Tuu jienâ

Tuu siärvádâh – tuu jienâ! Tääbbin tun peesah luuhâđ, keččâđ já kuullâđ aašijn, moh smietâttiteh säminuorâid, säminuorâi aargâst, čoođâčoolmâg pulláreseptist tâi mast peri, mii lii mainâs árvusâš. Tuu jienâ haalijd eidu tuu jienâ, čallum, videon, koveráiđun, ráiđukovveen, muusikin... Vääldi ohtâvuođâ, jis halijdah, ete meid TUU JIENÂ kulloo tääbbin.

Maid spiekâstâhtile lii máttááttâm munjin?

Suomâst lii tääl spiekâstâhtile koronavirus tiet já mun lam irâttâm kavnâđ meid puorijd peelijd tast. Tondiet halijdâm-uv tääl čäälliđ tast, ete maid taat spiekâstâhtile lii munjin máttááttâm?

Anarâškielâ iälá nanosin

Veikâ sämmiliih sierâ enâmij kuávlust láá ohtâ aalmug, te mij iäránep nubijnân eereeb iärrás kielâ, suuvâ já/tâi pihtâsij uásild. Anarâškielâ lii áinoo tuše Suomâst sarnum sämikielâ já anarâšah láá ain aassâm Aanaarjäävri pirrâ. Kielâ iäláskittem oovdân pargeh aktiivlávt, mutâ tast-uv huolâhánnáá kielâst láá suulân 450 sárnod.

Mun lam Anne já must šadda tubetteijee

Hei! Mun lam Ville Risten Pirkko Anne, Anne Olli. Mun lam tääl 26-ihásâš. Mun lam pajasšoddâm Avelist, mutâ tääl lam aassâm Oulust jo masa 8 ihheed. Mun oopâm tääbbin biologia amnâsmáttáátteijen. Muu elimist uápuh iä kuittâg oro lemin válduroolist, ko lam uáli čeppi kulâttiđ ääigi sierâlágán toimâiguin. Mun tarvanâm viehâ mielâstân já váhá vahâgist-uv sierâlágán projektáid (Sápmi Pride jna...), moh láá puáhtám muu elimân uáli ennuv siskáldâs já uđđâ feerimijd. Toos lasseen mun lam fyysilávt-uv viehâ aktiivlâš – mun jođám roller derby – hárjuttâsâin kulmii ohhoost já agilityst ohtii ohhoost jieččân hárjuttâsâin já ohtii máttáátmin iärásijd. Te oholoopah maneh maŋgii spellâmreeisust já kištoin.

SÄMMILŠVUOT IÄLÁ MÄDDIN-UV

Dihtosis-haahâ lii Nuorâi Akatemia já Sämitige nuorâirääđi ohtsâšhaahâ, moin viggeh lasettiđ iänááš pajetääsiahasij nuorâi tiäđuid sämmilâšvuođâst sierâlágán pargopáájái já tooimâi peht. Mira Pohjanrinne, 22, lii kärigâsnjargâlâš sämmilâš, kote áásá Helsigist já kote naavdâš čuuvtij pargopáájái tolâmist, veikâ tiäivá-uv koskâttuvâi vädisvuođâid jieijâs sämmilâšvuođâ háárán.

Sámás muinna - Sáámást muin - Säämast muin

Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee. Sámásteijeeh tuáimih mijjân ovdâkovveen já hästih mii sámástiđ ruokkâdávt.

Sámásteijeeh movtijditeh sárnuđ sämikielâ-Sáárá Seipiharju

Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee. Sámásteijeeh tuáimih mijjân ovdâkovveen já hästih mii sámástiđ ruokkâdávt. Jyehi sámásteijee lii kuvvim smavvâ video. Videost sii muštâleh jieijâs ohtâvuođâst sämikielân.

Sámásteijeeh movtijditeh sárnuđ sämikielâ- Teemu Titola

Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee. Sámásteijeeh tuáimih mijjân ovdâkovveen já hästih mii sámástiđ ruokkâdávt. Jyehi sámásteijee lii kuvvim smavvâ video. Videost sii muštâleh jieijâs ohtâvuođâst sämikielân.

Sámásteijeeh movtijditeh sárnuđ sämikielâ- Sámásteaddji Teija Kaartiokallio

Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee. Sámásteijeeh tuáimih mijjân ovdâkovveen já hästih mii sámástiđ ruokkâdávt. Jyehi sámásteijee lii kuvvim smavvâ video. Videost sii muštâleh jieijâs ohtâvuođâst sämikielân.

Sámásteijeeh movtijditeh sárnuđ sämikielâ

Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee. Sámásteijeeh tuáimih mijjân ovdâkovveen já hästih mii sámástiđ ruokkâdávt. Jyehi sámásteijee lii kuvvim smavvâ video. Videost sii muštâleh jieijâs ohtâvuođâst sämikielân.

Tiervâpuáttim Sämitige nuorâirääđi tiätu- já ravvimsijđoid!

Hitruu, ete tun lah táiđám mii nettisijđoid! Mij nuorâirääđist ilodep, ko lep viijmâg peessâm lekkâsiđ taid siijđoid já mij tuáivup, ete pyehtip faallâđ tiäđu, makkuuttiđ já leđe ohtân viestâdemsaijeen nuorâi juávhust.

Sämikielâlâš seksuaalsäniirje lasseet pyereestvaijeem já tiäđulâšvuođâ

Seksuaallâšvuotâ lii sierâ kulttuurijn uáli jo jieškote-uvlágán jo saanij-uv puotâ, tast ko saanijn pyehtih leđe maaŋgâlágáneh ivneh. Savâstâllâm seksuaallâšvuođâst lii ain mahtnii kielân čonnum. Sämmilijn, mahte puohâin iärásijn-uv, lii jieijâs vyehi kieđâvuššâđ seksuaallâšvuođâ. Sämikielâ lii šoddâm sämivuođâ pirrâ, já tondiet lii eromâš tehálâš, ete mist láá sämikielâliih säänih moh kovvejeh seksuaallâšvuotân lohtâseijee koččâmâšâid.

Jeđe riemmâp liäibuđ!

Nuorâirääđi De-haavâst uárnejui sämikielâlâš nuorâi rijjâäigitoimâ. Anarist já Čevetjäävrist uárnejum sämikielâlijn nuorâi ehidijn mij liäibuim njaalgâ muffinsijd. Muffinsij reeseept jurgâlui tavesämikielân, anarâškielân já nuorttâlâškielân. Jeđe riemmâp liäibuđ!