Arvedávgesánit sámegillii

Nuoraidráđi jorgalan seksuálavuođa sátnegirji fállá divttis diehtopakeahta buot golmma sámegillii. Jagi 2018 álggahuvvon ja 2019 gárvvásmuvvan jorgalanprošeakta vulggii johtui, go háliidedje fállat nuoraide dieđu seksuálavuođas ja seammás movttiidahttit sámegiela geavaheapmái.

Artihkkalii jearahalle Anne Olli, Ville Ristena Pirkko Ánne, guhte lea:

  • arvedávgesápmelaš
  • oahpaheaddji, stuđeanta ja aktivista
  • ássá Anáris

Jagi 2020 nuoraidráđđi mearridii álggahit Seta ry:a arvedávgesátneráju jorgaleami davvisáme-, anáraš- ja nuortalašgillii. Sátnerádju čohkke oktii sohkabealle- ja seksuálaunnitloguid guoskevaš doahpagiid ja tearpmaid. Vaikke sátnerájus čilget maiddái eará arvedávgeservoša siste ja lahkasiin lean sániid ja temáid, lea dan váldoáššálaš sisdoallun sohkabeale ja seksuála doaladumi máŋggaláganvuohta. Arvedávgesátneráju jorgaleapmi lea joatkka árabut jorgaluvvon seksuálavuođa sátnegirjái. Sátneráju jorgaleapmi lea ain gaskan.

Seammasullasaš jurdda láddaduvvui soaittáhagas maiddái nuppi oassebeali bokte. Arvedávgesápmelaš ja oahpaheaddji-stuđeanta Anne áiggui ieš bargagoahtit, dan veardde dehálaš barggus lea sáhka. ”Lean Siidaskuvla-prošeavttas arvedávgesápmelašvuođa áššedovdi ja smiehtaimet, mo mu barggu sáhtašii oažžut dasa sisa. Jurddan lei, ahte boađášii sámegillii arvedávgesátnegirji. Dat dasto bázii nuoraidráđi barggu geažil, mii ii daga ollenge maidige”, muitala Olli. Bargu sus ain reahkká, go ovddabealde lea gárvvásmuvvan biologiija ja eatnandieđu oahpaheaddjin ja lea oahppamateriálabarggus Sámediggái. Lassin son lea aktiivvalaš arvedávgesápmelašvuođa bealis hálli.

Vaikke maŋimuš jahkelogiid áigge seksuála- ja sohkabealleunnitlogut leat badjánan johtilit oidnosii, ii sáhka leat ođđa fenomenas dahje treanddas. Sohkabeale ja seksuálavuođa máŋggaláganvuohta lea agibeaivve leamašan lunddolaš ášši, mii identifiserejuvvui ovdal kolonisašuvnna maiddái sámekultuvrras. Kolonisašuvdna ja kristtalašvuođa leavvan leatge váikkuhan máŋggaide áššiide sámiid eallimis.

“Daid ságastallamiid vuođul, mat leamašan earáiguin arvedávgesápmelaččaiguin ja maid diehtit eará eamiálbmogiid ipmárdusas, sáhttá dadjat, ahte seksuálavuođa ja sohkabeale máŋggaláganvuohta leamašan dábálaš ášši. Lea leamašan diehtu ja áddejupmi máŋggaid sohkabeliid dáfus”, Olli muitala.

Dán dieđus lea seilon dušše unnán ja diehtomoložiid vuođul sáhttá vihkkehallat, makkár eallin leamašan. “Yle Sámis lei máŋga jagi áigi artihkal, mas gávnnahedje árabut lean dábálaš ášši jus vaikke olgguldasat nissonolmmoš lea gárvodan almmáiolbmo gávttiin. Geafit dahje stuorát bearrašiin ii vealttakeahttá lean ruhta dahje áigi goarrut gándii ođđa gávtti dahje dasa gullevaš oasi. Mu dieđuid mielde dalle bearraša gánda lea sáhttán árbet gávtti stuorraoappástis ja dat lea geavahuvvon dábálaččat”, Olli lasiha.

 

Sámegielain leat ovddežis šat unnán arvedávgelágan sánit anus ja hárve máhttá dahje oppa háliidage daid geavahit. Oassi sániin sáhttet leat unohasat gullat dahje badjelgeahčči ja daid mearkkašupmi sáhttá máŋgasii leat eahpečielggas. Sátnehivvodagas gávdnojit goittotge maiddái eahpenjuolggo ja metafora sulastahttán sánit. “Muhtun veardde leamašan ustibiiguin ja eará aktivisttaiguin sáhka das, ahte iežas sohkabeale ja seksuálavuođa sáhttá govvidit luonddusániiguin. Dat lea hui miellagiddevaš ja livččii beroštupmi vuodjut dasa muhtun muttus”, Olli movttiida. Sánit boahttevaš arvedávgesátnerájus leat jorgalusat ja dat doibmet ođđa bargoneavvun govvidit seksuálavuođa ja sohkabeali máŋggaláganvuođa.

