Sääʹmǩiõll miõltiõrvâsvuõtt-tuâjast 

Miõlltiõrvâsvuõđ ämmatneeʹǩǩ Niila Rahko niõǥǥõssân lij sääʹmkulttuurmeâldlaž soti -kääzzkõõzz Sääʹmjânnmest. Muʹvddem sââʹjest sääʹmǩiõl lij miõlltiõrvâsvuõtt-tuâjast, de mii lossâdmiõllvuõtt vuõiʹǧǧest i-lij? Looǥǥ še Rahko viiʹŋǩid someeʹje!

Suu tuâj pirr mainstâʹtteš Niila Rahko, son lij: 

 

  • tâʹvvsääʹmǩiõllsaž psykiaatraž puõccihoiʹddjeei
  • šõddâm Ruäʹvnjaarǥâst
  • mättʼtõõttâm Oulu gåårdest puõccihoiʹddjeeʹjen, miõltiõrvâsvuõtt- da peäneckääzzkõõzzi sueʹrjin
  • Lappi soti- oođummuš-haʹŋǩǩõõzzâst plaaneeʹjen

 

Niila lij päʹrnnpooddâst ääʹljeeʹl kreevsâsttam kueiʹt maaiʹlm kõõskâst. Son šõõddi Ruäʹvnjaarǥâst gååradpirrõõzzâst tâʹvvsääʹmǩiõllsaž põõrtâst, lääʹddǩiõllsa maaiʹlm pirrõõđjen. “Jieʹnnest vuåǯǯum päärnžen kuäivvad sääʹmkulttuur jeäʹrbi mieʹldd mainnsi mieʹldd. Õhttvuõđ ruåđid leʹjje samai pueʹr da mij piâr jooʹđi pâi luõvâsääiʹj pooddin tââʹv beäʹlnn jieʹnn päʹrnnpoddpääiʹǩest. Puk viiʹllj- da vueʹrnnbeäʹl leʹjje juʹn siõmžen toʹb pâi še seämma poodd”, Rahko mušttal. Lookkjiškooul mâŋŋa son vuõʹlji Oulu-gåårda, toʹben mättʼtõõđi puõccihoiʹddjeeʹjen da looǥǥi miõltiõrvâsvuõtt- da peänectuâj beälla. Son lij eeʹjj 2021 aalǥâst leämmaž mieʹldd sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria haʹŋǩǩõõzzâst plaaneʹmmen sääʹmǩiõllsaid da sääʹmkulttuur meâldlaid miõltiõrvâsvuõtt- da peäneckääzzkõõzzid.

Tuâjast Rahko lij piâssâm vuâmmšed, što måtamnallšem ooccâmäiʹǧǧ lij määŋgain ǩiõđin. Määŋgaid peejj smiõttâd jiijjâz kulttuurtuâǥǥa da pääiʹǩ ooccmõš, da tõt kuâsttai jäänaš ǩiõlâs mõõntam oummuin. Takainalla määŋgas säʹmmlain ǩiččlâtt kulttuur mõõntem pââl mii očndââtt etnostreʹssen. “Še nåkam kuâsttai, što leäm-a nokk pueʹrr säʹmmliʹžžen. Tõk liâ loʹsses ääʹšš. Kulttuur mõõntummuž põllu õhttan še, mäʹhtt tõõššasnallšem lij vuäǯǯad tõid kulttuurlaž vuõiggâdvuõđid, kook liâ Lääʹdd-lääʹjjest veʹt meäʹrtõllum. Kooʹddin jeät vuõss-sââʹjest leäkku räämm ǩeäʹlljstummšin haaʹleei jäʹrjsted kääzzkõõzzid sääʹmǩiõlin, håʹt-i vuäitči. Tõid vueiʹtet vueiʹnned pieʹǩǩeld ekonoomlaž lossõssân leʹbe stälbbai håmman jäʹrjsted da organisâʹstted”, Rahko smeâtt. “Kooʹddin leʹčči šiõǥǥ jååʹtted õõutnalla sääʹmvuuʹdest da smiõttâd õõutveäkka mäʹhtt vuõǯǯči hååmm toiʹmmjed. Kååʹdd vuäitče laiʹnnʼjed tuâjjlaid, što sij leʹčče veeʹzz sääʹmvuuʹdest âânnmõõžžin”, särnn Rahko.

