Aanar ceerkavsiidâst lijmmu ǩeässa 2017 Sääʹmliipp da Âʹbrrjohssliipp paaldi, ǥu âʹbrrjohss-säʹmmlaž Anne Olli jäʹrjsti Lääʹdd beäʹl vuõssmõs Sápmi Pride. Šõddmõõžž väʹlddjäʹrjsteeʹjen son jõõudai sättʼtõõǥǥâst da miâlggad ni vooʹps ääiǥǩani. “Jiõm ni mäʹhtt haaʹlääm jäʹrjsted tõn,” pååǥǥast Olli. “Leʹjjem Sápmi Pridest Kautokeinost 2016 da leäi tuõđi hääʹsǩ leeʹd tob, håʹt-i jiõm tobddâm puârast ni ǩeäid tâʹl võl. Kautokeino leäi vuõssmõs Pride, koozz pieʹssem jiõčč še mieʹldd. Leʹjjem kuullâm juʹn vuõssmõs Sápmi Pride poodd, što näkam šõddmõš kuuitâǥ lij. Tâʹl jiõm kaunnâm võl tok mieʹldd, ij-ǥa leämmaž vueitlvažvuõtt reissjed,” särnn Olli.

Juʹn eeʹjj 2016 Sápmi Pride leäi õlggâm leeʹd Lääʹdd beäʹlnn, leša näkam šõddmõš tõt seʹrddji proteestân Taarr Kautokeino beälla. Toʹben sieʹbrrkåʹdd leäi eiʹdde ǩeâlddam seämma sooǥǥbeäʹl kõskksaž näittlõõttmõõžžid.“Leʹjjem vuârddam mâta mannu käggõõʹtti, što Sápmi Pride puätt Lääʹdd beälla. Cõõjõõttmõš mõõni gååran da haaʹleem jiijjan peäʹlest leeʹd ainsmâʹttmen, što tõt puätt aainâs Aanra. Kautokeino mâŋŋa piʹjjem saaǥǥ õõut jäʹrjsteeja, što haaʹleem leeʹd siõmmna vieʹǩǩteʹmmen šõddmõõžžâst,” Olli čiõlǥat. Kautokeino Sápmi Pridest vuâđđuum âʹbrrjohss-sääʹmõhttõs piõdggni da sâjja altteeš ođđ organisaatio, koʹst Olli leäi õhttu Lääʹdd beäʹl vuäzzlaž. Suʹst šõõddi luândlânji Lääʹdd beäʹl šõddmõõžž väʹlddvasttõsooumaž da määŋg mååʹǩǩ pääiʹǩ uuʹccesnallšem vieʹǩǩtummuš vaajtõõvi še šõddmõõžž ǩieʹssemvasttõʹsse.

Toiʹmmjeei õhttsažtuâjj raajin huõlǩani 

Teäggtõõzz da jäʹrjstemtuärjjõõzz vuäǯǯaim looppâst uuʹccab meäʹr da Olli jäʹrjsti Aanar Sápmi Pride uʹccbudjeeʹttin tåʹlǩ måttmi oummui tuärjjõõzzin. “Mieʹldd puõđi Timimie Märak, son lij samai kõrr jiõnnsaž täin âʹbrrjohsssääʹmaaʹššin. Son tuejjii jiânnai muin õõutsââʹjest Pride õuʹdde,” ǩeäitt Olli. Lââʹssen õhttõõzz diǥu Lääʹdd Sääʹmnuõr rõ vieʹǩǩte jiânnai vueʹjj jäʹrjstummšin. Šõddmõõžžin jeäʹrbi mieʹldd Riddu Riđđu tuärji Aanar kueiʹt peivvsaž Pride jäʹrjstummuž.

Šõddmõš oʹnnsti looppâst puârast streeʹssest huõlǩani. “Šõõddi samai hääʹsǩes Pride, leša tõt leäi še tuõđi streʹsseei toobdâlm. Mättjem, što kaʹnnat seʹlvvted ǩeäivuiʹm tueʹjjad tuâj. Määŋg ääʹšš lejje mõõnnâd jeeʹresnalla, jos leʹjjem ääiʹjab tieʹtted jäänab aaʹššin da teâttam ǩeäid vuäitt luõttjed. Leʹjjem tâʹl õhttu Lääʹdd beälnn, kååʹtt leʹjjem kooi-ne meäʹrin aktiivlaž Sápmi Pridest. Ååʹn vueʹǩǩ lij leekkas pueʹrab da Aanar Sápmi Pride mâŋŋa jäänab oummu aktivõʹsttje,” Olli rämmaš.

Ânnʼjõžpoodd še säimmaz Lääʹdd, Taarr da Ruõcc kõõsk liâ pueʹrab ǥu ääiʹjben. Toiʹmmjeei õhttsažtuâjj nuʹt aktiviisti ǥu õhttõõzzi kõõskâst lij kååʹllärvvsaž, âʹte jeeʹres riikki seʹst tåimmjummuž rääjj vaǯǯtõsvuõđeez ouddmiârkkân teäggtõõzz ooccmõʹšše da õhttõõzzi rekisterâsttmõʹšše.