 

Arvedávgesápmelašvuohta birrasis

 

Okta oalle varas, muhto nana juolgesaji ožžon tearbma lea arvedávgesápmelašvuohta. Olli leamašan vuosttažiid joavkkus stáđásmahttimin tearpma, jus ii juobe sáni hutki. Tearbma šattai njuolggo dárbbus. “Gáibidin dakkár sáni, mii heive iežan gielain iežan njálbmái. Orui álo váttis botnjat njálbmái queer-sápmelaš. Geavahan eŋgelasgielat sámi queer, muhto dat ii oro lunddolaš suomagillii dahje sámegillii háladettiin”, muitala Olli.

Davvisámegielas lea ovddežis sátni bonju, mii lea heivehus sánis queer, “Muhtun veardde suomagilliige hállet bonjuvuođas (vinoudesta) ja lea ovdamearkan Vinokino (seksuála- ja sohkabealleunnitloguide sikten ealligovvafestivála), muhto sámegillii dat bonju lea dego guoktilaš. Vearba botnjat (botnjat áššiid) fas buktá dovddu ártegis ja váttis olbmos”, Olli ákkastallá.


Norgga bealde tearpma geavahit ain oalle viidát, vaikke dat lea geahppáneamen. Eandalii Sápmi Pride álgoáiggiin sátni gullui vel olu. “Figgen iešge hárjánit dasa, ahte “dát dat sátni lea mii geavahuvvo ja lea buoret hárjánit dasa” muhto in goassige oalle hárjánan dasa.  Dasto de bođiige arvedávgesápmelaš ja dál viehka máŋgasat orrot liikomin sátnái. Dat čuodjá vuohkkasit ja lea sátnin čáppa”, Olli smáhkestallá. 

Iešovdanbuktin ja searvvuš

 

Arvedávgesápmelašvuohta lea arvegoavde- dahje gáhttotearbma. Dan vuollái šiehttá oalle girjás joavku iige dan álo dárbbaš čáhkket gáržžes lođái. “Liikon, ahte sáni siste lea lihkadanvárri. Arvedávgesápmelaš lea viiddis tearbma, eaige das lihkat lođás nubbái, iige das leat mihkkige boastut. Dat dušše ii leat buohkaid ášši”, Olli čielggasmahttá. “Ii han seksuála- ja sohkabealleidentiteahtta leat dakkár ášši, mii ii goassige rievddašii mange guvlui. Duohtavuohta lea, ahte dat eallá. Das gárttašii dasto sirdašuvvat lođás nubbái, jus muhtun ášši iežas identiteahtas dahje iešovdanbuktimis rievdáge.  Muhtumiidda heive bissut ain dan seammá sáni vuolde”, čoahkkáigeassá Olli.

“Arvedávgesápmelaš lea viiddis tearbma, eaige das lihkat lođás nubbái.”

Iežas govvidan sániid gávdnan sáhttá álkidahttit áddet iežas. “Ovdamearkan áicilvuođahehttehusas gillán olbmui sáhttá geahppudit váimmu go oažžu diagnosa ovdamearkan adhd:s, ja dat álkidahttá eallima. Kánske vehá seammá sullasaččat dásge veahkeha dat, ahte diehtá gosa gullá”, Olli muitala. Son goittotge deattuha, ahte hehttehusat ja buohcuvuođat leat eará ášši go seksuálavuođa ja sohkabeale máŋggahápmásašvuohta, muhto jurdda sánáiduhttimis lea goittotge seammá. “Vaikkoba oskkoldaga dáfus sáhttá muhtumiid jeđđet, ahte meroštallá iežas vaikke ateistan dahje eará mii ihkinassii leage ja geavaha dasto dan tearpma, mii govve aiddo iežas. Servoša maiddái gávdná dan bokte”, Olli váldá bajás.

Diehtojuohkima máŋggat fávllit

 

Sohkabeale ja seksuálavuođa máŋggahápmásašvuođa sullasaš seavdnjadasas lea ain maiddái oahppogirjediehtu sápmelaččain. “Mange muttus oahppoplánas ii daddjo, ahte sápmelašvuođas galgá oahpahit dán fágas ja dán kurssas dáid áššiid. Lea hui olu oahpaheaddji duohken mii oahpahuvvo. Kánske seammá guvlui sáhtašii arvedávgeáššiiguin maiddái johtit dat, mo geatnegahttit váldit sápmelaččaid dihto muttus ovdan”, Olli hábmestallá. “Lean bláđen unnitlogu áššiin oahpahusplánain ja geahččan mii sápmelaččain daddjojuvvo iige doppe daddjo olus mihkkige. Sávan, ahte oahpahusplánas livčče dát áššit”, Olli deattuha.