Aanar kååʹddest liâ lââʹssen jiijjâs vaʹǯǯtõõzzes ǩiõlʼlaž reeʹǧǧesvuõđâs mieʹtt. Ǩiõllkõõddâs lij Rahko ǩiõččlâsttmõõžžâst kuuitâǥ kõskkvuõđla hiâlpp mõõnnâd pâʹjjel. “Leäm âânnam tuâjast tâʹvvsääʹmǩiõl da äʹššneǩ lij mainstam aanarsääʹmǩiõl. Puârast leäʹp fiʹttjam nuuʹbbeen”, Rahko peäggat da särnn veärddõõzz ǩiõl miârktõõzzâst:

 

“Tõn vuäitči smiõttâd põrttân, koʹst lij täʹǩǩ. Põrtt pakkan še tääʹǩǩtaa, leša täʹǩǩ põhtt toobdâlm da pakkâz, koon ij pättrin vuäǯǯ. Ǩiõll lij siõmmna seämmanallšem äʹšš. Vuäitt jälsted da jieʹlled tõntaa, leša seämma poodd kuuitâǥ mõõnat še jiânnai.”

 

Priiddiǩsääʹnn: puõʒʒi vuõiggâdvuõđ

 

Ǩiõll lij lokkčooud kulttuuʹre. Ǩiõll-lääʹjj mieʹldd juâkksast sääʹmǩiõllsaž oummust lij vuõiggâdvuõtt sääʹmǩiõllsiʹžže kääzzkõʹsse õõlmâsvaldšmin kääzzkõõzzin sääʹmvuuʹdest. Takainalla tõt miârkat tõn, što lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad tiõrvâsvuõttkõõskõõzzâst sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz. De jõs sääʹmǩiõllsaž tuâjjlaž ij leäkku pääiʹǩ âʹlnn, âlgg vaʹrrjum äigga jäʹrjsted tulkk.

Jeeʹresåʹrnn Lääʹddjânnmest  puõʒʒi vuõiggâdvuõđ õõlǥte vieʹǩǩ vuäǯǯmõõžžâst sääʹmǩiõlin.  Tõn feʹrttai kuuitâǥ siltteed tättad. “Mäŋggaz ämmatniiʹǩǩin ošvdâʹtte tuõttâd, što ǥu silttad mainsted lääddas, tâʹl vuäitt väʹldded vieʹǩǩ vuâstta še lääddas. Tõn vueʹjjest feʹrttai muʹštted puõʒʒi vuõiggâdvuõđ. Tõt lij priiddiǩsääʹnn. Puõʒʒi jieʹnnǩiõll, kulttuur da suu individuaalʼlaž taarb feʹrttje vueiʹtlvažvuõđi mieʹldd väʹldded lokku suu hååidast da ciʹsttjummšest”, Rahko vuäʹppast. 

 

Leʹčči vääžnai vueiʹtlvâʹstted vuõsslääuʹǩ miõltiõrvâsvuõttkääzzkõõzzin sääʹmǩiõlin, håʹt-i tuulk veäkka. Tulkk ij tåʹlǩ tuʹlǩǩed pâi oummu vuõigg saaǥǥ ǥu še kulttuur da vuäitt nääiʹt ääʹveed ääʹšš ämmatnekka. “Kulttuurtulkk čiõlǥat da vieʹǩǩat ämmatneeʹǩǩ fiʹttjed, što feʹrttai väʹldded lokku oummu tuâǥǥaž”, särnn Rahko.

Vaiggâd aaʹššin mainstummuš jeeʹres ǥu jieʹnnǩiõlin vuäitt leeʹd samai jõnn håmm. “Vuäitt leeʹd, što sääʹn jiâ kaunnu lääddas kooi-ne toobdaaʹššin mainsteen”, Rahko smeâtt. “Vueʹǩǩääʹšš vuäitči veʹrddeed tõõzz, jõs håʹt-i lääʹddǩiõllsiʹžžen jõõudči mõõnnâd mainsted miõltiõrvâsvuõttkääzzkõõzzin ruõccâs. Kâʹl tõt možât oʹnsteʹči, leša kuuitâǥ mââi-ne naaʹlin toobd kuâđđai meädda ǥu čiŋlmõõvvmõš mâânn ääʹšš särnnmõõžž smiõttmõšše”, Rahko vuâmmšad.

 

Ǩiõll vaaikat oummu jorddmõʹšše määŋgain naaʹlin. Ǩiõʹlle še puäʹtte täujja jiânnai tobddi, håʹt mâka jieʹnnǩiõʹlle.“Jõs ǩii-ne ooumaž âlddan muu da maainast sääʹmǩiõl de tâʹl šiõhttlõõttmõš suu årra lij tâʹlles jiânnai čuõvvääb da kuärǥsab. Sääʹmǩiõl kuuleeʹl da mainsteeʹl puätt nääiʹt automaattlaž paaldeem päʹrnnääiʹj jieʹnnǩiõʹlle, staani pirrõʹsse da pukid tõid positiivlaž tobddjid”, tiuddad Rahko.

