Eeʹjjest 2020 nuõrisuåvtõs haaʹlii altteed Seta rõ âʹbrrjohss-sannõõzz jåårǥlâttmõõžž tâʹvv-, aanar-, da nuõrttsääʹmǩiõʹlle. Sannõs šorradvuõđ õʹhtte sooǥǥbieʹll- da seksuaalminoriteeʹttid kuõskki fiʹttõõzzid da teermid. Håʹt-i sannõõzzâst ääʹveet še jeeʹres âʹbrrjohssõutstõõzz seʹst da paaldâst liikkeei saaʹnid da teemaid, lij tõn vueiʹvvääššlaž siiskõssân sooǥǥbeäʹl da seksuaalʼlaž kärŋŋummuž määŋgnallšemvuõtt. Âʹbrrjohss-sannõõzz jåårǥlâttmõš lij juätkk ääiʹjab jåårǥlõttum seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩerjja. Sannõõzz jåårǥlâttmõš lij veâl-i tuâj vueʹlnn. 

Seämmanallšem jurddi valmštõʹlleš sättʼtõõǥǥâst še nuuʹbb sââʹj mieʹldd. Âʹbrrjohss-säʹmmlaž da uʹčteeʹl-mättʼtõõtti Anne Olli ääiǥai jiõčč äʹlǧǧed toimmu, tõn veeʹrd tääʹrǩes tuâjast leäi kõõččmõš. “Leäm Siidaskuvla- projeeʹktest âʹbrrjohss-säʹmmlažvuõđ äʹšštobddjen da smiõttim, mâid tuâjj vuäitči ââʹnned seʹst. Jurddʼjen leäi, što šõõddči sääʹmǩiõʹlle âʹbrrjohss-sääʹnnǩeʹrjj. Tõt mâŋŋa kuâđđji nuõrisuåvtõõzz tuâj diõtt, mii ij hääit kâʹl ni vooʹps,“ särnn Olli. Hååmm suʹst jiâ puuʹđ, ǥu õõudâst lij biologia da jânnamteâđ uʹčteeʹlen valmštõõvvmõš di mättmateriaali tuejjummuž Sääʹmtegga. Lââʹssen son lij aktiivlaž âʹbrrjohss-säʹmmlažvuõđ peäʹlestmainsteei.

Sääʹmǩiõlin liâ vännsânji âʹbrrjohssnallšem sääʹn mooštast da määŋgas jiâ haaʹled ni ââʹnned tõid. Pieʹǩǩ saaʹnin vueiʹtte leeʹd nääʹlteʹmes pellja leʹbe hääʹlbeei da tõi miârktõs vuäitt leeʹd mäŋggsa pannčiõlǥas. Sannõõzz käunnʼje kuuitâǥ še pannvuõiǥâs da metafornallšem saaʹnin. “Mõõn-ne veeʹrd lij taaurõõžži da jeeʹres aktiviistivuiʹm leämmaž peäggtõs tõʹst, mäʹhtt jiijjâs sooǥǥbeäʹl da seksuaalʼlažvuõđ vuäitt kovvõõllâd luâttsannõõzz veäkka. Tõt lij miõlǩiddsaž da leʹčči samai miõlǩieʹssi čiŋlmõõvvâd tõõzz kuäʹssne,” äälšasm Olli. Sääʹn puõʹtti âʹbrrjohss-sannõõzzâst liâ jåårǥlõõzz da tõk tåimmje ođđ tuâjjneävvan kovveed seksuaalʼlažvuõđ da sooǥǥbeäʹl määŋgnallšemvuõđ.

Âʹbrrjohss-säʹmmlažvuõtt ääimin

Õhtt samai võõrâs, leša raavâs jueʹljsââʹj vuäǯǯam termm lij âʹbrrjohss-säʹmmlažvuõtt. Olli lij leämmaž vuõssmõõzzi jooukâst raajjmen põõššjen teerm, leežž-a jo-ba sääʹn raajji. Termm šõõddi samai taarbâst. “Kaiʹbbjem nåkam sääʹn, kååʹtt eštt jiijjan ǩiõlin njälmma. Tåbddji samai vaiggâld poonnjâd njälmma tõt queer-säʹmmlaž. Âânam eŋgglõsǩiõʹlle sääʹn queer, leša ij tõt tobddu luândliʹžžen lääddas leʹbe säämas mainsteen,” särnn Olli.

