Sääʹmǩiõl sääʹmsteei älšmâʹtte mainsted sääʹmǩiõl

Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid. Juõʹǩǩkaž sääʹmsteeʹjin lij sniimmâm uʹcc video, koin sij mainste jiijjâs õhttvuõđstes sääʹmǩiõʹlle.

Sámásteaddji Marianne Ketola

Marianne lij puättam Karesuvanto beäʹlnn da šõddâm puäʒʒhåiddampirrõõzzâst. Suu miõlâst lij vääžnai, što nuõr âʹnne da tueʹstte mainsted sääʹmǩiõl.

”Ǥu leʹjjem uʹcc, aʹlǧǧem mainsted lääʹddǩiõl mieʹccest. Tâʹl jään säärnai muʹnne, što muʹst ij vieʹǩǩed mieʹccest mainsted lääddas, ǥu puõccu fiʹttje pâi sääʹmǩiõl. Mon juʹrddem, što päkk muʹst lij mainsted sääʹmǩiõl, što puõccu fiʹttje muu. Leäm hoʹhssjam, što lij samai hääʹsǩ mainsted sääʹmǩiõl taaurõõžživuiʹm da tõi tobddsivuiʹm, kook silttee sääʹmǩiõl. Muu miõlâst sääʹmǩiõl lij fiinâs ǩiõl da tõt puätt nuʹt mâʹta mõõn-ne nalla čâđđmest da tõt lij ǥu õhtt vueʹss oummu.”

Eeʹjj 2019 ââʹnet ÕM alggmeerai ǩiõli eeʹǩǩen. Teeʹmmeeʹjj mieʹrren lij kaggâd õuʹdde alggmeerai ǩiõli vueʹjj. Täävtõssân lij teeʹmmeeʹjj pääiʹǩ jm. lââʹzzted teâđstummuž alggmeerai ǩiõlid da tõi vaarvuâlažvuõʹtte da õõuʹdeed da standardisâʹstted ǩiõlid. Maaiʹlm nuʹtt 6700 ǩiõlâst pâʹjjel 40 % lie vaar vueʹlnn. Täin jäänmõssân lie alggmeerai ǩiõl.