 

“Vuäitt juʹn-a vuâllned leʹbe muʹtted systteem”

 

Juâkksast oummust lij jiijjâsnallšem nääʹll tuejjeed vaʹǯǯteei aaʹššid. Kulttuurmeâldla vieʹǩǩ taʹrjjummša õhttan pääiʹǩ da ääiʹj vaʹlljummuš. “Vuäinčim, što puäʒʒhååid kõskkvuõđâst pueʹrmõs podd ämmatneeʹǩǩ vueiʹnnlõõttmõʹšše leʹčči pikalõõzzi äiʹǧǧ. Toʹben vuäinči oummuid jiijjâz pirrõõzzâst da pââstči možât saǥstõõllâd vaiggâd aaʹššin kååʹffpååʹrdest. Seämma poodd vuäitči suåppâd vueʹllǥaž kõddsin vueiʹnnlõõttmõõžž što »puäʹđ jällõõččâd da mainstep lââʹzz»”, smeâtt Rahko. Täujja vaiggâdvuõđin jeät mainstuku jooukâst hieʹlǩeld ǥu peʹccel leʹbe vaiggâd äʹšš lij juõkkum mueʹddin oummuin.

 

Sooǥǥ pääiʹǩ puäʹtte jiijjâs jieʹllma nuʹt miõttâl ǥu vaiggääb ääʹšš. Pâiʹlpuõlvvõõǥǥlaž traaum vueiʹtte puʹhtted ǩeeuʹnǩid, leša juurdmaaiʹlm čuõlmmsõõʹjid vuõiǥad nuʹt veʹt še õõutǩeärdaž kuånstt ǥu saǥstõõllmõš. Rahko jiõčč mõõni mååʹlljai saǥstõõllmõõžž ääkkines tâʹl ǥu leäi võl pââibužškooul lopp-beäʹlnn. “Áhkku mainsti mäʹhtt mij sooǥǥast juuʹrdet nuuʹbbin sooǥǥin da mäʹhtt mij sokk jõrdd nuuʹbbin sooǥǥin. Áhkku säärnai loʹppe nääiʹt, štojeäʹl ton jiõčč juuʹrd nuʹt mâte takainalla juuʹrdet, leša tieʹđ, što nuuʹbb sooǥǥ vueiʹtte juʹrdded meeʹst nääiʹt”, särnn Rahko da juätkk: “Tõʹst lij nåkam juurd, mii leʹčči pukin meeʹst pueʹrr piijjâd miõʹlle jiõccseen. Jeät vieʹltǩani tieʹđ teänab koʹst kook-ne ääʹšš puäʹtte, da mii-ne äʹšš vuäitt leeʹd čueʹđ eeʹjj tueʹǩǩen. Tõʹst juʹrddemnääʹlest õõlǥči piâssâd meädda, ǥu tõt ij leäkku teänab konkreetlaž ij-ǥa tõʹst leäkku ni äuʹǩǩ.”

 

Lij še äuʹǩǩen teâđsted, mäʹhtt lij juʹrddum da smiõttâd jiijjâs naaʹlin, mõʹnt õõlǥči jiõčč juʹrdded nääiʹt, avi vuäitči-a tõn muʹtted. Pâiʹlpuõlvvõõǥǥlaž traaumai luzz, kook õhttne håʹt mâka sooǥǥi kõskksaž reeidaid, vuäitt čueǯǯsted. Ääiʹjbuž puõlvvõõǥǥin seʹrddje še vaʹstteeinalla jiânnai šiõǥǥ ääʹšš. Rahko jeäʹnn Arja Somby-Rahko lij sääʹmǩiõllsaž psykoterapeutt, da son lij seʹrddam päʹrnnses jieʹllemfiʹttjõõzz da oodd vieʹǩǩtemtuõjju. “Jieʹnnin leäʹp mainstam pâiʹlpuõlvvõõǥǥlaž traaumast, kååʹtt meeʹst še päärnain jiijjâsnalla vaaikat” Rahko ääʹvad. Suu jeäʹnnes lij škooulneʹǩǩen jõuddam jälsted meerškooulpââʹj aazztõõǥǥâst, kååʹtt lij jiijjâs vuässas kuâđđam ǩiõjid. Ǩiõjâst šõõddi peälštemtätt, koon son lij luâđlânji teâđast seʹrddam jiijjâs päärnaid. “Vuäitt juʹn-a vuâllned leʹbe kåittad muʹtted systteem”, särnn Rahko. 

