Toimâ já pargo

Nuorâirääđi lii vuáđudum Sämitige vuálá ive 2011. Nuorâirääđi váldupargo lii ovdediđ säminuorâi kielâlijd já kulttuurlijd vuoigâdvuođâid já nonniđ säminuorâi identiteet nuorâipargo peht. Ton lasseen nuorâirääđi valmâštâl taid sämitige iävtuttâsâid, alguid, ciälkkámušâid já eres uáivilijd, moh kyeskih säminuoráid.

Jesâneh

Nuorâirááđán väljejuvvojeh kyevti ihán häävild saavâjođetteijee, värisaavâjođetteijee já vittâ eres jeessân, kiäin láá jieijâs värijesâneh. Taah eidusiih jesâneh já värijesâneh kalgeh leđe 18–28-ihásiih, ko väljejuvvojeh. Sii lasseen nuorâirááđán väljejuvvojeh kyevti ihán häävild enâmustáá vittâ pisovâš äššitobdeejeessân, kiäh kalgeh leđe 15–17-ihásiih talle ko väljejuvvojeh.

Nuorâirääđi jesâneh iä taarbâš leđe sämitige jesâneh ja tooimân mieldi pyehtih uásálistiđ puoh Suomâ säminuorah aassâmpääihist huolâhánnáá. Sämikielâ táiđu ličij pyeri, mut tot ij lah iähtu aktiivlâš uásálistmân nuorâirääđi jesânin. Nuorâirääđi valjiimist väldih huámášumán tom, ete jesâneh ovdâsteh nuuvt pyereest ko máhđulâš ubâ sämikuávlu já jieškote-uv kielâjuávhuid.

Nuorâirääđi nomâttem eidusij jesânist lii sárnumvuoigâdvuotâ sämitige čuákkimijn. Pääihi alne orroomvuoigâdvuotâ já sárnumvuoigâdvuotâ lii sämitige stivrâčuákkimijn tain aašijn, maid nuorâirääđi lii valmâštâllâm.

Nuorâirääđi jesânin tust lii máhđulâšvuotâ uásálistiđ nuoráid kyeskee miärádâstohâmân eres-uv toimâorgaanijn ko tuše sämitiggeest, nuuvt Suomâst ko raajij rasta-uv. Nuorâirääđi lii ovdâmerkkân uásálistâm maŋgâ ive ääigi Laapi nuorâifoorumân já nuorâirääđist láá ovdâsteijeeh Säämi Parlamentaarlij Rääđi nuorâilävdikoddeest.

Toimâ já pargo

Nuorâirääđi váldupargo lii ovdediđ säminuorâi kielâlijd já kulttuurlijd vuoigâdvuođâid já nonniđ säminuorâi identiteet nuorâipargo peht.

Nuorâirääđi pargoid kuleh meiddei om:

  • Tuárjuđ säminuorâi uásálistem ohtsâškodálâš toimáid
  • Ovdediđ säminuorâi aalmuglii já almugijkoskâsii ohtsâšpargo
  • Porgâđ ohtsâšpargoost nuorâi aašij tipšoo aalmuglij já almugijkoskâsij tuáimeiguin já orgaanijguin
  • sehe västidiđ nuorâirääđi ohtâvuođâst jiečânávt tuáimee Säminuorâi konferens orniimist kyevti ive kooskâi.

Nuorâirääđi meerrid aašijn čuákkimijn, mutâ nuorâirääđist pargeh meiddei ennuv eres aašijd. Tun peesah vaiguttiđ tuu kyeskee aššijd, uápásmuđ eres nuoráid já puávtáh uážžuđ ustevijd ubâ loppâeellim ááigán!

Nuorâirääđi tooimâ ruttâd máttááttâs-  já kulttuurministeriö. Jyehi ihásâš toimâ-išeruttâ ij ane sistes eromâš ovdedemruuđâ, tondiet nuorâirääđi puáhtá uuccâđ sierâruttâdem jieijâs havváid, tego ovdâmerkkân nuorâirääđi  De!– já Dihtosis-haavah čäittih.

Nuorâičällee

Sämitiggeest tuáimá olesáigásâš nuorâičällee, kote tuáimá meiddei nuorâirääđi oovdânpyehten. Nuorâičällee parga sämitige almolii toimâttuvâst Sämikulttuurkuávdáš Sajosist.

Nuorâirääđi västid Sämitige nuorâitooimâst já tuáimá Sämitige nuorâirääđi oovdânpyehten. Nuorâičällee valmâštâl nuorâirääđi čuákkimaašijd já tooimânpiäjá nuorâirääđi miärádâsâid. Nuorâičällee tuáimá nuorâirääđi oovdânpyehten sämitige stivrâčuákkimijn já sämitige olesčuákkimijn.

Nuorâičällee pargoid kulá sämmilâš nuorâipargo ovdedem oovtâst säminuorâiguin. Nuorâičällee meiddei čuávu säminuoráid kyeskee aašij kieđâvuššâm jieškote-uv virgeomâháin já parga návt ennuv ohtsâšpargo jieškote-uv organisaatioiguin já virgeomâháiguin. Tehálâš ohtsâšpargokyeimih láá meiddei sämikuávlu jieškote-uv tuáimeeh já sämiseervih. Nuorâičällee já nuorâirääđi láá távjá mieldi orniimin sämipárnái já -nuorâi tábáhtusâid ovdâmerkkân Skábmagovat-elleekovefestivaalist tâi Ijâttes ijjâ -festivaal párnái já nuorâi peeivist.

Nuorâičällee pargokován puávtáh uápásmuđ tärkkilubboht Sämitige pargo-oornigist.

 

Ohtâvuotâtiäđuh:

Nuorâičällee

Elli-Marja Hetta

+ 358 10 839 3134

elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Šoddii-uv koččâmâšah?

Lah-uv perustum ohtsâšpargoost nuorâirađđijn? Lah-uv perustum servâđ tooimân?

Vääldi mijjân ohtâvuođâ!

Sämmilâš nuorâipoolitlâš toimâm- já ovdedemohjelm 2020-2023

Toimâm- já ovdedemohjelm stivrejeh Sämitige toimâmohjelmân 2020-2023 asâttem ulmeh. Ohtâ valjâpaje love váldu-ulmeest lii säminuorâi tuárjum identitet, kielâ já kulttuur siäiludmist.

Ohjelmist láá 11 sektorkuáhtásâžžâd váldu-ulmed sämipárnái já -nuorâi sajaduv ovdedem várás.

Uápásmuu ohjelmân täst. 


Taan fáádást lase