Nuõrisuåvtõs vuässââtt Õhttõõvvâm meerkåådd (YK) alggmeerai põõžži fooruume
Nuõrisuåvtõõzz väärrsaaǥǥjååʹđteei Maria Mäkinen vuässââtt Õhttõõvvâm meerkååʹdd (YK) alggmeerai põõžži fooruuʹme (UNPFII) 25.4.-5.5.2022 New Yorkast . Fooruum 21. såbbar väʹlddteeʹmmen lij “Indigenous peoples, business, autonomy and the human rights principles of due diligence including free, prior and informed consent”.
Nueʹđđseʹrddem
Uccjooǥǥlaž dåhttar Heidi Eriksen lij kõskkääm tuâjstes miõlltiõrvâsvuõʹtte. Son toobdast tuâjstes, mäʹhtt äärblõõvvi trauma vueiʹtte puʹhtted õtkksid še puõlvvõõǥǥi tuâǥǥast. Kulttuur jeäʹl kuuitâǥ ravvsânji nuʹtt vueʹstt- ǥu mieʹttpiõggâst, nuʹtt õhttu ǥu õõutsââʹjest. Kuärgg da ilbbâdvuõtt identiteeʹttest da sokkpreeddnest lij pâi kaunnâmnalla, da veäʹǩǩvueʹjj liâ taʹrjjeemnalla!
Säämteǧǧlääʹǩǩ âlgg oođeet åån
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs, Demarnuõr, Kokoomusnuõr, Ruânn nuõr, Čiʹǯǯbieʹllnuõr, RKP-nuõr, KD Nuõr da Liike Nyt Nuõr kaiʹbbje sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea õõlǥtem meâldlânji.
Staani sââʹj vuäʹpstõs
Nuõrisuåvtõõzz staani sââʹj vuäʹpstõs lij jeärraz mieʹldd škoouli, organisaatioi, tuâjjpaaiʹǩi da šõddmõõžži ââʹnnem diõtt da tõin raajât tääʹssärvvsaž tuåimmjummuž. Pukid staani da mooddai sââʹj raajjmõš lij vääžnai še sääʹmõhtsažkååʹdd seʹst.
Ääiʹjest
Nuõrisuåvtõs jäärjast seminaar säämteǧǧlääjj oođummšest 11.10.2022
vNuõrisuåvtõs jääʹrjast seminaar sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummšest Heʹlssnest. Seminaar teeman lij Sääʹmnuõri pueʹttiääiʹj raajjmen. Seminaar poodd jäʹrjstet Uʹccparlameeʹntest Meerlažinfost mââibaarǥ 11. kålggmannust čiâss 8.05-10.00.
Nuõrisuåvtõs kaiʹbbai tuõđâsvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj juätkkmõõžž
Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji leiʹǧǧmeärrsaž tiuddsåbbrest 9.8.2022 seʹrdded tuõđâsvuõtt- ja suåvâdvuõttkomissio komissaari vaʹlljummuž ooudårra da väʹldded tuõđâsvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss juätk beäʹlnn mieʹrrkõõut. Kõõut poodd seʹlvvtet rääuhast, mõõn-nalla proseeʹss vueiʹtet juäʹtǩǩed da jueʹtǩet še tõn seʹlvtummuž, mâid sääʹmõhttsažkåʹdd ääʹššest jõrdd.
Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla mieʹrräiggsa projeʹktt-tuâjjtuejjeei tuâj
Projeʹktt-tuâjjtuejjeei tuõjju kool jm. sääʹmǩiõllsa da -kulttuur meâldla pååđääiʹj tåimmʼmõõžž ooudâsviikkmõš õhttsažtuâjast nuõrisuåvtõõzzin da sääʹmnuõrid puõttlõsttum nuõri pååđäiʹǧǧtåimmʼmõõžž jođđi plaanummuš da čõõđtummuš.
“Systeeʹm lij maannâm še väʹlddnarood”—Dihtosis-haʹŋǩǩõs säʹmmlaid kollʼjeei teâđateʹmesvuõđ puʹrǧǧeeʹjen
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs lij vuässõõttâm kollaboratiivlõʹžže pro gradu – tuõjju, koʹst tuʹtǩǩee Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz vaikktemvuõđ. Tuʹtǩǩõs čuäʹjat, što teâtt säʹmmlain lij čuuʹt ooccân da tõn diõtt säʹmmla da sääʹmnuõr ǩiččlâʹstte ooudâs ǩeeuʹsummuš, rasiism da vuâllummuš.
