Tuåimmjummuš da tuejj

Nuõrisuåvtõs lij aalǥtum Sääʹmtiiʹǧǧi vuâlažvuõʹtte eeʹjjest 2011. Nuõrisuåvtõõzz vueiʹvv-vueʹǩǩšõs tuejjan lij viikkâd ooudâs sääʹmnuõri ǩiõlʼlaž da kulttuurlaž vuõiggâdvuõđid di nââneed sääʹmnuõri identiteett nuõrituej pääiʹǩ. Lââʹssen nuõrisuåvtõs valmštââll tõid sääʹmtiiʹǧǧi čuäjtõõzzid, aalǥtõõzzid, ceâlklmid da jeeʹres peäʹlestvälddmõõžžid, kook kueʹsǩǩe sääʹmnuõrid.

Vuäzzla

Nuõrisuåvtõʹsse vaʹlljeet kueiʹt eeǥǥas vuârast saaǥǥjååʹđteei, vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei da vitt jeeʹres vuäzzla di juõʹǩǩkeʹče jiijjâs-i vääʹrrvuäzzla. Täk väʹlddveärla vuäzzla da vääʹrrvuäzzla aʹlǧǧe leeʹd vaʹlljeem poodd 18-28-âkksa. Lââʹssen nuõrisuåvtõʹsse vaʹlljeet kueiʹt eeǥǥas vuârast jäänmõsân vitt põõšši äʹšštobddivuäzzla, kook aʹlǧǧe še leeʹd vaʹlljeem poodd juʹn 15-17-âkksa.

Nuõrisuåvtõõzz vuäzzlain ij taarbâž leeʹd sääʹmtiiʹǧǧi vuäzzlaž da mieʹldd tuåimmjummša vueiʹtte vuässõõttâd puk Lääʹddjânnam sääʹmnuõr jälstempäiʹǩǩ-kååʹddest soorčǩani. Sääʹmǩiõl täidd lij tuäivvmõššân, leša tõt ij leäkku viâltʼteʹmesvuõtt vueiʹtted leeʹd aktiivlaž nuõrisuåvtõsneǩ. Nuõrisuåvtõõzz vaʹlljummšest vääʹldet lokku še, što vuäzzla eeʹttkâʹstte vueiʹtlva jiânnai kääʹtteeʹl obb sääʹmvuuʹd di jeeʹres ǩiõlljooukid.

Nuõrisuåvtõõzz nõõmtem nuõrisuåvtõõzz väʹlddveärla vuäzzlast lij saakkvuõiggâdvuõtt tiiʹǧǧi såbbrest di pääiʹǩ âʹlnn åårrmõš- da saakkvuõiggâdvuõtt tiiʹǧǧi halltõõzz såbbrest nuõrisuåvtõõzz valmštõõllâm aaʹššin.

Nuõrisuåvtõõzz vuäzzliʹžžen tuʹst lij vuäittmõš vuässõõttâd nuõrid kuõskki tuʹmmjemtuõjju še jeeʹres tuåimmorgaanin ǥu pâi Sääʹmtiiʹǧǧin, nuʹt Lääʹddjânnmest ǥu pâʹjjel raaji še. Nuõrisuåvtõs lij ouddm. vuässõõttâm määng eeʹjj ääiʹj Lappi nuõrifooruuʹme di nuõrisuåvtõõzzâst lij eeʹttkâsttmõš Sääʹm Parlamentaarla Suåvtõõzz nuõriluʹvddkååʹddest.

Tuåimmjummuš da tuejj

Vueiʹvv-vueʹǩǩšõs tuejj lij viikkâd ooudâs sääʹmnuõri ǩiõlʼlaž da kulttuurlaž vuõiggâdvuõđid di nââneed sääʹmnuõri identiteett nuõrituej pääiʹǩ.

Nuõrisuåvtõõzz tuejaid kooll še ouddm.:

  • smeʹllkâʹtted sääʹmnuõrid vuässõõttâd õhttsažkååddliʹžže tuåimmjummša,
  • viikkâd ooudâs sääʹmnuõri meersaž da meeraikõskksaž õhttsažtuej,
  • spraavdõõttâd õhttsažtuej nuõri aaʹšši hoiʹddjeei meersai da meeraikõskksai organisaatioivuiʹm da tuåimmorgaanivuiʹm,
  • di vaʹstteed nuõrisuåvtõõzz õhttvuõđâst jiõččânji toimmjeei pååđ Sääʹmnuõri konfereens riâššmõõžžâst kueiʹt eeʹjj kõõskin.

