Tiervâpuáttim Sämitige nuorâirääđi tiätu- já ravvimsijđoid!

Hitruu, ete tun lah táiđám mii nettisijđoid! Mij nuorâirääđist ilodep, ko lep viijmâg peessâm lekkâsiđ taid siijđoid já mij tuáivup, ete pyehtip faallâđ tiäđu, makkuuttiđ já leđe ohtân viestâdemsaijeen nuorâi juávhust.

Siijđoinân tun kaavnah eereeb iärásij tiäđu nuorâirääđist já ton tooimâst, säminuorâi tiätu- já ravvimpalvâlusâid já videoblogijd. Maŋeláá tun peesah meid čäälliđ savâstâllâmfoorumân.

Siijđoh láá uási DigiÁrran-haavâ, mii lii nuorâirääđi já Kuávluhaldâttâhvirgáduv oovtâstpargo. Haavâ já tai siijđoi ulmen lii ovdediđ digitaallii nuorâipargo, vâi säminuorah peessih teivâđ nubijdis já finnejeh tiäđu vááimukielân. Siijđoin láá tiäđuh eereeb iärásij seksuaal- já mielâtiervâsvuođâaašijn.

Mij lep eromâšávt čiävlááh, ko peessâp almostittiđ vijđes seksuaalvuođâ sänikirje orjâlâš-, anarâš- já nuorttâlâškielân.  Seksuaalsänikirjeh láá tääbbin.

Nuorâirääđist já Sämitiggeest lii ennuv toimâ, mii ij ain finnii siämmáá ennuv huámmášume ko poolitlâš toimâ. Mij tuáivup, ete jieččân uásild pastep faallâđ sämikielâlijd nuorâipalvâlusâid já pyehtiđ oovdân sämikielâ. Lii eromâš suotâs almostittiđ nettisiijđoid eidu taan ive, Unesco algâaalmugkielâi ive.

Tiätu- já ravvimsiijđoh ovdeduvvojeh ohtânmaanoost. Mij väldip vuástá ideaid siskáldâsân. Jis tust láá ideah siijđoi siskáldâsâst, te vääldi ohtâvuođâ mii hahâpargei.

Tiervâpuáttim viettiđ ääigi nuorâirääđi sijđoid!

 

Tuáivu Risten Mustonen,

nuorâirääđi saavâjođetteijee
21.10.2019


Tutustu myös