Leäk-a 18–29 ekksaž sääʹmnuõrr da älšsmam jieʹllikaartin?
Vuässõõđ tâʹvvjânnmallaš Northern Script -ǩiõttǩeeʹrjtõsǩeâšttõõttmõʹšše jiijjad jieʹnnǩiõlin.
Nuõrisuåvtõs vuässââtt Õhttõõvvâm meerkåådd (YK) alggmeerai põõžži fooruume
Nuõrisuåvtõõzz väärrsaaǥǥjååʹđteei Maria Mäkinen vuässââtt Õhttõõvvâm meerkååʹdd (YK) alggmeerai põõžži fooruuʹme (UNPFII) 25.4.-5.5.2022 New Yorkast . Fooruum 21. såbbar väʹlddteeʹmmen lij “Indigenous peoples, business, autonomy and the human rights principles of due diligence including free, prior and informed consent”.
Vuellǥa kõddâz ǩiõttǩeerjtõspääjj
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation
Anni-Sofia Niittyvuopio juätkk nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaʹlljee Anni-Sofia Niittyvuopio Karigasnjaarǥâst da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Maria Mäkinen Jyväskyläst. Kuhttu toiʹmmje saaǥǥjååʹđteeʹjen še oouʹdab kueiʹtekksaž pââʹjest.
Mättjed sämmlain da säämkulttuurest Dihtosis-hankkoozz videomättčiâssi viekkin
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Dihtosis- haŋǩǩõs čõõđât videomättčiâssid sääʹmkulttuuʹrest. Sääʹmnuõr toiʹmmje uʹčteeʹlen videomättčiâssin jååʹđteen mättʼtõõttjid sääʹmkulttuuʹre jeeʹres ǩiõččâmkuuʹlmin.
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs ååcc äʹšštobddivuäzzlaid
Leäk-a 15-17 ekksaž sääʹmnuõr? Haaʹlääk-a piâssâd vaikkted sääʹmnuõri aaʹššid, tobdstõõttâd da vuârrvaikkted järrsin sääʹmnuõrin? Ooccâp nuõrisuåvtõõzz äʹšštobddjen aktiivlaid sääʹmaaʹššin älšmõõvvâm nuõrid pirr Lääʹddjânnam.
Nuõrisuåvtõs 2022-2023 lij nõõmtum
Sää´mtee´ǧǧ sååbbar nõõmti nuorisuåvtõõzz tuåimmpââi ee´jjid 2022–2023 såbbrest 17.12.2021.
Dihtosis-haŋǩǩõõzzâst ooccât vuẹssäiggsa haŋǩǩõstuâjjla
Sääʹmkulttuur tobddsen raajji Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij vuäǯǯam lââʹssääiʹj, da haʹŋǩǩõʹsse ooccât vuẹʹssäiggsa haʹŋǩǩõstuâjjla. Haʹŋǩǩõõzzâst liâ tuejjääm sääʹmkulttuur tobddsen škooulkueʹssreeisai, pedagooglaž siõri da tåimmjemnallšem haʹrjjtõõzzid seʹst õõʹni mõõntõõllâmpaakk veäkka. Jooʹtti lookkâmeeʹǩǩen puutʼtep uʹčteeʹli tuäivvmõõžžâst koumm video-mättčiâss sääʹmkulttuurâst.
Ooumažvuõiggâdvuõttškooultõs sääʹmnuõrid
Ooumažvuõiggâdvuõttškooultõs sääʹmnuõrid 24.11., teeʹmmen sooǥǥbieʹll- da seksuaalminoriteeʹtti vuõiggâdvuõđ da âʹbrrjohss-sääʹmvuõtt.
Säämteǧǧlääʹǩǩ âlgg oođeet åån
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs, Demarnuõr, Kokoomusnuõr, Ruânn nuõr, Čiʹǯǯbieʹllnuõr, RKP-nuõr, KD Nuõr da Liike Nyt Nuõr kaiʹbbje sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea õõlǥtem meâldlânji.
