Mii lij miâsttmõš seeʹksest?

Seksuaalʼlaž jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõtt lij õhtt seksuaalvuõiggâdvuõđin, kook kueʹsǩǩe miʹjjid juõǩǩʼka. Tõõzz õhttan ravvsânji miâsttmõš: tuʹst lij lååʹpp ǩeâlddõõttâd tuâjain, koid jiõk haaʹled vuässõõttâd. Seksuaalʼlaž tuâjaid taarbšet pâi miâsttmõš.

Miâsttmõš miârkat tõn, što čuäʹjtak ruânn čuõv taaurõõžžâd toiʹmmjummša. Miâsttmõõžž ouddmõš õõlǥat juätkkjeei kommunikâsttmõõžž taaurõõžž (leʹbe taaurõõžživuiʹm). Ij ni mâiʹd lomaakkid taarbâž vuâllaǩeeʹrjtõõllâd – šiõǥǥ nääʹll raukkâd miâsttmõõžž taaurõõžžâst lij kõõččâd ouddmiârkkân “Vuäǯǯam-a kuõskkâd?” da “Tåbddai-a tät pueʹreld?” Tâʹl tuʹst lij vuõiggâdvuõtt vaʹstteed kâʹl leʹbe ij leʹbe håʹt možât jiijjad tobddmõõžžad mieʹldd.

”Jõs jiõk leäkku aivv snäätnai tuʹǩǩääk-a tõʹst, mii lij mõõnnmen, lij mäinn årsted saǥstõõllâd da smiõttâd. Nuuʹbb åʹrnn miâsttmõõžž vuäitt vueʹjjest sõõrčeeʹl uʹvdded še treʹsttjummšin, håʹt mâka taaurõõžž ǩiõʹtte ǩidd vääʹldeeʹl da še nuâkkšeeʹl.”

Vääžnmõs lij, što vuârrvaikktõs kõskkneed toimmai da tuännast liâ seämma suõm tuâjeed beäʹlnn. Jõs ǩii-ne serdd ǩiõđääd meädda leʹbe joorat vueiʹves, son ij uuʹd tuʹnne miâsttmõõžž. Tâʹl tuʹst lij mäinn ǩeässõõttâd.

Miâsttmõš õhttan nuʹt vuõiggâdvuõđid ǥu õõlǥtemvuõđid. Grååʹm ǥu što tuʹst lij vuõiggâdvuõtt ǩeâlddõõttâd seksuaalʼlaž tuâjain, tuʹst lij še õõlǥtemvuõtt raukkâd taaurõõžžad miâsttmõõžž da ciʹsttjed suu jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđâs. Miâsttmõõžž vuäǯǯmõš õõutvuâra ij miârkât, što juätkast pâi snäätnas tuâjj leʹčči läädna, pâi miâsttmõš âlgg vuäǯǯad juõʹǩǩ vuâra oʹđđest. Vuäivvõõttâm, vueʹđđi leʹbe muđoi teâđteʹmes ooumaž ij vueiʹt uʹvdded miâsttmõõžž!

Teeʹkst lij ǩeeʹrjtam Narodleett nuõrituâjj-jooukâst Vilja Luomala da Iida Yliannala. Tõt käunnai Narodleett blogist: Lååʹpp kuõskkâd – mii lij miâsttmõš –  Lupa koskea – mikä on suostumus.

Miâsttmõš -video lij teeʹkstʼtum koolmin Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlin.

aanarsääʹmǩiõʹlle

tâʹvvsääʹmǩiõʹlle

lääddas