 

“Juâkksaž vuäinn maaiʹlm jeeʹresnalla, mij čuõʒʒtep da noorrâp jiijjeen mååust jeeʹres aaʹššin da jeeʹresnalla.”

 

Čiŋŋlõs da čuõʒʒteei aaʹšši ääʹvummšest poddlaž kõskkmäʹtǩǩ âʹlddkruuʹǧǧe vuäitt puʹhtted ođđ vueiʹnnemkuuʹlm. “Vueiʹneen pâiʹlpuõlvvõõǥǥlaž traaum âlgg tõt vuõššân tobddeed. Tõʹst mâŋŋa saǥstõõllmõš kulttuur tobddi oummuin piârri åålǥbeäʹlnn vuäitt vieʹǩǩted aaʹšši ǩiõttʼtõõllmõõžž. Âlgg pâʹstted toobdsted fiʹltter kooi čõõđ lij ǩiõččâm maaiʹlm da mâŋŋa mättjed vueiʹnned maaiʹlm tõitaa”, čiõlǥat Rahko. Juâkksa oummu sââʹjest ääʹšš toiʹmmje jeeʹresnalla, da tõk liâ täujja eža måkkai. Tät lij še pieʹǩǩmäinn, mõnt Rahko vuõʹlji miõltiõrvâsvuõtt-tuâj tuejjeed. “Lij miõlǩiddsaž, što juõʹǩǩ oummu mieʹldd feʹrttai smiõttâd jeeʹres kuuʹlmest da hoʹhssjed tõʹst ođđ räʹtǩǩõõzzid. Juâkksaž vuäinn maaiʹlm jeeʹresnalla, mij čueʹccep da noorrâp jiijjeen mååust jeeʹres aaʹššin da jeeʹresnalla, Rahko särnn.

 

Kulttuur pieʹǩǩen vieʹǩǩ

 

Võl sääʹmǩiõllsai ammatniiʹǩǩi vääʹnesvuõđ koʹrvveet tuʹlǩǩeemkääzzkõõzzin, leša Rahko vuäinn tän kõskkäiʹǧǧsiʹžžen räʹtǩǩõssân. “Kääzzkõõzzi vuäǯǯmõõžž vueiʹtlvažvuõtt säämas õõlǥči leeʹd seämmanallšem automaatio, mõõn-nalla juuʹrdet saaʹmi siltteem lääʹddǩiõl. Ij tõt säʹmmlaž taarbâž vueʹjjest tuulk ǥu tõt ämmatneǩ. Kulttuur feʹrttai pueʹtted pueʹttiääiʹjest vuäinnma jiânnai pueʹrben mii ååʹn lij maallân leämmaž, da nuʹt ämmatneǩ siltteʹči toiʹmmjed vueʹjjest kulttuurâst tieʹđeeʹl”, särnn Rahko da lââʹzzat: “Jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõtt teâuddai, ǥu pâstt meäʹrtõõllâd mâin ǩiõlin kääzzkõõzz vuäǯǯ. Tõt oudd priʹmeârlažvuõđ tobddi kääzzkâʹsttemvueʹjjest da tõʹst šâdd jäänab persoonlab mäʹhtt muđoi”, vuâđđad Rahko. Seämma-ääiʹj mainstet jo-ba äʹššneǩ- leʹbe puõccitaanvuõđâst ǥu ääʹšš puäʹtte fiʹttjum vuõiggnalla.

Rahko põhtt ouddmiârk ǥu kulttuur jeät fiʹtte. “Ooumaž leäi levvjam, jooʹđi tuâjast da âʹlddpirrõõzzâst leäi leämmaž õõldâsoummu mõõntõs. Leäi pikalõspodd pueʹttmen. Äʹššneǩ toobdi, što muđoi pââstči leeʹd tuâjast, leša ǥu leäi pikalõspodd pueʹttmen. Son ij vuäitči jååʹtted nuʹt pikalõõzzâst ǥu tuâjast seämma poodd, leša tâʹl kâʹl son levvjeʹči samai puâccjeeʹl nuʹt lossâdmiõllvuõʹtte. Dåhttar tuʹmmstõõli, što jõs vuäitt pikalõõzzin jååʹtted tâʹl vuäitt jååʹtted še tuâjast. Tâʹl kâʹl leäi päkk särnnad dåhttra, što ij son vueiʹt kuâđđjed pikalõõzzin meädda, ǥu toʹben leʹjje suu puõccu. Pikalõõzz vueiʹtte leeʹd še viõkkšmõʹtti šõddmõõžž. Tâʹl vuäinn järrsid puäʒʒhoiʹddjeeʹjid da ruåđid, håʹt-i fyyslânji vuäitt leeʹd lossâd. Määŋg vuâra pikalõõzzâst leät innmõŋŋu leʹbe jo-ba iinnid peeiʹvid. Pikalõõzz ǥu jeäʹla seämma ääʹšš leʹbe hååmm ǥu tuâjj. Tõt lij jieʹllemnääʹll da kulttuur”, ceälkk Rahko.