Tâʹvvsääʹmest leäi ooudbeäʹlnn åårrmõõžžâst sääʹnn bonju, kååʹtt lij jåårǥlõs sääʹnest queer. “Mõõn-ne veeʹrd še lääddas mainstet veʹnnvuõđâst da ouddmiârkkân Vinokino (seksuaal– da sooǥǥbieʹllminoriteeʹttid čiŋlmõõvvâm jieʹllikarttfestivaal), leša sääʹmǩiõʹlle tõt kulstââll bluuttvuõđnallšmen. Veʹrbb botnjat (poonnjâd aaʹššid) rääjj vaaikteeʹlm õõmâs da vaiggâd oummust,” Olli vuâđđad.

Taarr beäʹlnn teerm ââʹnet võl eža vaiddsânji, håʹt-i õccnem meäʹrin. Kuuitâǥ Sápmi Pride alggaaiʹjin sääʹn võl kuuli jiânnai. “Ǩiččlem jiõčč še šõddâd tõõzz što ‘tät lij ååʹn tõt sääʹnn mõõn ââʹnet da ååʹn lij pueʹrab harjjned tõõzz’ leša jiõm ni kuäʹss kuuitâǥ harjjnam tõõzz. Mâŋŋa tuõđi puõʹđi âʹbrrjohss-säʹmmlaž (arvedávgisápmelaš) da ååʹn jiânnʼjõõzz liâ tuʹǩǩääm tõn sääʹnest. Tõt sååjj pueʹreld da lij sääʹnnen mooččâd,” Olli njõõddčad.

Jiijjâsõõlmtummuž da õutstõõzz

Âʹbrrjohss-säʹmmlažvuõtt lij âʹbrrsuõjj- leʹbe laakktermm. Tõn vuâlla čääkk määŋgǩeʹrjjes joukk ij-ǥa tõn vueʹlnn taarbâž mõõnnâd nagg lõʹnnje. “Tuʹǩǩääm, što sääʹn seʹst lij liikkeemväärr. Âʹbrrjohss-säʹmmlaž lij veiddsõs termm, jeät-ǥa tõʹst liikkâd lõõnjast nobba. Ǩeäk-ne tuʹǩǩee meäʹrtõõllâd jiijjâs samai kookkas juõʹǩǩnallšem lõõnjid, ij-ǥa tõʹst leäkku ni mii puästtad. Tõt pâi iʹlla juâkksa äʹšš,” Olli čiõlǥat. “Ij tâma seksuaal- da sooǥǥbieʹllidentiteeʹtt leäkku nåkam äʹšš, kååʹtt ij mõttjeʹči ni koon årra. Tuõtt äʹšš lij tõt, što tõt jeäll. Tõn jõõudči kuuitâǥ muʹtted lõõnjast nobba, jõs mii-ne äʹšš jiijjâs identiteeʹttest leʹbe jiijjâsõõlmtummšest še mõttai. Mäŋggsa suäpp põõššâd võl tõn seämma sääʹn vueʹlnn,” särnn Olli.

“Âʹbrrjohss-säʹmmlaž lij veiddsõs termm, jeät-ǥa tõʹst liikkâd lõõnjast nobba.”

Jiijjâs kovveei saaʹni käunnʼjummuš vuäitt hiâlpted jiijjâs fiʹttjummuž. “Ouddmiârkkân täʹrǩǩvuõttheämmõõzz oudldõʹsttja vuäitt leeʹd hiâlptõs vuäǯǯad diagnoos ouddmiârkkân adhd:st, mii hiâlpat jieʹllem. Možât siõmmna täʹst še vieʹǩǩat tõt, što teâtt koozz kooll,” Olli ceälkk. Son kuuitâǥ teäʹddad, što heämmõõzz da puõʒʒâlm liâ jeeʹres ääʹšš ǥu seksuaalʼlažvuõđ da sooǥǥbeäʹl määŋgmall, leša juurd säʹnnâsttmõõžžâst lij kuuitâǥ seämma. “Håʹt-ba ååskvažvuõđ mieʹldd koid-ne vuäitt vieʹǩǩted tõt, što meäʹrtââll jiijjâs ateiistân leʹbe järrsen mii juʹn kuäʹss ni lij da âânn nuʹt teerm, kååʹtt kovvad samai jiijjâs. Õutstõõzz käunn še tõn pääiʹǩ,” Olli põhtt õuʹdde.

