Nuorâirääđi jurgâlem seksuallâšvuođâ sänikirje fáálá čavos tiätupakkeet puoh kuulmâ sämikielân. Ive 2018 algâttum jo 2019 valmâštum jurgâlemproojeekt vuolgij joton, ko Nuorâirääđi halijdij faallâđ nuoráid tiäđu seksuallâšvuođâst já siämmást movtijdittiđ kevttiđ sämikielâ.
Mainâs várás lii sahhiittâllum Anne Olli, Ville Ristena Pirkko Anne, kote lii:
- arvetävgisämmilâš
- máttáátteijee, uáppee já aktivist
- áásá Anarist
Ive 2020 Nuorâirääđi meridij algâttij Seta ry:in arvetävgisánáduv jurgâlem tave-, anarâš- já nuorttâlâškielân. Sánádâh čuákkee oohtân suhâpeli- já seksualucceeblovvoid kyeskee tuáváduvâid já teermâid. Veikkâ sánádâh liäkká meid eres saanijd já teemaid, moh jutâleh arvetävgisiärvus siste já aldasijn, lii ton váldusiskáldâssân suhâpele já seksuallâšvuođâ sundâšume maaŋgâhámásâšvuotâ. Arvetävgisánáduv jurgâlem lii jotkâ ovdeláá jurgâlum seksuallâšvuođâ sänikiirján. Sánáduv jurgâlem lii ain-uv pargo vyelni.
Siämmáálágán juurdâ lâi lälimin sattum mield meid nube saajeest. Arvetävgisämmilâš já máttáátteijee-uáppee Anni Olli ááigui jieš riemmâđ paargon, tommit tehálii pargoost lâi koččâmuš. “Mun lam Siidaskuvla-projektist arvetävgisämmilâšvuođâ äššitobden já mij smietâim, et maid muu pargo puávtáččij anneeđ sistees. Juurdân lâi, et sämikielân šodâččij arvetävgisänikirje. Tot tastoo paasij Nuorâirääđi pargo keežild, mii ij häittid kale ollágin”, muštâl Olli. Pargoh sust pijssájeh, tondiet ko forgâ sun valmâštuvá biologia já eennâmtieđâ máttáátteijen já rähtiškuát meid oppâmaterialijd Sämitiigán. Ton lasseen sun sárnu aktivlávt arvetävgisämmilâšvuođâ peeleest.
Veikkâ moonnâm ihelove ääigi seksual- já suhâpeliucceeblovoh láá pajanâm jotelávt uáinusân, ij koččâmušâst lah uđđâ almoon teikkâ trendi. Suhâpele já seksuallâšvuođâ maaŋgâhámásâšvuotâ lii luándulâš äšši, mii lii lamaš ááimuin jo kuhháá já mii tubdâstui ovdil kolonisaatio meid sämmilii kulttuurist. Kolonisaatio já ristâosko levânem lii-uv vaiguttâm ennuv maŋgáid aššijd sämmilij elimist.
“Toi savâstâlmij vuáđuld moh must láá lamaš eres arvetävgisämmilijguin já maid mij tiettip eres algâaalmugij ibárdâsâst, puáhtá ettâđ, et seksuallâšvuođâ já suhâpele maaŋgâhámásâšvuotâ lii lamaš normal äšši. Lii lamaš tiätu já ibárdâs maaŋgâi suhâpeelij tááhust”, Olli maainâst.
Taan tiäđust lii siäilum tuše uccáá já tiäđumuálui vuáđuld puáhtá tuše spekulistiđ, maggaar tot eellim lii lamaš. “Yle Säämist lâi maŋgâ ive tassaaš artikkel, mii páhudij et ovdil lii lamaš normal äšši jis veikkâ lii olgoold nissoon já kiävttá almaa mááccuh. Kievhibeh tâi stuárráábeh perruuh iä veltihánnáá suittám tâi ostâm veikkâ rähtiđ aalgan uđđâ mááccuh tâi toos kullee uási. Ton mield maid mun lam kuullâm, te perrust alge lii sáttám peerrâđ stuorrâuábistis mááccuh já tom láá kiävttám aaibâs táválávt”, Olli tärkkilist.
Sämikielâin láá ovddist innig uccáásiähá arvetávgáás säänih siäilum já häärvis máttá tâi haalijdgin kevttiđ taid. Uási saanijn sättih leđe unohâsah kuullâđ tâi hálbášitteeh já toi merhâšume sáttá leđe maŋgâsân epičielgâs. Sánádâh kuittâg kávnoo meid epinjuolgâ já metaforai sullâsijn saanijn. “Monnii verd láá ustevijguin já eres aktivistijguin lamaš saahâ tast, et maht jieijâs suhâpele já seksuallâšvuođâ puáhtá kuvviđ luándusánáduvváin. Tot lii uáli mielâkiddiivâš já ličij hitruu vuájudâttâđ toos mottoom muddoost”, moovtásk Olli. Säänih puáttee arvetävgisánáduvâst láá jurgâlusah já toh tuáimih uđđâ tyejipiergâsin kuvviđ seksuallâšvuođâ já suhâpele maaŋgâhámásâšvuođâ.