 

Miõltiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi taʹrjjeem hååidain lij juʹn valddum kulttuur mieʹldd jeeʹres naaʹlin. Kulttuurmeâldlaid håiddamnaaʹlid liâ raajjâm ouddmiârkkân SámiSóster rõ. Tõt lij raajjâm da jäʹrjstam meäʹccterapia, kååʹtt lij peäneckääzzkõõzzi õhtt joukkterapiamaall. Vuäʹneeʹl säärneen tõʹst mõõnât jooukin meäcca, koʹst tollsââidõõzzâst rääuhlaž pirrõõzzâst jeäʹlet aaʹššid čõõđ dialooglaž saǥstõõllmõõžžâst. Toiʹmmjemnääʹll lij rajjum siiskõõzz mieʹldd kulttuurmeâldliʹžžen.

 

Verddsažtuärjjõõzz neeʹttest da ââlda


Miõllsa tuâj da jieʹllemnääʹl lââʹssen ooumažkõskkvuõđ liâ samai tääʹrǩes pieʹǩǩ pueʹrrjieʹllem. Õhttvuõđ seeiltummuš taaurõõžžid da saǥstõõllâmtaaurõõžži kaunnmõš vuäǯǯ neeʹtt mieʹtt ođđ vuälvuõđid, håʹt-i ij koʹrvved muâđ muâttja šõddi saǥstõõllmõõžž. “Sosiaalʼlaž media oudd tõid aaʹššid, mâiʹd haaʹlad kaunnâd. Google ǩeâdda ǥu ǩeeʹrjat ‘lossâdmiõllvuõtt’ de tõt taʹrjjad muâttǩeʹrjj (Fb) jooukid, koʹst ǩiõttʼtõõlât lossâdmiõllvuõđ. Vuäinam tõn ääuʹǩ tõʹst, što jõs mâka ååcc saaʹnin ‘sääʹmǩiõll’ da ‘lossâdmiõllvuõtt’ tâʹl kuuitâǥ käunn tõid õhttneei joukksiâzztõõzzid”, Rahko ceälkk. 

 

Neeʹttest åårmõʹšše lij pooddâs, da Rahkost lij čiõlgg saakk some âânnmõõžžâst jieʹllem sââv-vueʹjjest. “Jõs lossâdmiõllvuõtt šâdd de piij ǩidd muâttǩeeʹrj (Fb), piij ǩiõttʼteʹl še ǩidd da kueʹđ Twitter da Instagram årstõʹsse. Tõid ij taarbâž peeiʹvted juõʹǩǩ peeiʹv. Čiŋlmõõv oummuid, kook liâ tuu luʹnn da pirr. Jällõõčč kõllʼjeʹmmen ruåđääd åʹrnn,” tuäivv Rahko. Somest puäʹtte täujja jiânnai negatiivla ääʹšš da tõt še euʹnnad maaiʹlm mooččâsmaaiʹlmen, kååʹtt ij vieʹltǩani leäkku tuõttlaž. “Some oudd jiânnai tâʹl ǥu lij pueʹrr miõll, ǥu tâʹl pâstt tuâsttad negatiivlaid aaʹššid. Jõs lij vaiggâd jieʹllempodd de tâʹl väldd negatiivlaid aaʹššid persoonlânji ij-ka vueiʹn tõid šiõǥǥ da hääʹsǩes aaʹššid. Mij miõll ǥu kuäʹss-ne toiʹmmai nuʹt”, vuäʹppast Rahko.

Some âânnmõš vuäitt leeʹd lossâdmiõllvuõđ tobddi ooumže jo-ba hääitlaž. Tâʹl ooumaž ij vieʹltǩani vueiʹn ni eeuʹnid, ǥu vuõivši kapasiteeʹtt lij tâʹl pâi lossâdmiõllvuõđâst spraavdõõttmõõžžâst. Lossâdmiõllvuõtt lij oummu miõllkaarti leʹbe ouddviggmõõžži da maaiʹlm tuõttvuõđ õʹhtte šõddmõõžžâst šõddi pannrealiistlaž podd, koʹst oummu raajjâm maaiʹlm fiʹttjõs piõdggan da mõttai. Nuʹt-ba vuõivâšn riâššââtt oʹđđest da rääjj fiʹttjõõzz da kaart maaiʹlmest oʹđđest. Vueʹjjest tät vuõivši tuâjj raajjâd ođđ fiʹttjõõzz maaiʹlmest lij lossâdmiõllvuõtt. Vuõivâšn taarbaš samai jiânnai kapasiteeʹtt tuejjeem diõtt obbnes ođđ tuõttvuõđvuâđ. Miõllpueʹreemhormoon ij ni vooʹps vuâččad da negatiivlaž tobddi puäʹtte õuʹdde ravvsânji.