 

Olli oaidná barggustis diehtojuohkima hástalusaid várdosajis. “Iešge oahpaheaddjin sávašin, ahte oahpaheaddjiide ordnejuvvošedje skuvlejumit. Livččii duođaid buorre, jus oahpaheaddjit iežage dieđášedje áššiin ja livčče doarvái roahkkadat maiddái addit dán dieđu viidáseappot”, Olli váillaha. Skuvlenvuogádat lea diehtojuohkimis čoavddasajádagas, go eaktodáhtolaš dieđiheapmái ja láidesteapmái doarjaleapmi lea jearaldatvuloš olmmošvuoigatvuođaide ja buresveadjimii njađđásan fáttás. Iešalddes oahpaheaddjiid bargomearri lea hui stuoris, máŋgga guvlui suorraneaddji ja oppa áigge lassáneaddji, ja bálká fas ii. “Oahpaheaddjiid kapasiteahtta lea rájálaš das man bures sii bastet barggus čađahit. Dárbbašat goittotge lasi skuvlejumi, váldit oahpuid ja dieđu juohkima”, Olli aiddostahttá.

 

“Gielas lea mearkkašupmi. Dalle hállá eanet váimmu bokte go

beassá sámástit ja dihto láhkai beassá čiekŋalebbui.”

Okta diehtojuohkima gaskaomiin lea olámuttus – namalassii fihttotelefon ja sosiála media. Daid vehkiin viiddis ja máŋggalágan joavku olbmuin fáhte dieđu álkit. Dat veahkeha, ahte áššiin gullá eará sajisge go dušše skuvllain, ovdamearkan podcasttaid ja jietnagirjjiid bokte. “Some bokte oažžu olu dieđu, muhto dat lea olu gitta ovttaskas olbmuid ja aktivisttaid návccain, makkár áššit doppe bajiduvvojit oidnosii. Ieš in leat šat leamašan aktiivvalaš guhkes áigái”, gávnnaha Olli. Son oaidná saji ja dárbbu maiddái árbevirolut diehtojuohkima vugiide. “Livččii hui miellagiddevaš jus boađášii vaikke lasi girjjálašvuohta. Mis ii leat olus arvedávgesápmelačča perspektiivvas čállojuvvon girjjálašvuohta. Ovdamearkan Queering Sápmi lea viiddis girji ja duođaid miellagiddevaš, muhto dat ii leat čállojuvvon sámeperspektiivvas. Almmustahttimisge lea máŋggat jagit ja otná beaivve livčče earálágan sisdoalluge dakkár girjjis”, Olli smiehttá. Girji lei earenoamáš maiddái nu, ahte dat doaimmai álgoduvdileapmin Sápmi Pridei.

 

Joatkevaš oahppanproseassa

 

Ollii lea dehálaš beassat sámegillii háleštit áššiin earáiguin. “Dieđusge mus leamašan buorit ságastallamat maiddái suoma- ja eŋgelasgillii, muhto gielas lea mearkkašupmi. Dalle hállá eanet váimmu bokte go beassá sámástit ja dihto láhkai beassá čiekŋalebbui”, dadjá Olli. Giella ovdána ja rievdá, tearpmat ellet ja ođđa sánit šaddet. “Sániid váldin gillii lea proseassa. Sániid dárbbaša vehá smáhkestaddat ja háleštit áššiin viidáseappotge, jus makkárge stáđásmuvvama háliidat. Dat maiddái gáibida dan, ahte eanet olbmot leat diđolaččat ja leat siste gevvojuvvon ságastallamis”, čuvge Olli.

 

Maiddái arvedávgesátnehivvodat ovdána geažos áigge ja gáibida beaivádeami. Sámegielain gávdnet jeavddalaččat sániid, maid háliidat váldit atnui. Dalle daid lea dehálaš oažžut almmolaš diđolašvuhtii ja čielggadit mii oaivvilda maid ja man sáni geavahat dihto áššiin. “Dat lea bissovaš oahppanproseassa buohkaide. In jáhke, ahte giige lea meašttir juohke gávdnon arvedávgesánis. Álo ferte gudnejahttit dan, makkár sániid iešguhtege háliida geavahit alddis”, Olli bajida ovdan. Ođđa tearpmaid rohtui láhppoma ii leat dárbu das fuolatkeahttá ballat. “Gáibida gierdevašvuođa buohkain, ahte diehtá mo ášši ovdána. Jáhkán, ahte eandalii servoša olggobeale olbmuide dat sáhttá dovdot duššástuhttin, muhto nie dat maŋŋá”, láhttesta Olli ja joatká: “In mange láhkai gáibit, ahte juohke ášši galggašii máhttit ja oahpahallat. Gal dáppe bastit leat nuppiiguin nu guhkká go orrun lea gudnejahtti. Vahágat šaddet áibbas buohkaide: dasto ferte dušše átnut ándagassii ja joatkit ovddas guvlui”, movttiidahttá Olli.

“Dat lea bissovaš oahppanproseassa buohkaide.

In jáhke, ahte giige lea meašttir juohke gávdnon arvedávgesánis. Álo ferte gudnejahttit dan, makkár sániid iešguhtege háliida geavahit alddis.”

 

 

Teaksta: Heli Valkama