Sääʹmpäärnai da -nuõri vuässadvuõtt puârran sij äärvaid ciʹsttjeeʹl
Sosiaal- da tiõrvâsministter õlmstââtt päʹrnnstrategia, koon mieʹrren lij lââʹzzted päärnai, nuõri da piârrji pueʹrrjieʹllem da vuässadvuõđ.
Vuässõʹttem ođđeeʹjjmannu loopp beäʹlnn Educa- messui paneela, koʹst saǥstõõlim päärnai vuõiggâdvuõđin da tõʹst, måkkam pueʹttiääiʹj Lääʹddjânnam lij päärnaid. Pannlisttân leʹjje muu lââʹssen piâr- da vuâđđkääzzkõsminister Krista Kiuru, päärnaiäʹššväʹlddneǩ Elina Pekkarinen da professor emeritus Jouni Välijärvi.
Säʹmmlai vuässadvuõđ teâuddjummšest lij võl jiânnai tuâi, tâʹl säʹmmla lie occânji eʹtǩǩuum tuʹmmstõktuâjast da vooʹps õhttsažkååddlaž saǥstõõllmõõžžâst. Tät kuâsttai ouddmiârkkân saǥstõõleeʹl äimmõsmuttsest. Huõll äimmõsmuttsest da tõn vaikktõõzzin kuâsttai sääʹmpäärnai jieʹllmest samai ääiʹjeld. Koronaviruuzz mieʹldd huõll jiiʹjjes kulttuur da ǩiõl seillmõõžžâst da neellj valdia vuuʹdest jieʹlli meer miârktõs lij teäʹdduum.
Positiivlaž ouddmiârkk sääʹmnuõri vuässadvuõđâst lij nuõrisuåvtõõzz Dihtosis-haʹŋǩǩõs, koʹst sääʹmnuõrr jiõčč kõʹllʼje škooulin da peäʹsse mainsted tõn, mii lij sij miõlâst miârkteei tieʹtted. Positiivlaž ouddmiârk lie kuuitâǥ täujja sääʹmõhtsažkåʹdd jiõčč rajjum da valmštõõllâmpooddâst säʹmmlai vuässadvuõtt da ǩiõččâmvueʹǩǩ päʹcce hieʹlǩeld meädda. Sääʹmpäärnai da -nuõri pueʹrrjieʹllmest jeäʹla ääiʹjpoddsaž tuʹtǩǩuum teâđ, leâša tõin lij jõnn tarbb, što sij vuässadvuõđ siltteet ooudeed. Päärnaiäʹššväʹlddneǩ peäggti päärnaiäʹššväʹlddneeʹǩǩ koontâr seelvtam tiʹllõvvum pueʹrrjieʹllemteâđ oouʹdbuž vuâra lååi eeʹǩǩed mââiårra.
Päärnai vuässadvuõđ ǩiõččât täujja väʹlddnarood ǩiõččâmvueʹjjest da täujja ǩeävv nuʹtt, što uuʹccbõs joouk jie vuäǯǯ jiiʹjjes ǩiõččâmvueʹjjes mieʹldd saǥstõõllmõʹšše. Tiʹllõvvum tuʹtǩǩummušteâđ vääʹnn diõtt jeäʹrbi mieʹldd uʹčteeʹlin, veʹrǧǧniiʹǩǩin da päärnaisuõjjõõzz ämmatniiʹǩǩin lie vaʹǯǯtõõzz sääʹmnuõri lokku välddmõõžžâst. Täujja säʹmmlaid vueiʹnet historiaǩiiʹrjid kollʼjeei meeran, jie-ǥa mättjemčiâssin možât silttuku kaggâd ouʹdde tõn, što sääʹmõhtsažkåʹdd lij jieʹlli õhttsažkåʹdd, kååʹtt aktiivlânji veekk ooudâs jiiʹjjes vuõiggâdvuõđid.
Šuurmõs vueʹss sääʹmpäärnain da -nuõrin jälste säʹmmlai dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn. Sij jeäʹlle da jälste kâskka läʹddlaž õhttsažkååʹdd, koʹst sij lie vaarâst mõõnted ǩiõllâd da što siʹjjid čårsted. Škooulǩeeuʹsummuš lij vaaidâs probleeʹmm, koozz mij taarbšep tuåimmjeeʹjid pukin sektoorin, leâša še jeeʹres uuʹccbõs jooukin. Tän poodd sääʹmnuõr jeäʹlle jiõčč škooulin mainsteʹmmen säʹmmlažvuõđâst što sij vuäitče uuʹcceed säʹmmlaid tiʹllõvvum čårstummuž da ǩeeuʹsummuž. Nääʹll lij pueʹrren tuõttum, leâša juätkkjeei väʹlddnarood mättʼtummuš diõtt kõʹllʼjeei nuõr vuäiʹtte levvjed. Juõʹǩǩkaž haaʹlad välddjõõvvâd, leâša ǥu uuʹccab jooukin da sij vuõiggâdvuõđid jeäʹt ǩiõttʼtõõlluku škooulin, mäʹhtt mij vueiʹttep aaibšed što päärna fiʹttje sij kulttuurtuâǥǥaž?
