Tuu jiõnnad

Tuu õhttsažkåʹdd – tuu jiõnnad! Tääiʹb piâzzak lookkâd, ǩiõččâd da kulddled sääʹmnuõrid õmmsin aaʹššin, sääʹmnuõri aarǥâst, miõllviõʹlǧǧesleiʹbbreseeʹptin leʹbe koʹst täättas, mii lij mainnâz ärvvsaž. Tuu jiõnnad haaʹlad samai tuu jiõnnad, ǩeeʹrjteeʹl, videonalla, kartträiddan, räiddkarttân, musikkân... Vääʹld õhttvuõđ, jõs haaʹlääk, što še TUU JIÕNNAD kollai tääiʹben.

Mon leäm Anne da muʹst šâdd tubetõʹstti

Hei! Mon leäm Ville Ristena Pirkko Anne, Anne Olli. Leäm ååʹn 26-ekksaž. Šõʹddem Âʹvvlest, leâša ååʹn leäm jälstam Oulust juʹn miâlggâd 8 eeʹjj. Mättʼtõõđam tääiʹben biologia aaunâsuʹčteeʹlen. Muu jieʹllmest ij kuuitâǥ kuõsttu, što määtt leʹčče väʹlddroolâst tõn diõtt, ko leäm samai čeäʹpp ââʹnned ääiʹj juõʹǩǩnallšem tuåimid. Vuâlǥam mieʹldd samai miõlstan da siõmmna säʹttnalla še jeeʹresnallšem projeeʹktid (Sápmi Pride dno...), mõõk lie pohttam muu jieʹllma tuõđi jiânnai siiskõõzz da ođđ ǩiõččlâsttmõõžžid. Tõn lââʹssen leäm fyyslânji še miâlggâd aktiivlaž – mon jååđam roller derby -harjtõõzzin kooum vuâra neäʹttlest da agilityst õʹhttešt neäʹttlest jiijjân harjtõõzzin da õʹhttešt škooulteʹmen jeärrsid. Neäʹttel-loopp mâʹnne täujja speâllreeisain da ǩeâšttjõõđeeʹl.

SÄʹMMLAŽVUÕTT JEÄLL ŠE SAAUJÂST

Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij Nuõri Akatemia da Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz õhttsažhaʹŋǩǩõs, koin ǩiččlõõđât lââʹzzted vuõss-sââʹjest pââibužškooulâkksai nuõri tieʹttemvuõđ säʹmmlažvuõđâst jeeʹresnallšmi tuâjjpaaʹji da tuâjai pääiʹǩ. Mira Pohjanrinne, 22, lij Heʹlssnest jälsteei karigasnjaarǥâst vuõʹlǧǧi säʹmmlaž, kååʹtt naaudaš jiânnai tuâjjpaaʹji ǩieʹssmõõžžin, håʹt-i vuäinn kuäʹss-ne vaiggâdvuõđid jiijjâs säʹmmlažvuõđines.

Säämast muin Sáámást muin Sámás muinna

Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid.

Sääʹmǩiõl sääʹmsteei älšmâʹtte mainsted sääʹmǩiõl- Sáárá Seipiharju

Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid. Juõʹǩǩkaž sääʹmsteeʹjin lij sniimmâm uʹcc video, koin sij mainste jiijjâs õhttvuõđstes sääʹmǩiõʹlle.

Sääʹmǩiõl sääʹmsteei älšmâʹtte mainsted sääʹmǩiõl- Teemu Titola

Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid. Juõʹǩǩkaž sääʹmsteeʹjin lij sniimmâm uʹcc video, koin sij mainste jiijjâs õhttvuõđstes sääʹmǩiõʹlle.

Sääʹmǩiõl sääʹmsteei älšmâʹtte mainsted sääʹmǩiõl- Sámásteaddji Teija Kaartokallio

Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid. Juõʹǩǩkaž sääʹmsteeʹjin lij sniimmâm uʹcc video, koin sij mainste jiijjâs õhttvuõđstes sääʹmǩiõʹlle.

Sääʹmǩiõl sääʹmsteei älšmâʹtte mainsted sääʹmǩiõl

Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid. Juõʹǩǩkaž sääʹmsteeʹjin lij sniimmâm uʹcc video, koin sij mainste jiijjâs õhttvuõđstes sääʹmǩiõʹlle.

Sääʹmǩiõllsaž seksuaalsääʹnnǩeʹrjj laazzat pueʹrrjieʹllem da tieʹttemvuõđ

Seksuaalvuõtt rätkkai kulttuuʹrin jiânnai juʹn pâi sannõõzzin, ǥujo saaʹnin vuäiʹtte leeʹd jeeʹres suõm. Seksuaalvuõđâst mainstummuš lij pâi måtamnalla čõnnum ǩiõʹlle. Säʹmmlain, mâʹte pukin jeärrsin, lij jiiʹjjesnallšem nääʹll ǩiõttʼtõõllâd seksuaalvuõđ. Sääʹm ǩiõll lij häämmam säʹmmlažvuõđ pirr, mõõn diõtt lij jieʹllem-mäinn, što meeʹst säʹmmlain lie sääʹmǩiõllsaž sääʹn kovveed seksuaalvuõʹtte kollʼjeei kõõččmõõžžid.

No näʹde leiʹbbjed!

Nuõrisuåvtõõzz De-haʹŋǧǧõõzzâst rieʹššeš sääʹmǩiõllsaž nuõri frijjääiʹj tuåimmjummuž. Aanrest da Čeʹvetjääuʹrest riâššum sääʹmǩiõllsaž nuõri jeäʹǩǩäin leiʹbbjim njääʹljes muffiinid. Muffiini reʹseptt jåårǥlõʹtteš tâʹvvsäämas, aanrõsǩiõʹlle da nuõrttsääʹmǩiõʹlle. No näʹde leiʹbbjed!

Tiõrv pueʹttem! Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz teâtt- da vuäʹpstõs-seiddõʹsse!

Hääʹsǩ, što leäk kaunnâm mij interneʹttseeidaid! Mij nuõrisuåvtõõzzâst rämmšep, ǥu leäʹp piâssâm mââimõõzzâst ääʹveed täid seeidaid da tuäivvap, što pâʹsttep taʹrjjeed teâđaid, hääʹsǩâʹtted da leeʹd õhttân saaǥǥtempäiʹǩǩen nuõri kõõskâst.


Aiheesta lisää