Sääʹmteǧǧlääǩǩ âlgg oođeet åån
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs, Demarnuõr, Kokoomusnuõr, Ruânn nuõr, Čiʹǯǯbieʹllnuõr, RKP-nuõr, KD Nuõr da Liike Nyt Nuõr kaiʹbbje sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea õõlǥtem meâldlânji.
Teâtt- da vuäʹpstõs-seiddõs
Seiddõs lij jurddum Tuʹnne, sääʹmnuõrr, jälstak teʹbe koon åʹrnn maaiʹlm täättas! Haaʹleep, što kaaunak tääiʹben TEÂĐ tuʹnne õõmâs kõõččmõõžžin, jeäʹrben nåkam aaʹššin, kook kueʹsǩǩe säʹmmlažvuõđ. Haaʹleep VUÄʹPSTED, jõs haaʹlääk huõlad leʹbe kõõččmõõžžad mijvuiʹm jueʹǩǩed. Lââʹssen haaʹleep samai Tuu mieʹldd viikkâd ooudâs täid seeidaid, jueʹǩǩed jiijjad aarǥ leʹbe muđoi pâi chaʹtjed õõutsââʹjest jeeʹres nuõrivuiʹm
Tobdstõõđ vuäzzlaid
Anni-Sofia Löf
Anni-Sofia Niittyvuopio
Ante Tenoranta
Hánsa Ravna-Pieski
Harri Aslak Jomppanen
Helmi Ljetoff
Janita Känsälä
Jon-Erik Näkkäläjärvi
Juuso Valle
Lilja Ljetoff
Maria Mäkinen
Marielle Näkkäjärvi
Mihku Näkkäläjärvi
Rosa-Máren Juuso
Sunna Siilasjoki
Tuu õhttsažkåʹdd – tuu jiõnnad!
Säämpäärnai da -nuõri vuässadvuõtt
Sosiaal- da tiõrvâsministter õlmstââtt päʹrnnstrategia, koon mieʹrren lij lââʹzzted päärnai, nuõri da piârrji pueʹrrjieʹllem da vuässadvuõđ.
Vaikktummuž jeeʹres häämm -paneelsaǥstõõllmõš
Paneeʹlest jeäʹlle čõõđ säʹmmla vaikktummuž da jeeʹresnallšem pälggsid vaikktummša. Skábmagovat nuõripeeiʹv paneeʹlmainstummuš lij teʹksttʼtõttum lääʹddǩiõʹlle. Paneeʹl ǩiõllân tâʹvvsääʹmm da nuõrttsääʹmm.
Tiõrv pueʹttem! Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz teâtt- da vuäʹpstõs-seiddõʹsse!
Hääʹsǩ, što leäk kaunnâm mij interneʹttseeidaid! Mij nuõrisuåvtõõzzâst rämmšep, ǥu leäʹp piâssâm mââimõõzzâst ääʹveed täid seeidaid da tuäivvap, što pâʹsttep taʹrjjeed teâđaid, hääʹsǩâʹtted da leeʹd õhttân saaǥǥtempäiʹǩǩen nuõri kõõskâst.
SÄʹMMLAŽVUÕTT JEÄLL ŠE SAAUJÂST
Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij Nuõri Akatemia da Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz õhttsažhaʹŋǩǩõs, koin ǩiččlõõđât lââʹzzted vuõss-sââʹjest pââibužškooulâkksai nuõri tieʹttemvuõđ säʹmmlažvuõđâst jeeʹresnallšmi tuâjjpaaʹji da tuâjai pääiʹǩ. Mira Pohjanrinne, 22, lij Heʹlssnest jälsteei karigasnjaarǥâst vuõʹlǧǧi säʹmmlaž, kååʹtt naaudaš jiânnai tuâjjpaaʹji ǩieʹssmõõžžin, håʹt-i vuäinn kuäʹss-ne vaiggâdvuõđid jiijjâs säʹmmlažvuõđines.
No näʹde leiʹbbjed!