Nuõrisuåvtõs tuejjad tummstõõǥǥeez såbbrin, leša nuõrisuåvtõõzzâst mieʹldd åårrmõš lij še jiânnai jeeʹres. Piâzzak vaikkted tuu kuõskki aaʹššid, tobdstõõttâd nuuʹbbid nuõrid da vuäitak vuäǯǯad ââʹjjpeiʹvvsaid naʹzvaanvuõttkõskkvuõđid!

Nuõrisuåvtõõzz tuåimmjummuž teäggat mättʼtõs – da kulttuurministeria. Juõʹǩǩekksaž tuåimmjem-teäʹǧǧveäʹǩǩ ij âânn seʹst takai jeäʹrab ooudâsviikkâmtieʹǧǧ, da tõn diõtt nuõrisuåvtõs vuäitt vuäǯǯeed pååđteäggtõõzz haʹŋǩǩõõzzeez mâʹta ouddmiârkkân tuej vueʹlnn åårrai De!– da Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz čuäʹjte.

Nuõripiisar

Sääʹmtiiʹǧǧin lij väʹlddtuåimlaž nuõripiisar, kååʹtt tuåmmai še nuõrisuåvtõõzz čuäjtõõllʼjen. Nuõripiisar lij tuejast Sääʹmtiiʹǧǧi takai konttrest Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst.

 

Nuõripiisar vaʹsttad Sääʹmteeʹǧǧ nuõrituåimmjummšest da tuåimmad Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz čiõʹlǧǧeeʹjen. Nuõripiisar âʹte valmštââll nuõrisuåvtõõzz såbbrin ǩiõttʼtõõllâmnalla leʹddi ääʹšš da peejj tiuʹdde tõn tuʹmmstõõǥǥ. Nuõripiisar tuåimm nuõrisuåvtõõzz čiõʹlǧǧeeʹjen sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz såbbrin da sääʹmteeʹǧǧ takai såbbrin.

Nuõripiisar tuõjju kollai viikkâd säʹmmlaž nuõrituâi ooudâs õõutsââʹjest sääʹmnuõrin. Nuõripiisar še praav sääʹmnuõri kuõskki aaʹšši ǩiõttʼtõõllmõõžž jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩin da raajj nääiʹt jiânnai õhttsažtuâi jeeʹres organisaatioin da veʹrǧǧneeʹǩǩivuiʹm. Vääžnai õhttsažtuâjjtaaurõõžž lie sääʹmvuuʹd jeeʹres tuåimmjeei da sääʹmõhttõõzz. Nuõripiisar da nuõrisuåvtõs lie täujja mieʹldd raajjmen sääʹmpääʹrn da –nuõri riâššmõõžžid ouddmiârkkan Skábmagovat jieʹllikarttfestivaaʹlin leʹbe Ijahis idja- festivaal pääʹrni di nuõri peeiʹvest.

Nuõripiisar tuõjju vuäitt tobdstõõttâd tääʹrǩben Sääʹmtiiʹǧǧi tuejjriâššmõõžžâst.

 

Õhttvuõtt-teâđ

Nuõripiisar

Elli-Marja Hetta

+ 358 10 839 3134

elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Puõʹtte-a kõõččmõõžž miõʹlle?

Leʹččiǩ-a älšmam õhttsažtuejast nuõrisuåvtõõzzin? Leʹččiǩ-a älšmam pueʹtted mieʹldd tuåimmjummša?

Vääʹld miʹjjid õhttvuõđ!

Säʹmmlaž nuõripoliittlaž tåimmʼmõš- da oouʹdeemohjjelm 2020-2023

Tåimmʼmõš- da oouʹdeemohjjelm ohjjee Sääʹmteeʹǧǧ tåimmamohjjelm 2020-2023 šiõtteem täävtõõzzid. Õhtt vaalpoodd lååʹjest väʹlddtäävtõõzzâst lij sääʹmnuõri staanmõš identiteeʹtt, ǩiõl da kulttuur seeiltummšest.

Ohjjlmest liâ 11 sektoorpuõttla väʹlddtäävtõõzz sääʹmpäärnai da -nuõri sââʹjj oouʹdummšen.

Tobdstõõđ ohjjlma täʹst.


Teeʹmest lââʹzz