Samai noʹrmaal äʹšš 

Maacctõs šõddmõõžžâst leäi väʹlddvueʹzzin positiivlaž. “Šõddmõõžž ââlda tuõđi vaajteš võl peiʹvvmeäʹr, ǥu sääʹmfesttvaal leäi ǩeäččlõõčči da smiõttim puätt-a ni ǩii Aanra õuddâl (iinteʹmes iin) Ijahis Idja. Määŋgas jiâ tuʹǩǩääm ǥu muuʹttim peiʹvvmeäʹr samai šõddmõõžž ââlda. Vaʹlddem siõmmna jiccsan tõʹst håʹt-i seämma vuâra muu miõl ij ǩeässam ni vooʹps, ǥu ij ni õhtt läittjin leämmaž säʹmmlaž, ij-ǥa kuuitâǥ âʹbrrjohss-säʹmmlaž. ‘Proʹsttjeʹǩed, leša tän šõddmõõžž jeät jäʹrjstum tuu diõtt’”, särnn Olli. Son tåbdd jiijjâs perfektionisttân da tiiudlažvuõđ täävtõõllmõõžžâst jõõudai tuõđimes luõppâd šõddmõõžž jäʹrjstummuž straažžmõõžžâst. “Jõs leäk šõddmõõžž jäʹrjsteei di tâʹl ij leäkku hääʹsǩ toʹben čõõđ ääiʹj. Ooumažräidd leäi kuuitâǥ tuõđi mooččâd da marssjeei leʹjje jiânnai. Naaudšem tõʹst, håʹt kâʹl mueʹdd vuâra njuåssum šõddmõõžž poodd,” mušttal Olli.

Sápmi Pride poodd Aanar ij leämmaž kâʹl Olli dommsijdd, leša son jälsti viiđad eeʹjj Oulust, koozz leäi serddam Âʹvvlest. Aanar leäi tuõđi kâʹl toobdâs päiʹǩǩ da toʹb leäi hiâlpab vuõiŋŋâd. Škaappâst åårrmõõžžâst ij kuuitâǥ leämmaž kõõččmõš. “Rävsmemââʹjj poodd tuʹtǩǩeem jiijjan da piʹjjem jiijjan biseksuaal-lõʹnnje. Seämma vuâra tuejjeem tuʹmmstõõǥǥ, što ij muʹst taarbâž tuejjeed åålǥasjååttmõõžž tõin, tåʹlǩ tõt lij samai noʹrmaal äʹšš. Jõs ǩii-ne kââčč, tâʹl vasttääm vuõiʹǧǧest,” särnn Olli. Kuʹǩesäiggsaž paarrkõskvuõđ åummaivuiʹm tuejjee Ollist kuuitâǥ määŋg čõõʹlmin vueiʹneeʹl hetero da heteroaaibšõs iiʹšti čoukksest. “Taaurõõžž tieʹtte tuõđi, leša ruåđ jiâ ni jõrddam, što vuäitčem leeʹd jeeʹres ǥu hetero. Pueʹttem tõn miõlâst škaapâst järjsteeʹl Pride,” tuʹmmai ânnjõž panseksuaalân identifiõʹstti Olli.

Vââʹjjsaaǥǥ ǩeeuʹniǩ ij kuuitâǥ cõõgg Olli puʹhttmen pannaaʹššid ouʹdde da son kägg ouʹdde piârri raajjmõʹšše õhttneei vuõiggâdvuõđid. “Eža siõmmna liâ veâl leämmaž saǥstõõllmõõžž piâr-da kõskkvuõttaaʹššin, håʹt jeäʹnnvuõttlääʹǩǩ lij kâʹl oođuum da ânnʼjõžžâst lij hiâlpab raajjâd piâr âʹbrrjohssooumžen. Veâl liâ kâʹl määŋg beäʹlnn tuâj raajjâmnalla,” mušttat Olli.

Saǥstõõllmõš seksuaal- da sooǥǥbieʹllminoriteeʹtti vuõiggâdvuõđin mâânn hieʹlǩeld vuâsttlõõžži da whataboutiʹsmme leʹbe leeiǥtemnallšem juurdčem-maʹlle ǥu toʹben mâânn hueʹneld da nuʹt meeʹst ij vueiʹt mõõnnâd hueʹneld’. “Vueiʹtet seämmapoodd smiõttâd, što toʹben liâ ääʹšš hueʹneld leša še vueiʹnned što meeʹst liâ ääʹšš teevvamnalla. Tõk jiâ kääʹtt nuuʹbbeez meädda,” Olli mõšttat. 

Teʹkstt: Heli Valkama

Kaart: Ville-Riiko Fofonoff