Nuõrisuåvtõõzz De-haʹŋǧǧõõzzâst rieʹššeš sääʹmǩiõllsaž nuõri frijjääiʹj tuåimmjummuž. Aanrest da Čeʹvetjääuʹrest riâššum sääʹmǩiõllsaž nuõri jeäʹǩǩäin leiʹbbjim njääʹljes muffiinid. Muffiini reʹseptt jåårǥlõʹtteš tâʹvvsäämas, aanrõsǩiõʹlle da nuõrttsääʹmǩiõʹlle. No näʹde leiʹbbjed!
Sääʹmǩiõl sääʹmsteei älšmâʹtte mainsted sääʹmǩiõl
Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid. Juõʹǩǩkaž sääʹmsteeʹjin lij sniimmâm uʹcc video, koin sij mainste jiijjâs õhttvuõđstes sääʹmǩiõʹlle.
Sääʹmǩiõl sääʹmsteei älšmâʹtte mainsted sääʹmǩiõl- Sámásteaddji Teija Kaartokallio
Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid. Juõʹǩǩkaž sääʹmsteeʹjin lij sniimmâm uʹcc video, koin sij mainste jiijjâs õhttvuõđstes sääʹmǩiõʹlle.
Säämast muin Sáámást muin Sámás muinna
Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid.
Sääʹmǩiõl sääʹmsteei älšmâʹtte mainsted sääʹmǩiõl- Sáárá Seipiharju
Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid. Juõʹǩǩkaž sääʹmsteeʹjin lij sniimmâm uʹcc video, koin sij mainste jiijjâs õhttvuõđstes sääʹmǩiõʹlle.
Sääʹmǩiõl sääʹmsteei älšmâʹtte mainsted sääʹmǩiõl- Teemu Titola
Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid. Juõʹǩǩkaž sääʹmsteeʹjin lij sniimmâm uʹcc video, koin sij mainste jiijjâs õhttvuõđstes sääʹmǩiõʹlle.
Sääʹmǩiõllsaž seksuaalsääʹnnǩeʹrjj laazzat pueʹrrjieʹllem da tieʹttemvuõđ
Seksuaalvuõtt rätkkai kulttuuʹrin jiânnai juʹn pâi sannõõzzin, ǥujo saaʹnin vuäiʹtte leeʹd jeeʹres suõm. Seksuaalvuõđâst mainstummuš lij pâi måtamnalla čõnnum ǩiõʹlle. Säʹmmlain, mâʹte pukin jeärrsin, lij jiiʹjjesnallšem nääʹll ǩiõttʼtõõllâd seksuaalvuõđ. Sääʹm ǩiõll lij häämmam säʹmmlažvuõđ pirr, mõõn diõtt lij jieʹllem-mäinn, što meeʹst säʹmmlain lie sääʹmǩiõllsaž sääʹn kovveed seksuaalvuõʹtte kollʼjeei kõõččmõõžžid.
Mon leäm Anne da muʹst šâdd tubetõʹstti
Hei! Mon leäm Ville Ristena Pirkko Anne, Anne Olli. Leäm ååʹn 26-ekksaž. Šõʹddem Âʹvvlest, leâša ååʹn leäm jälstam Oulust juʹn miâlggâd 8 eeʹjj. Mättʼtõõđam tääiʹben biologia aaunâsuʹčteeʹlen. Muu jieʹllmest ij kuuitâǥ kuõsttu, što määtt leʹčče väʹlddroolâst tõn diõtt, ko leäm samai čeäʹpp ââʹnned ääiʹj juõʹǩǩnallšem tuåimid. Vuâlǥam mieʹldd samai miõlstan da siõmmna säʹttnalla še jeeʹresnallšem projeeʹktid (Sápmi Pride dno...), mõõk lie pohttam muu jieʹllma tuõđi jiânnai siiskõõzz da ođđ ǩiõččlâsttmõõžžid. Tõn lââʹssen leäm fyyslânji še miâlggâd aktiivlaž – mon jååđam roller derby -harjtõõzzin kooum vuâra neäʹttlest da agilityst õʹhttešt neäʹttlest jiijjân harjtõõzzin da õʹhttešt škooulteʹmen jeärrsid. Neäʹttel-loopp mâʹnne täujja speâllreeisain da ǩeâšttjõõđeeʹl.