Nuõrisuåvtõʹsse diǧitaalʼlaž maaiʹlm lij vääžnai tuâjjkäuʹnn, koin õõstât da taʹrjjeet vueiʹttemvuõđ vaikkted jiiʹjjes aaʹššid jälstemsââʹjest huõlǩâni. Nuor.fi-seiddõs tuåimm vääžnai päiʹǩǩen sääʹmpäärnaid da nuõrid vaikkted jiiʹjjes aaʹššid da seiddõõzz miârktõs lij teäʹdduum jeäʹrben korona mieʹldd täin čoʹrstemvueʹjjin.
Teäʹddeem paneeʹl looppâst päärnai da nuõri vuässadvuõđ čõõđtummšest. Päʹrnnstrategia ââʹnnem tässa viiǥǥeeʹl feʹrttai vueiʹtted kuvddled sääʹmpäärnai da -nuõri vuäinlmid tõʹst, mii sij vuässadvuõtt lij da måkkmen sij haaʹlee što sij argg kuâsttai. Siʹjjid pukin vääžnʼjummus tuâi vuäiʹtte leeʹd vueʹzzstes ââʹnned âʹlnn da viikkâd ooudâs jiiʹjjes identiteeʹtt da kulttuur. Liânttmõõžž vuäitt ǩiõččâd tääiʹben.
Sofe Hánssa Sampo Ánne-Sofe, nuõrisuåvtõõzz saaǥǥtuõʹllʼjeei
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria piiji vueʹssmannust 2020 päʹrnnstrategia valmštõõllâm õhttvuõʹtte tuâjj-joouk päärnai vuõiggâdvuõđi da päärnai di piârrji pueʹrrjieʹllem kaartʼtem vääras di raʹvvjem diõtt koronaepidemia mâʹŋŋhååidast.
Nuõrisuåvtõs vuässõõđi tuâjj-joouk tuâjstõõllmõʹšše da puuʹti õuʹdde sääʹmpäärnai da -nuõri pueʹrrjieʹllem diõtt miârkteei hoʹhssjummšid. Sääʹmpäärnaid, -nuõrid da -piârrjid ǩiõttʼtõõlli lokku vuäitt tobdstõõttâd seeidast 61 ääʹljeeʹl. https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/162647
Tobdstõõđ še
Vaikktummuž jeeʹres häämm -paneelsaǥstõõllmõš
Paneeʹlest jeäʹlle čõõđ säʹmmla vaikktummuž da jeeʹresnallšem pälggsid vaikktummša. Skábmagovat nuõripeeiʹv paneeʹlmainstummuš lij teʹksttʼtõttum lääʹddǩiõʹlle. Paneeʹl ǩiõllân tâʹvvsääʹmm da nuõrttsääʹmm.
Mon leäm Anne da muʹst šâdd tubetõʹstti
Hei! Mon leäm Ville Ristena Pirkko Anne, Anne Olli. Leäm ååʹn 26-ekksaž. Šõʹddem Âʹvvlest, leâša ååʹn leäm jälstam Oulust juʹn miâlggâd 8 eeʹjj. Mättʼtõõđam tääiʹben biologia aaunâsuʹčteeʹlen. Muu jieʹllmest ij kuuitâǥ kuõsttu, što määtt leʹčče väʹlddroolâst tõn diõtt, ko leäm samai čeäʹpp ââʹnned ääiʹj juõʹǩǩnallšem tuåimid. Vuâlǥam mieʹldd samai miõlstan da siõmmna säʹttnalla še jeeʹresnallšem projeeʹktid (Sápmi Pride dno...), mõõk lie pohttam muu jieʹllma tuõđi jiânnai siiskõõzz da ođđ ǩiõččlâsttmõõžžid. Tõn lââʹssen leäm fyyslânji še miâlggâd aktiivlaž – mon jååđam roller derby -harjtõõzzin kooum vuâra neäʹttlest da agilityst õʹhttešt neäʹttlest jiijjân harjtõõzzin da õʹhttešt škooulteʹmen jeärrsid. Neäʹttel-loopp mâʹnne täujja speâllreeisain da ǩeâšttjõõđeeʹl.