“Tõt kooll lossâdmiõllvuõʹtte”, lâdd Rahko. “Jiõm tieʹđ mõnt mij miõll toiʹmmai nuʹt, leša nuʹt tõt täujja toiʹmmai. Tõt lij õhtt vueinnemkuʹlmm lossâdmiõllvuõđ ǩiõttʼtõõllmõʹšše. Lossâdmiõllvuõtt iʹlla samai hueʹnn äʹšš, tõt lij takainalla ooumže luândlaž podd. Puk liâ leämmaž kuäʹss-ne lossâdmiõllvuõđ tobddâm, kookkadvuõtt da intensiteeʹtt pâi vaajtââll. Tääʹrǩes äʹšš lossâdmiõllvuõđâst lij, što tõt âlgg viikkâd čõõđ loopp räjja.”

  • Someviiŋk

    • Jõs lossâdmiõllvuõtt âʹlnn de tâʹl some ǩidd
    • Verddsažtuärjjeemjoukâst ämmat-tuâjjlaž pääiǩ âʹlnn
    • Smiõtt, koozz kommeʹntââstak somest: jiijjad nõõmin leʹbe jiõk ni vooʹps, jõs toobdak lossâdmiõllvuõđ âʹlnn

 

Lossâdmiõllvuõđ vuäitt pâi ǩiõttʼtõõllâd ouddmiârkkân tuärjjõõđeeʹl nuuʹbbid oummuid da saǥstõõleeʹl õõldâsoummuivuiʹm. Vuäitt kåittad kaunnâd aaʹššid, kook noorrče tuõttvuõđ fiʹttjummuž oʹđđest. “Juʹn tõt, što jåått luâđast da seuʹrrai håʹt lõõsti leujjmõõžž kâʹl vieʹǩǩat. Tâʹl čiŋlmââvv åålǥåʹrnn ǩiiččeeʹl maaiʹlm da nuʹt vuõivâšn kâʹl håidda loopp. Jõs äbbmâstt koon-ne ääʹššest, de tâʹl ohjjad jurddji toiʹmmjummuž da tõt iʹlla pueʹrr håmm. Feʹrttai uʹvdded vuõivšni raajjâd ođđ tuõttvuõđ da jiõčč čiŋlmõõvvâd pirrõõvi maailma. Kâʹl tõn vuäǯǯ norrum eʹpet õõutsâjja,” Rahko čiõlǥat. 


Miõl måʹlljõõzz liâ pieʹǩǩ jieʹllem. “Oummuin lij pâi mii-ne toiʹmmjemsieʹjjtõs. Ooumaž lij nuʹt määŋgmåkksaž.”, Rahko smeâtt. “Kuäʹss-ne lossâdmiõllvuõʹtte õhttan mii-ne fysiolooglaž tuejjeei mâte dopamiinpuutʼtõõzz sieʹjjtõs. Ouddmiârkkân õõldâsoummu mõõntõõzzâst šõõddeeʹl ǩiõččlââʹstet takainalla kueiʹt neäʹttel äiggsaž nuʹt samai loʹsses äiʹǧǧ”, Rahko särnn. Tõt lij måkam-ne noʹrmaal lossâdmiõllvuõtt, kååʹtt šâdd muuttâspââʹjest jieʹllem.

 

“Ǩeäk-ne särnna, što lossâdmiõllvuõtt puätt čõõuči poodd. Mon tâʹl kõõjjam lij-a tõt čõhčč kååʹtt tuu miõʹlle vaaikat lossânji avi mii lij tõt kååʹtt vaaikat miõʹlle lossânji, ij tâma tõt čõõuč vââʹǩǩ leäkku”, peäggat Rahko da lââʹzzat: “Tuâǥǥast vuäitt leeʹd čâhčča škooul älggmõš da lââʹssen ouddmiârkkân škooulǩeeuʹsummuš.” Tõʹst šâdd jorddmõš, kååʹtt veekk oummu eeʹjjpoddfiʹttjõʹsse. Oummust lij maall raajjâd prååsteeʹmid da kåittad väjldâʹtted vaiggâd aaʹššid. Jieʹllem âlgg kõõskâst mõõnnâd čõõđ, što pâstt ouddned tõʹst.