Arvetävgisämmilâšvuotâ almosijn
Ohtâ viehâ vorâs mut noonâ vuáđu finnim termâ lii arvetävgisämmilâšvuotâ. Olli lii lamaš vuossâmui juávhust vuáhádutmin teermâ, penttâ joba sääni keksejeijee. Termâ šoodâi njuolgâ táárbust. “Mun aibâšim taggaar sääni, mii suápá jieččân kielân jieččân njáálmán. Oroi ain vädisin puunnjâđ njáálmán tom queer-sämmilii. Mun kiävtám eŋgâlâskielân sääni queer, mut tot ij oro luándulâžžân suomâkielân tâi sämikielân sárnudijn”, čielgee Olli.
Tavesämikielâst lii ovddist sääni bonju, mii lii punjâstum säänist queer. “Monnii verd suomâkielân-uv kevttih sääni vino já lii ovdâmerkkân Vinokino (seksual- já suhâpeliucceeblovoid tiädutteijee elleekovefestival), mut sämikielâ verbâ botnjat šoddâd mielâkove omâs já váduhis ulmust”, Olli vuáđustâl.
Taažâ peln termâ kiävttoo ain-uv viehâ vijđáht, veikkâ lii kiävttu kale kiäppánmin. Eromâšávt Säämi Pride algâaaigij sääni vala kuulâi ennuv. “Mun keččâlim jieš-uv vuáháduđ toos, et ‘taat tot lii tääl tot sääni mon mij kevttip, te lii pyeremus hárjániđ toos’ mut jiem mun kuássin riävtui hárjánâm. Talle tuođâi-uv poođij arvetävgisämmilâš já tääl viehâ maaŋgâs lii orroom lijkkuumin ton sáánán. Tot njuábžá vuohâsávt já lii säännin muččâd”, Olli smakkiistâl.
Jiešolgospyehtim já siärvádâh
Arvetävgisämmilâšvuotâ lii arvesyeji- tâi káttutermâ. Ton vuálá čááhá kirjáás juávkku ige ton vyelni taarbâš jotteeđ ätis loovást. “Mun lijkkuum toos, et sääni siste lii lihâdemvääri. Arvetävgisämmilâš lii vijđes termâ, ige ton siste taarbâš jotteeđ loovást nuubán. Motomeh lijkkojeh miäruštâllâđ jieijâs uáli kuhás puohlágán loováid, ige tast lah mihheen puástud. Tot tuše ij lah puohâi várás”, Olli čielgee. “Ijhân seksual- já suhâpeli-identitet lah taggaar äšši, mii ij kuássin muttuuččii mongin kuávlun. Tuotâäšši lii tot, et tot iälá. Tallehân ferttiiččij varriđ loovást nuubán, jis miinii aašijd jieijâs identitetist tâi jiešolgospyehtimist muttoo-uv. Motomáid suápá pissoođ ain-uv ton siämmáá sääni vyelni”, Olli čana oohtân.
“Arvetävgisämmilâš lii vijđes termâ, ige ton siste taarbâš jotteeđ loovást nuubán.”
Jieijâs kovvejeijee saanij kavnum sáttá išediđ addiđ jieijâs. “Ovdâmerkkân tarkkuuvâšvuotâhemâdâsâst kierdee ulmui sáttá leđe vuovâs vuáttámuš finniđ diagnoos ovdâmerkkân adhd:st, mii taha elimist älkkeb. Amahân váhá siämmáá náál täst-uv iššeed tot, et tiätá moos kulá”, Olli maainâst. Sun kuittâg tiädut, et hemâdâsah já puácuvuođah láá eres äšši ko seksuallâšvuođâ já suhâpele maaŋgah häämih, mut idea saanij kavnâmist lii kuittâg siämmáš. “Veikkâba oskolduvlâšvuođâ kuáttá motomijd sáttá išediđ tot, et miäruštâl jieijâs ateistin tâi iärásin mii ihenis liigin já kiävttá tienuuvt teermâ, mii kovvee eidu jieijâs. Toin naalijn puáhtá meid kavnâđ siärváduv”, Olli loptee.