SÄʹMMLAŽVUÕTT JEÄLL ŠE SAAUJÂST
Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij Nuõri Akatemia da Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz õhttsažhaʹŋǩǩõs, koin ǩiččlõõđât lââʹzzted vuõss-sââʹjest pââibužškooulâkksai nuõri tieʹttemvuõđ säʹmmlažvuõđâst jeeʹresnallšmi tuâjjpaaʹji da tuâjai pääiʹǩ. Mira Pohjanrinne, 22, lij Heʹlssnest jälsteei karigasnjaarǥâst vuõʹlǧǧi säʹmmlaž, kååʹtt naaudaš jiânnai tuâjjpaaʹji ǩieʹssmõõžžin, håʹt-i vuäinn kuäʹss-ne vaiggâdvuõđid jiijjâs säʹmmlažvuõđines.
Säämast muin Sáámást muin Sámás muinna
Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid.
Sääʹmǩiõl sääʹmsteei älšmâʹtte mainsted sääʹmǩiõl- Sáárá Seipiharju
Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid. Juõʹǩǩkaž sääʹmsteeʹjin lij sniimmâm uʹcc video, koin sij mainste jiijjâs õhttvuõđstes sääʹmǩiõʹlle.
Sääʹmǩiõl sääʹmsteei älšmâʹtte mainsted sääʹmǩiõl- Teemu Titola
Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid. Juõʹǩǩkaž sääʹmsteeʹjin lij sniimmâm uʹcc video, koin sij mainste jiijjâs õhttvuõđstes sääʹmǩiõʹlle.
Sääʹmǩiõl sääʹmsteei älšmâʹtte mainsted sääʹmǩiõl- Sámásteaddji Teija Kaartokallio
Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid. Juõʹǩǩkaž sääʹmsteeʹjin lij sniimmâm uʹcc video, koin sij mainste jiijjâs õhttvuõđstes sääʹmǩiõʹlle.
Sääʹmǩiõl sääʹmsteei älšmâʹtte mainsted sääʹmǩiõl
Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid. Juõʹǩǩkaž sääʹmsteeʹjin lij sniimmâm uʹcc video, koin sij mainste jiijjâs õhttvuõđstes sääʹmǩiõʹlle.
Sääʹmǩiõllsaž seksuaalsääʹnnǩeʹrjj laazzat pueʹrrjieʹllem da tieʹttemvuõđ
Seksuaalvuõtt rätkkai kulttuuʹrin jiânnai juʹn pâi sannõõzzin, ǥujo saaʹnin vuäiʹtte leeʹd jeeʹres suõm. Seksuaalvuõđâst mainstummuš lij pâi måtamnalla čõnnum ǩiõʹlle. Säʹmmlain, mâʹte pukin jeärrsin, lij jiiʹjjesnallšem nääʹll ǩiõttʼtõõllâd seksuaalvuõđ. Sääʹm ǩiõll lij häämmam säʹmmlažvuõđ pirr, mõõn diõtt lij jieʹllem-mäinn, što meeʹst säʹmmlain lie sääʹmǩiõllsaž sääʹn kovveed seksuaalvuõʹtte kollʼjeei kõõččmõõžžid.
No näʹde leiʹbbjed!
Nuõrisuåvtõõzz De-haʹŋǧǧõõzzâst rieʹššeš sääʹmǩiõllsaž nuõri frijjääiʹj tuåimmjummuž. Aanrest da Čeʹvetjääuʹrest riâššum sääʹmǩiõllsaž nuõri jeäʹǩǩäin leiʹbbjim njääʹljes muffiinid. Muffiini reʹseptt jåårǥlõʹtteš tâʹvvsäämas, aanrõsǩiõʹlle da nuõrttsääʹmǩiõʹlle. No näʹde leiʹbbjed!
Tiõrv pueʹttem! Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz teâtt- da vuäʹpstõs-seiddõʹsse!
Hääʹsǩ, što leäk kaunnâm mij interneʹttseeidaid! Mij nuõrisuåvtõõzzâst rämmšep, ǥu leäʹp piâssâm mââimõõzzâst ääʹveed täid seeidaid da tuäivvap, što pâʹsttep taʹrjjeed teâđaid, hääʹsǩâʹtted da leeʹd õhttân saaǥǥtempäiʹǩǩen nuõri kõõskâst.