Õhtt teâđjuâkkmõõžž neävvain jåått ǩiõđin vuällamnalla – teâđast toolkteʹlfoon da sosiaalʼlaž media. Tõn veäkka jiânnʼjõs da määŋgnallšem joukk oummuin peäss tiõttu hieʹlǩeld. Lij pueʹrr äʹšš, što aaʹššin kooll še jeeʹresåʹrnn ǥu pâi škooulin, ouddmiârkkân podcaasti da jiõnnǩiiʹrjid kuvddleeʹl. “Some pääiʹǩ vuäǯǯ jiânnai teâđaid, leša lij ǩidd jiânnai oʹdinakai oummui da aktiviisti vueiʹttemvuõđâst, måkam aaʹššid toʹb kaaggât õuʹdde. Jiõčč jiõm leäkku leämmaž aktiivlaž teänab aaiʹjid,” tuâtt Olli. Son vuäinn sââʹj da taarb še äʹrbbvuõđlab teâđvääʹltem naaʹlid. “Leʹčči samai miõlǩiddsaž jõs leʹčče håʹt ǩeerjlažvuõđ lââʹzz. Jiâ meeʹst leäkku jiânnai âʹbrrjohss-säʹmmlaž ǩiõččâmvueʹjjest tuejjuum ǩeerjlažvuõđ. Ouddmiârkkân Queering Sápmi lij samai âssas ǩeʹrjj da tuõđi miõlǩiddsaž, leša tõt iʹlla tuejjuum sääʹmǩiõččâmvueʹjjest. Õlmstâttmõõžžâst lij mõõnnâm juʹn äiʹǧǧ da tän peeiʹv leʹčči jeeʹresnallšem siiskõs še nåkam ǩeeʹrjest ,” Olli tuʹmmai. Ǩeʹrjj lij jiijjâsnallšem še nuʹt, tõt tååimai alggpuättmõššân Sápmi Prideeja.

Juätkkjeei mättjemproseʹss

Olliiʹje lij leämmaž kâʹl vääžnai piâssâd järrsivuiʹm saǥstõõllâd sääʹmǩiõʹlle aaʹššin. “Teâđast leäm jeällam saǥstõõllmõõžžid še lääddas da eŋgglõsǩiõlin, leša ǩiõlâst lij miârktõs. Tâʹl maainast jäänab čâđđmest ǥu peäss mainsted sääʹmǩiõʹlle da tiõttum naaʹlin tâʹl peäss čiŋŋlab,” särnn Olli. Ǩiõll jåått õõudâs da mõttai, teerm jeäʹlle da ođđ sääʹn šâʹdde. “Saaʹni seännmõš ǩiõʹlle lij proseʹss. Saaʹnid âlgg siõmmna njâʹddstõõllâd da še mainsted aaʹššin jäänab, jõs mõõn-ne põõššinallšem haaʹlad. Tõt õõlǥat še tõn, što jäänbõs oummu teäʹtte da liâ seʹst tõʹst jiõllum saǥstõõllmõõžžâst,” čuõvat Olli.

Še âʹbrrjohss-sannõs mõttai čõõđ ääiʹj da õõlǥat peeiʹvtummuž. Sääʹmǩiõlin kaaunât čõõđ ääiʹj saaʹnid, koid teâđast haaʹleet väʹldded âânnmõʹšše. Tâʹl tõk liâ pueʹrr vuäǯǯad takai tieʹttemvuõʹtte da seʹlvvted mâid miârkat mii da mõõn sääʹn ââʹnet koʹst-a. “Tõt lij aivv juätkkjeei mättjemproseʹss pukid. Jiõm ååsk, što ni ǩii lij spesiaaläʹšštobddi juõʹǩǩ âʹbrrjohss-sääʹnest mõõk käunnʼje. Pâi âlgg ciʹsttjed tõn, mâid saaʹnid ǩii-a haaʹlad jijstes ââʹnned,” põhtt Olli ouʹdde. Juŋŋla čaʹjjummšest iʹlla tarbb põõllâd ođđ teermi beäʹlnn ni tõʹst huõlǩani. “Õõlǥat ǩeâllʼjemvuõđ pukin põõššâd kaart âʹlnn, koʹst mõõnât. Ååskam, što kuuitâǥ õutstõõzz ååuǥbeällsa tõt vuäitt tåbddjed še tuʹššvuõttân, leša nuʹt-ba tõt lij,” tuʹmmai Olli da juätkk: “Jiõm-ni mäʹhtt õõlǥât, što juõʹǩǩ äʹšš õõlǥči siltteed da mättʼtõõttâd. Kâʹl tääiʹben pââʹstet nuuʹbbivuiʹm åårrad nuʹt kuuʹǩǩ ǥu tõt åårrmõš lij ciʹsttjemnallšem. Kuäʹssne vuäitt mõõnnâd puästtad samai pukin: mâŋŋâ âlgg pâi proʹsttjõõttâd da juäʹtǩǩed ooudårra,” tseʹmppai Olli.

Teʹkstt: Heli Valkama