Tiäđujyehim maaŋgah veevlih
Suhâpele já seksuallâšvuođâ maaŋgâhámásâšvuođâ náálá siävŋusist lii ain-uv meid oppâkirjetiätu sämmilijn. “Monnân saajeest máttááttâsvuáváámist ij ettuu, et sämmilâšvuođâst kalga máttááttiđ taan amnâsist já taan kuursâst täid aašijd. Lii uáli ennuv máttáátteijest kiddâ, et mii máttááttuvvoo. Ušom siämmáá kuávlun arvetävgiašijguin puávtáččij moonnâđ tot, et maht kenigittiđ pyehtiđ sämmilijd tiätu saajeest oovdân” Olli vuáváástâl. “Mun lam laađđâm ucceeblovoid kieđâvuššee aašijd máttááttâsvuáváámist já keččâm, et mii tobbeen lii sämmilijn ige tobbeen ettuu masa mihheen. Mun tuáivum, et máttááttâsvuáváámist luvâččii taah ääših.” Olli tiädut.
Olli uáiná pargostis tiäđujođettem háástui ubâlâškove šievnáál. “Jieš-uv máttáátteijen mun tuáivuččim, et máttáátteijeid uárnejuuččii škovliimeh. Ličij uáli pyeri, jis máttáátteijeeh jieijah-uv tiäđáččii aašijn já liččii tuárvi ruokkâdeh meid adeliđ tom tiäđu ovdâskulij,” Olli tuáivu. Škovlimvuáhádâh lii kuávdáš sajaduvâst tiäđujyehim uáinust, tondiet ko koččâmuš vuálásâžžân lii, et puáhtá-uv olmoošvuoigâdvuođáid já pyereestvajemân čonâseijee fáádáid kieđâvuštijn sorjođ rijjâtátulii tieđeetmist já uápistmist. Máttáátteijee jieijâs pargomeeri lii hirmâd styeres, maaŋgâ kuávlun čaŋâdeijee já ovttuu lasaneijee, nubenáál ko pälkki. “Máttáátteijei kapasitet lii räijejum ton keežild mon pyereest sij pasteh pargoos porgâđ. Mij tarbâšep kuittâg lase škovlim, škovliidâttâm já tiäđu jyehim”, Olli tärkkilist.
“Kale kielâst lii merhâšume. Sárnu eenâb vááimust ko
piäsá sárnuđ sämikielân já tiätunáál piäsá čieŋâlubbon.”
Juátkojeijee oppâmproosees
Oolin lii lamaš tehálâš peessâđ savâstâllâđ aašijn iärásijguin sämikielân. ”Tiäđust-uv must láá lamaš šiev savâstâlmeh meid suomâkielân já eŋgâlâskielân, mut kale kielâst lii merhâšume. Sárnu eenâb vááimust ko piäsá sárnuđ sämikielân já tiätunáál piäsá čieŋâlubbon”, kovvee Olli. Kielâ ovdán já muttoo, teermah eelih já uđđâ säänih hámášuveh. “Saanij vuáhádum kielân lii proosees. Saanijd kalga váhá smakkiistâllâđ já savâstâllâđ aašijn vijđásubbooht-uv, jis maggaargin vuáháduttem haalijd. Tot meid váátá tom, et eenâb ulmuuh láá tiäđuliih já siste ton áášán kyeskee savâstâlmijn”, čyevvee Olli.
Meid arvetävgisánádâh ovdán ovttuu já váátá peividem. Sämikielâin kávnojeh ovttuu säänih, maid ulmuuh halijdeh-uv väldih anon. Talle taid lii pyeri finniđ almolii tiätun já čielgiđ, et maid uáivild mii-uv já mii saanijd kiävttoo mast-uv. “Tot lii aaibâs juátkojeijee oppâmproosees puohháid. Jiem osko, et kihheen lii ekspert jyehi arvetävgisäänist mii kiävttoo. Ain kalga kunnijâttiđ tom, et maid saanijd jieškii-uv haalijd alnestis kevttiđ”, Olli loptee uáinusân. Uđđâ teermâi miäcán čááijádmist ij liijká kannat poollâđ. “Váátá kierdâvâšvuođâ puohâin pissoođ káártá alne tast, et kost lep jotemin. Mun oskom, et eromâšávt siärváduv ulgguubiälásijd ulmuid tot sáttá orroođ tušástutten-uv, mut taggaar tot lii”, tummeed Olli já juátká: “Jiem moinnân naalijn vaađâ, et aaibâs jyehi ääši kolgâččij mättiđ já máttááttâllâđ. Kale mij tääbbin áppádep iälustiđ nubijdânguin nuuvt kuhháá ko tot iälustem lii kunnijâttee. Vahâgeh tábáhtuveh aaibâs puohháid: talle kalga tuše pivdeđ addâgâs já juátkiđ ovdâskulij”, Olli movtijdit.
“Tot lii aaibâs juátkojeijee oppâmproosees puohháid.
Jiem osko, et kihheen lii ekspert jyehi arvetävgisäänist mii kiävttoo. Ain kalga kunnijâttiđ tom, et maid saanijd jieškii-uv haalijd alnestis kevttiđ.”
Tekstâ: Heli Valkama