Sääʹmǩiõllsaž seksuaalsääʹnnǩeʹrjj laazzat pueʹrrjieʹllem da tieʹttemvuõđ

Seksuaalvuõtt rätkkai kulttuuʹrin jiânnai juʹn pâi sannõõzzin, ǥujo saaʹnin vuäiʹtte leeʹd jeeʹres suõm. Seksuaalvuõđâst mainstummuš lij pâi måtamnalla čõnnum ǩiõʹlle. Säʹmmlain, mâʹte pukin jeärrsin, lij jiiʹjjesnallšem nääʹll ǩiõttʼtõõllâd seksuaalvuõđ. Sääʹm ǩiõll lij häämmam säʹmmlažvuõđ pirr, mõõn diõtt lij jieʹllem-mäinn, što meeʹst säʹmmlain lie sääʹmǩiõllsaž sääʹn kovveed seksuaalvuõʹtte kollʼjeei kõõččmõõžžid.

Še konteeʹkst vaikkât tõõzz, mäʹhtt seksuaalvuõtt lij fiʹttjam. Säʹmmla lie raajjâm seksuaalvuõđ kuõskki da seksuaalvuõđ kovveei sääʹn jiiʹjjes kulttuur pirr čõõđ ääiʹj nuʹtt kuuʹǩǩ ko sääʹmkulttuur lij leämmaž. Feʹrttai muʹštted, što sääʹmkulttuur lij leämmaž tâʹvven juʹn kuuʹǩǩ ouʹddel ko viõstârjânnamlaž kulttuur pueʹđi. Tän diõtt lij vääžnai tobddâd saaʹnid, kook lie takai sääʹmǩiõlin, da mättjed ââʹnned tõid.

Taarbšep seksuaalvuõđ kovveei saaʹnid säämas. Sannõs tuärjjad sääʹmǩiõl mättjummuž – lij šât ǩiõll ikkân kulttuuʹre. Sääʹmnuõr taarbše jiiʹjjes sääʹnnǩeʹrjj seksuaalsannõʹsse, ǥujo teâđ vuäǯǯam jiiʹjjes ǩiõlin lij priʹmeârlaž. Viõstârjânnamlaž kulttuur lij pâššnam miʹjjid nuʹtt kõrrsânji, što seksuaalvuõđâst lij okkni mainsted škooulâst da dååma. Nuõʹrre vuäitt leeʹd vaiggâd saǥstõõllâd seksuaalvuõʹtte õhttõõvvi aaʹššin vuõrâsoummuin, håt-i leežž kõõččmõõžž. Ko nuõrr vuäitt kõõččâd sääʹmǩiõllsaž sääʹn miârkktõõzzâst, ääʹvad seämmast vääll mainsted seksuaalvuõđâst. Sannõõzz noorrmõʹšše lij lij taarb še šõddeemnallšem määinin. Sääʹmǩiõllsaž seksuaalvuõđ sääʹnnǩeʹrjj taʹrjjad še vuõrâsoummid kuånstid puʹhtted aaʹššid õuʹdde sij õõʹljivuiʹm da niõđivuiʹm.

Nuõʹrre seksuaalvuõđ teeʹm vuäiʹtte čuäjtõõttâd hervvjen, leʹbe joba põõlteeʹjen. Tõʹst huõlǩani, što puk ääʹšš jiõk vueiʹt mättjed ǩeeʹrjest, peʹce täujja aaʹššid âlgg jiõčč ǩiõččlâʹstted, sääʹn veäʹǩǩte jäʹrjsted, juâǥǥtõõllâd da fiʹttjed maaiʹlm.

Õhttsažkååʹddest seksuaalvuõđâst mättjummuš jiiʹjjes ǩiõl saaʹnivuiʹm vuäitt leeʹd hervvai da ǩieʹssed miõl. Taaurõõžžin lij hääʹsǩ mättjed säʹnnâʹtted aaʹššid konkreettlânji. Mooštam, mäʹhtt oʹccem ođđ aaʹššid da tabuid sääʹnnǩiiʹrjin eŋglõõzz- da ruõccǩiõllsaž paarid. Joortem äigga čõõđ še sääʹmǩiõl sääʹnnǩeeʹrj, leša pukid saaʹnid jie leämma vuõigg sääʹnnpaarr. Sääʹmǩiõllsaž seksuaalvuõđ sääʹnnǩeʹrjj oudd nuõrid vuäittmõõžž ooccâd saaʹni sääʹmǩiõllsaž paar õõut ǩeeʹrjest.

