Aanaar markkânist liđijdii keessiv 2017 Sämiliipuh já arvetävgiliipuh luámádâs, ko arvetävgisämmilâš Anne Olli ornij Suomâ pele vuossâmuu Säämi Pride. Tábáhtus váldu-uárnejeijen sun šoodâi sattum mield já masa te vahâgist. “Jiem mahten halijdâm orniđ tom,” povvâst Olli. “Mun lijjim Säämi Pridest Kuovdâkiäinust 2016 já lâi uáli suotâs leđe tobbeen, veikkâ jiem tubdâm ennust kiämmán talle. Kuovdâkiäinu lâi vuosmuš Pride moos mun peessim jieš-uv fáárun. Mun lijjim kuullâm jo vuosmuu Säämi Pride ääigi, et tággáár tábáhtus lii. Talle jiem táiđám vala fáárun iäge lamaš máhđulâšvuođah mađhâšiđ,” muuštâš Olli.

Jo ive 2016 Säämi Pride koolgâi leđe Suomâ peln, mut tot sirdui protestin Taažâ piälán Kuovdâkiäinun. Tobbeen servikodde lâi kieskâd kiäldám siämmáá suhâpele koskâsijd näimilittoid. “Mun lijjim vuárdám korrâsávt, et Säämi Pride puátá Suomâ piälán. Vuáváámij muttum väividij já halijdim jieččân peeleest leđe visásmitmin, et tot vissásávt puátá Anarân. Kuovdâkiäinu maŋa mun pieijim viestâ mottoom uárnejeijei, et halijdâm leđe ucánjáhháá iššeedmin tábáhtusâst,” Olli čielgee. Kuovdâkiäinu Säämi Pridest vuáđudum arvetävgisämiservi roččui já sajan vuáđudui uđđâ ornijdâh, mast Olli lâi áinoo Suomâ pele jeessân. Sust šoodâi luándulávt Suomâ pele tábáhtus válduovdâsvástádâsolmooš já maaŋgâ mohe peht išádâllâm mulsâšui-uv tábáhtus keessimovdâsvástádâsân.

Tuáimee oovtâstpargo raajijn peerusthánnáá

Ruttâdem já orniistâllâm toorjâ poođij viijmâg ucceeb ko lâi lopedum já Olli ornij Aanaar Säämi Pride minimibudjettáin tuše motomij ulmui torjuin. “Fáárun poođij Timimie Märak, kote lii uáli korrâjienâg täin arvetävisämmilâšaašijn. Sun poorgâi ennuv muin oovtâst Pride oovdân,” kijttâl Olli. Ton lasseen ovtâstusah tego Suomâ Säminuorah ry. išedii ennuv keevâtlij ašij orniistâlmijn. Tábáhtusâin iärrás lasseen Riddu Riđđu tuárjui Aanaar kyevtipiäivásii Pride ornim.

Tábáhtus luhostui loppâ loopâst pyereest streesist huolâhánnáá. “Šoodâi aaibâs hitruus Pride, mut tot lâi meid mielâttes stressajeijee vuáttámuš. Mun oppim, et kannat čielgiđ kiäiguin lii porgâmin. Maaŋgah ääših liččii moonnâđ eresnáál, jis ličij lamaš tiättám aašijn já tiättám kiäid puáhtá lyettiđ. Mun lijjim ton ääigi áinoo Suomâ peln, kote lâi váhágin aktivlâš Säämi Pridest. Tääl tile lii luhhoost pyereeb já Aanaar Säämi Pride maŋa eenâb ulmuuh aktivistojii”, Olli illood.

Tááláá ääigi meid viärmáduvah Suomâ, Taažâ já Ruotâ kooskâ láá pyerebeh ko ovdil. Tuáimee oovtâstpargo nuuvt aktivistij ko ovtâstusâi kooskâ lii kole árvusâš, tondiet ko jieškote-uv staatâi siste toimâm šoddâd háástuid ovdâmerkkân ruttâdem ucâmân já ovtâstusâi registeristmân. 

Aaibâs normal äšši

Macâttâs tábáhtusâst lâi iänáážin positivlâš. “Tábáhtus aldasijn kale molsoim vala peivimere, tondiet ko sämifestivaleh lijjii miäldáluvâi já smietâim, et puátá-uv kihheen Anarân ovdil Ijâttes iijâ (liŋkkâ). Na te motomeh njunáduvvii ko muutijm peivimere tábáhtus alda. Mun meid eddum tast váhá, veikkâ siämmást mun jiem perustâm tast kal ollágin, tondiet ko ohtâgin vaidâleijein ij lamaš sämmilâš, ige aldagin arvetävgisämmilâš. ‘Addâgâs mut taat tábáhtus ij uárnejum tuu várás’”, häälhist Olli. Sun mieđeet et lii perfektionist já tievâslâšvuođâ háputtâlmist ferttij tuođâi-uv luoppâđ tábáhtus orniidijn. “Jis tun lah tábáhtus uárnejeijee te ij lah hitruu aainâskin ovttuu. Väzzeejuávkku lâi kuittâg hirmâd fiijnes já väzzeeh lijjii maŋgâ. Mun navdâšim tast, veikkâ moddii kale kurpettim-uv tábáhtus ääigi”, muuštâš Olli.

Säämi Pride ääigi Aanaar ij lamaš vala Ooli päikkisijdâ, pic sun lâi asâmin viiđâd ivvees Oulust, kuus lâi varrim Avelist. Aanaar lâi kale jo talle uápis saje já tobbeen lâi älkkeb vuoiŋâđ. Skaapist oromist ij kuittâg lamaš koččâmuš. “Teinin mun tuđhâdim jieččân já pieijim jieččân biseksual-loován. Siämmást mun meridim, et mun jiem taarbâš lavkkiđ olgos toin mut tot lii aaibâs normal äšši. Jis kiinii koijâd te västidâm aaibâs rehálávt”, muštâl Olli. Kuhesáigásiih parâkoskâvuođah almaiguin tohhii Oolist kuittâg maŋgâs čoolmijn olgoskulij hetero já heteronabdos lâi čovgâdist. “Skipáreh tiettii kale, mut hyelhih iä ubâ jurdâččâmgin, et sátáččim leđe miinii eres ko hetero. Lävkkejim ton uáinust meddâl skaapist orniimáin Pride”, tummeed tääl panseksuallâžžân identifisistee Olli.

Vajesaavâi suoivâ ij kuittâg eesti Ooli pyehtimist unohâs tiilijd uáinusân já sun loptee-uv peevdi oolâ perruu vuáđudmân lohtâseijee vuoigâdvuođâid. “Viehâ uccáá lii táássáš lamaš savâstâllâm perâ- já koskâvuotâaašijn, veikkâ ennivuotâlaahâ lii kale uđâdum já taan ääigi lii älkkeb vuáđudiđ perruu arvetävgiolmožin. Vala liijká láá pargoh maaŋgâ syergist porgâmnáál” huámášit Olli.

Savâstâllâm seksual- já suhâpeliucceeblovoi vuoigâdvuođâin riävdá älkkeht vuástáluvâi tiälláádâtmân já whataboutismân ađai oovtâkiärdánistum jurdâččemvuáhán “tondiet ko tyest lii nievt hyeneeht, te mist ij pyevti leđe hyeneeht.”. “Mij pyehtip siämmáá ääigi smiettâđ, et tobbeen láá ääših hyeneeht mut meid aiccâđ et mist-uv láá ääših tivvoomnáál. Toh iä toopâ nubijdis meddâl”, Olli muštoot.

Tekstâ: Heli Valkama

Koveh: Ville-Riiko Fofonoff