SÄMMILŠVUOT IÄLÁ MÄDDIN-UV

Dihtosis-haahâ lii Nuorâi Akatemia já Sämitige nuorâirääđi ohtsâšhaahâ, moin viggeh lasettiđ iänááš pajetääsiahasij nuorâi tiäđuid sämmilâšvuođâst sierâlágán pargopáájái já tooimâi peht. Mira Pohjanrinne, 22, lii kärigâsnjargâlâš sämmilâš, kote áásá Helsigist já kote naavdâš čuuvtij pargopáájái tolâmist, veikâ tiäivá-uv koskâttuvâi vädisvuođâid jieijâs sämmilâšvuođâ háárán.

Tekstâ: Liina Kutja, Kallio luvâttâh

Ko Mira varrij Helsigân, te kaavpug lâi ovdiist uápis. Muáddi ääši kuittâ olâttij. “Tot tiäduttui, ete tääbbin ij kihheen tuođâi sáárnu sämikielâ.” Meid helsiglij luándukoskâvuotâ iärrán ennuv tast, moos tavveen láá hárjánâm: “Motomin lii taggaar tobdo, ete muu jurduuh luándu kuáttá láá aaibâs ereslágáneh ko iärásijn tääbbin. ´Já te tääbbin iä lah ollágin iveääigih. Mist pääihist láá käävci iveäigid, maid mij sierrip.” Luándu lii tehálâš saje eidu pääihist. Mira valdâl, ete piirâs Helsigist hettee sunjin uápis aašij porgâm. “Tääbbin ij ovdâmerkkân pyevti kuálástiđ”, Mira paahud.

Sämmilâšvuođâ miäruštâllâm lii vaigâd: “Ij lah taggaar ohtâ olmâ tääpi leđe sämmilâš.” Mira identiteet lii kuittâg pissoom nanosin varriimist huolâhánnáá, já suu jurduuh aašijn láá enâmustáá sämikielân. Syemmilâšatâštâs sun tipšo usteváin. “Munnui puátá taggaar kriisâkähvipuddâ já sárnoon tuše sämikielâ. Et ij eeti, tun jieh lah šoddâmin stadilâžžân.”

KOSKÂTTUVÂI ÄŠŠITOBDEN ORROOM VAIBÂDIT

Tastko sun uáppá staatâtiettuid, te Mira iätá ete sun tiäivá tilálâšvuođâid, main huámmášume kiddejuvvoo sämmilâšvuotân. “Mij kieđâvuššâp ennuv ucceeblovoid. Ain ko sämmiliih mainâšuvvojeh, te uáivih hitásávt jorgetteh, ete misthân lii tääbbin äššitobdee. Te mottoom muddoost šadda taggaar, ete oppeet mun čielgiim taid aašijd miljovnád tove.” Talle sun kuittâg paahud, ete ulmui sáttá kuittâg leđe vaigâd spejâlistiđ aašijd, jis lii ain šoddâm oovtâ saajeest, ige lah kuássin uáinám eres kulttuurijd. Ibárdâs lii kuittâg kavnum ennuv kukkeláá Suomâst. “ Ovdâmerkkân ko lam mađhâšâm Afrikast te lam teivâm algâaalmug ovdâsteijee, kote lii movtáskâm ko lii kuullâm, ete Euroopâst-uv puátih oovdeld motomeh algâaalmugeh, movtáskeh, ete ai mun jiem lah tiättám, ete Euroopâst-uv láá algâaalmugeh. Jieh tuubdâ jieijâd nuuvt olgopiälálâžžân jyehi saajeest.”

Mirast láá Helsigist sämmiliih uápisulmuuh, kiäh láá varrim siämmáá päikkikoddeest. Helsigist lii toimâm vala mottoom ääigi tassaaš Citysämmiliih rs, mutâ toimâ lii tastoo joskâm. Servi ornij eereeb iärrás muotičáittusijd sämimááccuhijn. “Tot lii muu ibárdâs mield jo-uv moonnâm ive tâi taan ive lopâttum. Te mun jiem peessâm kuássin ton jesânin.”
Mira kuittâg lasseet tuoivâlâžžân: “Tuáivui mield finnip kuittâg monnii eres seervi tâi kuittâg maidnii tooimâid motomin.” Mira mield toimâ tarbâšičij kuittâg ruuđâid sehe kiännii aktiivlii sämmilii keessiđ tooimâ.

NUORÁID INDIAANEH-UV LÁÁ UÁPPÁSUB KO SÄMMILIIH

Mira ana, ete suu pargo Dihtosis­-projektist lii merhâšittee. “Lii tobdo, ete mun poorgâm maidnii “semijiärmálii” sämmilij-uv oovdân, veikâ aasâm-uv tääbbin kukken. Mun lam lijkkum taas hirmâd ennuv.” Tiätun lii stuorrâ tárbu, ko syemmiliih oppâkirjeh iä kieđâvuš sämmilijd masa ollágin. Indiaanijn tiettih tääbbin eenâb ko jieijâs algâaalmugist. “Suotâs moonnâđ muštâliđ nuoráid váhá mii aašijn, ko sij iä táválávt tieđe maiden.” Škovlâkolliistâlmij háárán, máttáátteijein sättih aalgâst leđe eromâštuoivuuh kolliistâllâm siskáldâsâst, mutâ táválávt maneh aaibâs vuáđutáásán. “Väldip aaibâs káártá, ete kost sämmiliih láá, moh sämmiliih láá já mii lii algâaalmug.” Tijmij siskáldâsân kuleh meid kielân já kulttuurân kyeskee vuáđutiäđuh sehe savâstâllâmhárjuttâsah.

Kolliistâlmeh láá palhâšeijee pargoh. Oovdeb kolliistâllâm Kontulast paasij eromâšávt mielân: “Toh uáppeeh paccii toho luokan 15 minuttid pajeääigi, ko sist lâi nuuvt ennuv koijâdemnáál, tassaaš ko máttáátteijeeh kolgii páguttiđ sii čuávuváá tiijmán. Mun lijjim tast hirmâd movtáskâm.”

Maainâs lii olášuttum uássin Kallio luvâttuv Media 2 -kuursâ čohčuv 2019 já tot  lii almostittum algâ aalgâst Nuorâi Akatemia blogist. 


Tutustu myös