiđ ohtâvuođâ enâmân, luándun, kielân já kulttuurân. Taah tááiđuh išedeh kulttuuräärbi já luándu maaŋgâhámásâšvuođâ siäiludmist.
Pargopáájá jođetteijee: Ánte Mihkkal Gaup
Kielâ: tavesämikielâ
Katril pargopáájá
Katril lii nuorttâlâš ärbivyehitanssâ. Katril tánssájeh ärbivuáválávt paaráin tâi juávhust, já tot siskeeld maaŋgâlágán kovosijd já lävkkirááiđuid. Tanssâ miäđuštuvvoo távjá haidaráin. Katril lii finnim vaiguttâsâid ovdâmerkkân ranskalijn já ryešilijn fijnâ seervi taansâin, mut toos láá ittáám meid nuorttâlij jieijâs eromâšjiešvuođah. Tanssâ lii lamaš tehálâš uási siärváduvlii elimist já ton vievâst láá hammim já paijeentoollâm sosiallijd koskâvuođâid. Taan ääigi katril máttáátteh já lávdásteh távjá festivaalijn tâi kulttuurtábáhtusâin, já tot lii meid uási sämmilii kulttuuräärbi iäláskittempargoost.
Uásálistmáin katrilpargopááján tun oopah tánssáđ nuorttâlij ärbivyehitaansâ. Tanssâ tábáhtuvá juávhust, nuuvtpa tun jieh taarbâš muuneeld smiettâđ paarâ!
Pargopáájá kesseeh: Katrilli porukka
Kielâ: suomâkielâ, eŋgâlâskielâ, mut meid sämikielâ uážžu sárnuđ
kov. elleekooveest: Paavvâl Taannâl Tiina
Säämi Tyeje pargopáájá
Säämi Tyeje ornim pargopáájást peesah älkkeht tuáijuđ anotiiŋgâ ärbivuáválijn materiaalijn stivrejeijee iššijn.
Pargopáájá jođetteijee: Marianne Ketola
Kielâ: tavesämikielâ, suomâkielâ
Sämimuseo Siida Finna
Mii lii Finna, mii puohâid tobbeen kávnoo já maht tom puáhtá kevttiđ? Taan pargopáájást mij uápásmep Sämimuseo Siida Finnan já ton kevttimmáhđulâšvuođáid. Tun peesah uáiniđ, ete magareh sierâlágán siskáldâsah Finnast láá tääl ja nube tááhust suogârdâllâđ oovtâst tom, maht Finna puávtáččii ain ovdediđ. Lasseen adelep oonâid Finna-palvâlus kevttimân já ucâmáid.
Pargopáájá jođetteijee: Anna-Leena Pyylampi, hahâkoordinaattor Sämimuseo Siida
Kielâ: tavesämikielâ, suomâkielâ
Mij jyehip almottâttâm nuorâid pargopáájáid já viggâp väldiđ vuotân sii tuoivuid.
Säminuorâi konferens puáhtá ovdediđ jieijâs noomâst ciälkkámušâid, iävtuttâsâid já alguid, moh lohtâseh säminuorâi elimân já pyereestvajemân.