Dorvvolaš saji rávvagat

Nuoraidráđi dorvvolaš saji rávvagat leat earret eará skuvllaid, servviid, bargobáikkiid ja dáhpáhusaid geavahusa várás ja dainna duddjojuvvo dásseárvosaš doaibma. Maiddái sámeservoša siste lea dehálaš duddjot buohkaide dorvvolaš ja suohtas saji.

Oktasaš njuolggadusaiguin fuolahuvvo buot oassálastiid fysalaš ja psyhkalaš guoskameahttunvuođas, vejolašvuođas oassálastit iešguđet doaimmaide ja duddjot dorvvolaš oktavuođaid. Doaimmas ii galgga dohkkehit vealaheami, heađušteami dahje eará áššehis doaibmama ja/dahje láhttema mange hámis.

  1. Gudnejahte earáid fysalaš ja psyhkalaš saji ja gáibit dan dárbbu mielde maiddái alccesat. Ale guoskka earáide almmá lobi haga.
  2. Ale vealat earáid (rasisma, seksisma, homofobiija, transfobiija, cisseksisma, ableisma).
  3. Ale navdde (ahte dieđát earáid sohkabeali, duogáža, seksuálavuođa, bárragaskavuođa hámi, doaibmanávccaid, opmodaga, nationalitehta, kultuvrra, giela, oskku, árvvuid dahje dearvvašvuođadili).
  4. Ane fuola saji easttahisvuođas. Easttahisvuohta sáhttá leat ovdamearkka dihte váddu, mielladearvvašvuođahehttehusat dahje olbmo eatnigiella.
  5. Ale boarskuduhte nuppi, ale árvvoštala earáid, alege hála earáid birra smávva joavkkus (šláttardeapmi).
  6. Geavat giela, man lea álki áddet, ja mii ii guođe geange ságastallama olggobeallái. Doalat ságastallama konstruktiivan. Ságastallama lea vuoigatvuohta čuovvut maiddái jaska.
  7. Bivdde buohkain lobi, juos govvet dahje juogadat govaid sosiála mediai.
  8. Rašes fáttáid, degomat traumaid, vealaheami ja rasismma sáhttá leat buoret gieđahallat uhcit joavkkuin (giddejuvvon uvssat).
  9. Buvtte ovdan, juos vásihat dahje fuomášat heađušteaddji giellageavaheami dahje doaibmama, dahje váilliid juvssahahttivuođas. Stuorit dáhpáhusaide lea ávžžuhus háhkat heađuštanoktavuođaolbmo (-olbmuid).
  10. Darván heađušteaddji giellageavaheapmái dahje doaibmamii. Váldde vuhtii maiddái dutnje addojuvvon máhcahat ja fikka doaibmat nu, ahte válddát máhcahaga vuhtii doaimmainat.

Sámeservošis leat earenoamáš iešvuođat, maid gánnáha váldit vuhtii dorvvolaš saji duddjomis.

  1. Gudnejahte sámiid iešmearridanrievtti (ON eamiálbmogiid julggaštus 4 artihkal) ja vuoigatvuođa doalahit ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra (Suoma vuođđoláhka 9 §).
  2. Váldde doaimmain vuhtii sámiid gielalaš vuoigatvuođaid ja sámi giellalága.
  3. Váldde vuhtii kultursensitiivvalašvuođa ja traumaid badjel sohkabuolvvaid.
  4. Gidde fuomášumi makkár giela geavahat sámevuođas dahje sámiid birra háladettiin. Sámit leat ealli álbmot.
  5. Gudnejahte sámi doaimma árvvuid, mat leat:
  • sámi identitehta
  • sámegielaid eallinfápmu
  • sámekultuvra ja kulturárbi
  • árbevirolaš ealáhusaid eallinfápmu
  • sámi luondduoktavuohta
  • sámi kulturduovdda
  • sámiid suvdilis ovdáneami ja biologiijalaš máŋggahámatvuođa dorvvasteapmi
  • sámi dásseárvu ja ovttaveardásašvuohta
  • searvvušlašvuohta ja oasálašvuohta
  • sámi árbedieđu doalaheapmi

Juos rihkut rávvagiid, dat ii daga maidige. Láhtte čuovvovaš háve buorebut!