Algg aalǥâst sääʹmkulttuurâst, diǥo alggmeerkulttuurin täujja, seksuaalminoriteeʹttin siõhttlõʹtteš positiivlânji, joba ciʹsttjeeʹl. Siõhttlõõttmõõžžâst kuuitâǥ šõõddi viõstârjânnamlaž kulttuur mieʹldd jäänab obbstõõvvâm. Ânnʼjõžääiʹj ko sooǥǥbeäʹl da seksuaalvuõđ määŋgpeällsažvuõtt pâjjne pueʹrab tieʹttemvuõʹtte, täi teeʹmi kuõskki sannõs lij šõddâm määŋgpeällsen.

2000-looǥǥâst leäʹt vikkum ooudâs ođđ, tääʹrǩab da sooǥǥbeäʹlsensitiivlaž fiʹttõõzz, mâʹst puärrsab puõlvvõõǥǥ jeäʹla vieʹltǩani kuullâm ni voops. Saǥstõõllmõʹšše nuõri, puärrsi da maaddârpuärrsi kõõskâst jiiʹjjes õhttsaž ǩiõlin lij taarb. Sannõs äävad äävai dialoog puõlvvõõǥǥi kõõskâst saaʹni čiŋŋlab miârktõõzzin. Ođđ saaʹnid taarbšet sääʹmǩiõllsaž paar, što fiʹttjummuš teeʹmen šâdd čiŋŋlõbân. Sääʹmǩiõllsaž seksuaalvuõđ sääʹnnǩeʹrjj lij šât še reaktio ânnʼjõžääiʹj globaal eettmõʹšše – ouddlõõzz äävjab seksuaalvuõʹtte. Lij tuõđi vääžnai jeällted sannõõzz da peiʹvveed tõn kulttuur kovveeʹjen.

Ko oummu fiʹtte mâid-ne, sij jâʹsǩǩe põõllâd tõʹst. Sääʹn ouʹdde neäv õõlmtõõttâd jiõččân tiõrvâs naaʹlin, mõõn diõtt sääʹmǩiõllsaž seksuaalvuõđ sääʹnnǩeʹrjj lij miârkteei da kaiʹbbjum lââʹss.

Looǥǥ seksuaalvuõđ sääʹnnǩeeʹrj: https://www.hyvakysymys.fi/artikkeli/seksuaalisuuden-sanakirja/

Niila Rahko

Niila Rahko

Ǩeʹrjjteei lij sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz vuäzzlaž eeʹjjest 2010 da psykiaatraž puõccihoiʹddjeei.

Bloogg čõõđtempeiʹvven viõʹttjet meeraikõskksaž jåårǥlõõtti peeiʹv. (International Translation Day).

Eeʹjj 2019 viõʹttjet ÕM alggmeerai ǩiõli eeʹjj. Teeʹmeeʹjj miârktõssân lij puʹhtted ouʹdde maaiʹlm alggmeerai ǩiõli sââʹjj. Täävtõssân lij teeʹmeeʹjj pääiʹǩ jm. lââʹzzted tieʹttemvuõđ alggmeerai ǩiõlin da tõi vaarvuâlažvuõđâst da viikkâd ooudâs da standardâʹstted ǩiõlid. Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjan lij juäʹtǩǩed ooudâs, vikkâd ooudâs da nââneed sääʹmǩiõlid da kulttuur da tõi sââʹjj Lääʹddjânnmest. Sääʹmteʹǧǧ haaʹled tän diõtt kõrrsânji äʹjsmâʹtted jeeʹres vueʹssbeäʹl vuässõõttâd teeʹmmekka da riâššâd šõddmõõžžid teeʹmeeʹjj pirr.

Looǥǥ lââʹzz:https://www.samediggi.fi/iyil2019/