Tuärjjeempaaiʹǩid jieʹllma räjja arggpoddsa ääʹšš. “Aarǥ juõʹǩǩpeivvsa hååmm põʹhtte staanvuõđ ǥu juõʹǩǩ tueʹlää ǩeâtt kååʹff seämma maʹlle da vuâlgg seämma ääiʹj tuõjju”, särnn Rahko. Tõk räʹjje staanvuõđ, leša veʹǩǩe tuõʹđi täujjnmi tuejjummša. Vaarrân lij še auttpiʹloottin jeällmõš. “Tõʹnt âlgg kåittad jieʹlled juõʹǩǩ peeiʹv ǥu tõt leʹčči oʹdinakai”, teäʹddad Rahko. 

 

  • Lossâdmiõllvuõđâst

    • Vaaikat mäʹhtt vuäinn maaiʹlm: ij vieʹltǩani vueiʹn ni eeuʹnid.
    • Vuõivšni kapasiteeʹtt lij pâi lossâdmiõllvuõđâst spraavdõõttmõõžžâst.
    • Lossâdmiõllvuõtt lij oummu miõllkaart da maaiʹlm tuõttvuõđ õʹhtte šõddmõõžžâst šõddi pannrealistlaž sââʹjj, koʹst tõt, mõõn ooumaž juuʹrdi tuõttliʹžžen maaiʹlmen päʹljsmââvv pantuõttân.
    • Vuõivâšn riâššââtt oʹđđest da rääjj tuõttvuõttfiʹttjõõzz oʹđđest -> šâdd lossâdmiõllvuõtt
    • Vuõivâšn taarbaš jiânnai kapasiteeʹtt raajjâm diõtt aaibâs ođđ tuõttvuõttvuâđ.
    • Tâʹl määŋg vuâra tobddmõõžž liâ vuõssmõõzz, koʹst ooumaž spraavdõõđeen väldd meädda: positiivlaž tobddmõõžž meädda da negatiivla ravvsânji miõlâst
    • Lossâdmiõllvuõtt ij leäkku pâi hueʹnes äʹšš, tõt lij ooumže luândlaž. Tõt âlgg pâi mõõnnâd čõõđ loopp räjja. Lij še åårrmest lossâdmiõllvuõđ, kååʹtt õhttan vuõivšni rajjsa, kuäʹss tõt ij äʹrbbvuõđlaž kuånstin tuõnccõõđ
    • Lossâdmiõllvuõđ vuäitt pâi aunsted odm. tuärjjõõđeeʹl nuuʹbbid oummuid da saǥstõõleeʹl õõldâsoummuivuiʹm. Vuäitt kåittad kaunnâd tõid aaʹššid, kook piõdggne da tuejjee lossâdmiõllvuõđ. Tõt vieʹǩǩat täujja
    • Uuʹd vuõivšni raajjâd ođđ tuõttvuõđ da ǩiččâl jiõčč čiŋlmõõvvâd pirr åårrai maailma
Niila Rahko koiransa Feeranin kanssa. Sen nimi tulee pohjoissaamen kielisestä sanasta feáran, joka tarkoittaa tapahtumaa.

Niilo Rahko piânnjines Feerain. Tõn nõmm lij feáran, kååʹtt miârkkad paalljõõttmõõžž  tâʹvvsäämas.

Vieʹǩǩ määŋgain õhttsažtuâjjtuâjjlain

 

Neeʹttest liâ jiânnai verddsažtuärjjõsjoouk, koin pieʹǩǩ liâ staanni da ämmatniiʹǩǩi ǩieʹssem. Ääʹrjes aaʹššin mainstummša kaʹnnat kuuitâǥ neeʹttest šiõhttlõõttâd siõmmna vaarõõđeeʹl. “Ij õõlǥ väʹldded riiskid, što jõõudči nuʹt neʹttǩeeuʹsummšen. Jõs håʹt sääʹmaaʹššin peejj kommeeʹnt de pâi toʹben puäʹtte mõõk-ne negatiivlaž kommeeʹnt mååusat. Jõs lij juʹn valmmša samai čuâccam-miõlâst, tâʹl iʹlbbes kommeʹntt vuäitt peʹcclâʹtted”, Rahko smeâtt. 

