Maid spiekâstâhtile lii máttááttâm munjin?

Suomâst lii tääl spiekâstâhtile koronavirus tiet já mun lam irâttâm kavnâđ meid puorijd peelijd tast. Tondiet halijdâm-uv tääl čäälliđ tast, ete maid taat spiekâstâhtile lii munjin máttááttâm?

Halijdâm algâttiđ tast, ete mun lam laavim jotteeđ viehâ távjá puohlágán ollâopâttâhuáppeetábáhtusâin já tääl jiem lah peessâm tagarijd ollágin. Oskom, ete ko taat spiekâstâhtile nohá, te anam stuárráb áárvust tom, ko láá tábáhtusah moid moonnâđ. Tagareh ääših moh ovdil lijjii jiešalnees čielgâseh, iä innig lekken. Mun lam meiddei taggaar olmooš, ete halijdâm savâstâllâđ ulmuigijn, ležžeem-uv talle tot ekstrovert. Tääl ko lam viehâ ennuv porgâm ohtuu pargoidân lii keevvâm nuuvt, ete ko peesâm savâstâllâđ eres ulmuigijn te mun tuš sáárnum, sáárnum já sáárnum.

 

Taat tile lii meid máttááttâm munjin tom, mon teháliih ulmuuh must láá já mon tehálâš kuittâg munjin lii tot, ete mun uáinám muu ustevijd. Veikkâ lii-uv máhđulâšvuotâ sárnuđ puhelimist já vuolgâttiđ Whatsapp jienâviestâid, te liijká-uv mun halijdiččim mielâsubbooht uáiniđ muu skipárijd. Tondiet lii-uv hitruu orniđ zoom teivâdmijd skipárijguin. Veikkâ aalgân tot oroi-uv lemin mahtnii nuuvt virgálâš, ko koolgâi sooppâđ aaigijd kuás teivâdep tobbeen já nuuvt ain… Olâttâs munjin lâi meid tot, mon ennuv lam tääl jurdâččâm muu aldaulmuid. Veikkâ ličij-uv máhđuttem, ete puávtáččim levâttiđ taan kolgotaavdâ kiässán, te must lii ubâ ääigi taggaar ahevis tobdo, ete maid jis kuittâg kiinii puáccáá muu tiet? Tondiet lii-uv kenski älkkeb tuš orroođ pääihist arestist.

 

Spiekâstâhtile lii meid máttááttâm munjin maht puáhtá porgâđ pääihist pargoid nuuvt, ete tuođâi parga maidnii. Nube tááhust munjin lii kal keevvâm nuuvt, ete mun tuš poorgâm já poorgâm, jiemge ollágin vuoiŋâst. Kenski mun tääl vala oopâm, ete maht puáhtá porgâđ pargoid nuuvt, ete toolâččim “tijmekooskâid”. Tääl ko ij lah pággu lihâdiđ kuussân, te lam iberdâm mon tehálâš lihâdem já eromâšávt olgolihâdem lii. Munjin lii maŋgii keevvâm nuuvt, ete lam oles peeivi lamaš siste já ehidist mun lam hirmâd liävuttem. Must šadda mielâ kaččâđ, njuškođ, mahtnii tuš lihâdiđ. Tondiet ličij-uv tuođâi tehálâš mušteđ lihâdiđ, vâi ehidist puáhtá rávhuttuđ. Tääl ko masa puohah pargeh káiduspargoid, te tuáivum já oskom, ete tääl iberdep mon älkkee lii orniđ ovdâmerkkân káidusčuákkimijd. Ij taarbâš mađhâšiđ teikkâ kirdeđ kuhes maađhijd čuákkimij várás. Muu mielâst lii lamaš suotâs luuhâđ uđđâsijd tast, mon ennuv taat spiekâstâhtile lii positiivlávt vaiguttâm meid šoŋŋâdâhnubástus- já pirâsaašijd. Tuáivuimield meid puátteevuođâst káidusohtâvuođâid puávtáččii kevttiđ ävkkin já oskom-uv, ete tääl pirrâ maailm ulmuuh iberdeh káidusohtâvuođâi máhđulâšvuođâid.

 

Oskom, ete ko taat spiekâstâhtile nohá já táválâš eellim juátkoo, te mij puohah mättip eenâb anneeđ áárvust tom, ko uážžup rijjâ moonnâđ já teivâđ ulmuigijn. Mun kuittâg tääl jo anam eenâb áárvust tom rijjâvuođâ mii mist lii lamaš. Veikkâ mij ep lah siämmáánáál pääihi faŋgân ko veikkâ Italiast, te liijká mahtnii oro ete lep.

 

Vesko Ráávná Aaimo Sáárá