 

Neʹtt ij tuõttääʹššest leäkku oʹdinakai päiʹǩǩ mainstemtaaurõʹšše. “Staannʼjid õõldâsoummuid da taaurõõžžid kaʹnnat tuärjjõõttâd”, mušttat Rahko. “Ij ni sijvuiʹm taarbâž, jõs ij haaʹled jiijjâs vaiggâd aaʹššid mainsted čõõđ, pâi sijvuiʹm vuäitt teâđast pâi åårrad. Jõs lij håʹt domm da puärraz ǩeäi årra mõõnnâd neäʹttel-looppâst poorrâd da ǩiõččâd leʹffaid de tõt lij tâʹl aainâs pueʹrab ǥu vueʹlǧǧed ooccâd verddsažtuärjjõõzz jâkkoummuin neeʹttest”, Rahko särnn.

 

Jõs staanni domm ij leäkku, de tâʹl verddažtuärjjõsjoouk vueiʹtte leeʹd suåvlaž vieʹǩǩ-kuånstt. Kaʹnnat pâi vaalšed joukk, koʹst lij ämmatneǩ mieʹldd. Rahko kägg õuʹdde, što liâ organisaatio, kook jäʹrjste samai šiõǥǥ škooultõõzzid da verddažtuärjjõsjooukid. “Peänec beäʹlnn nääiʹt tuejjad ouddmiârkkân Ehyt rõ da miõltiõrvâsvuõtt beäʹlnn Balanssi. Tõin liâ pueʹr joouk, koid ǩiõččlâʹsttemäʹšštoobdi ǩeäʹsse.” Õhtt pueʹrr õhttsažtuâjjtuâjjlaž lij še Miõltiõrvâsvuõttpõrtt.fi, koʹst käunnʼje jiõččhååid vueʹzz da vuäǯǯ jeäʹrbi mieʹldd neʹtt-terapia dåhttarvuõlttõõzzin. Vieʹǩǩooccja kääzzkõs lij määustem.

Määŋg õhttsažtuâjjtuâjjla äuʹǩǩee ougglõsõhttvuõđid oʹnnsteeʹl da kääzzkõõzz liâ vuäǯǯamnalla võl pueʹrben. “Sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi puuʹttummuš Lääʹddjânnam šõõra vuuʹdest da nääiʹt uuʹccin resuursin lij samai vueiʹtlveʹteʹmes sometaa da ougglõsõhttvuõđitaa”, särnn Rahko. Taʹrjjummšest liâ lââʹssen jiânnai ougglõs-škoultõõzz da ougglõsjoouk. Ouddmiârkkân Kela meätt psykoterapia ougglõssân da Aanar kååʹddest še puk miõltiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid lij vueiʹtlvaž vuäǯǯad ougglõssân.

 

Miõttlõõzz muttsid tuejjeet čõõđ ääiʹj da Rahko šiõhttlââtt pueʹttiäigga miõttlõsân. “Tuäivam, što Lääʹddjânnma šõõddči saaʹmid jiijjâs miõltiõrvâsvuõttkääzzkõs-kõõskõs, ǥu Taarr SANKS kääzzkâstt pâi tâʹvvsääʹmǩiõllsaid. Niõǥǥtõõlam, što sääʹm Lääʹddjânnmest vuäǯǯče pueʹttiääiʹjest vueʹǩǩšõs sääʹmkulttuur da -ǩiõllmeâldlaid soti-kääzzkõõzzid. Tõn pääiʹǩ še silttummuš da fiʹttjummuš sääʹmkulttuurâst šõrrneʹči”, särnn Rahko.

  • Mäʹhtt vuäitt vuäǯǯad hååid säämas?

    1. Ooʒʒõõttmõš tiõrvâsvuõttkõõskõʹsse
    2. Toʹben tuejjee vuõlttõõzz LSHP -> SANKS (Taarr beäʹlnn hååid pâi tâʹvvsääʹmǩiõʹlle)
    3. 1. vueiʹnnlõõttâmvuârr da õʹhttešt/ eeʹjjest vueiʹnnlõõttmõš pääiʹǩ âʹlnn: jiõčč jäʹrjstem & Kela mäʹhssemvuâlaž (kaʹnnat kela koʹrvvõõzz vuäǯǯmõš maaʹtǩid ainsmâʹtted)
    • Vuäitt jõuddad raukkâd!
    • Sääʹmvuuʹdest ǩiõll-lääʹǩǩ õõlǥat
    • Jeeʹresåʹrnn kueʹsǩǩe puõcci vuõiggâdvuõđ
  • Niila tuäppõõttmõõžž

    Leʹffsiâzztõs: Sámiblod. Amanda Kernell. 2016. 

     

    Podcast: Sis-Finnmárkku syndroma https://soundcloud.com/sisfinnmarkkusyndroma

    Ǩeʹrjj: Trauma ja rakkaus. Harri Virtanen. 2019.