Teâtt- da vuäʹpstõs-seiddõs
Seiddõs lij jurddum Tuʹnne, sääʹmnuõrr, jälstak teʹbe koon åʹrnn maaiʹlm täättas! Haaʹleep, što kaaunak tääiʹben TEÂĐ tuʹnne õõmâs kõõččmõõžžin, jeäʹrben nåkam aaʹššin, kook kueʹsǩǩe säʹmmlažvuõđ. Haaʹleep VUÄʹPSTED, jõs haaʹlääk huõlad leʹbe kõõččmõõžžad mijvuiʹm jueʹǩǩed. Lââʹssen haaʹleep samai Tuu mieʹldd viikkâd ooudâs täid seeidaid, jueʹǩǩed jiijjad aarǥ leʹbe muđoi pâi chaʹtjed õõutsââʹjest jeeʹres nuõrivuiʹm
Ääiʹjest
Tobdstõõđ vuäzzlaid
Anette Kosonen
Anette Kosonen lij Kuttura ååraž mättʼtõõtti. Son jäälast ååʹn Vuâččast da mättʼtââtt ǩiõtt-tuâjaid SŠK:âst, koʹst mättʼtõõttâd võl õõut eeʹjj ääiʹj. Nuõrisuåvtõõzz tuâjast suu motivâstt sääʹmnuõrivuiʹm reâuǥõõttmõš di tõt, što aaʹššid peäss vaaikted määŋgpeällsânji.
Anni-Sofia Niittyvuopio
Sofe Hánsa Sampo Ánne-Sofe leʹbe Anni-Sofia Niittyvuopio toimmai nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vuõssmõs eeʹjj. Son lij 21-ekksaž, jäälast Karigasnjaarǥâst da mättʼtââtt puäʒʒhåiddmõõžž mättsuåppmõõžžin tuejjeeʹl seämma poodd tällõsvaaldâšm tuâjaid. Ouddâl nuõriväʹlddõʹsse mõõnnmõõžž son lij leämmaž Lääʹdd sääʹmnuõri halltõõzzâst kutt eeʹjj di leämmaž aktiivlânji čiǯǯbieʹll-leett tåimmjummšest mieʹldd. Son haaʹlad vuässõõttâd poliittlai tuʹmmstõõǥǥi tuejjummša nuõriväʹlddõõzz pääiʹǩ, ǥu tõʹst õhttan tääʹrǩes prååstai meer tåimmjummuš jeäʹrbi mieʹldd vueiʹnnlõõttmõõžžid veʹrǧǧoummuivuiʹm.
Ante Tenoranta
Ante Tenoranta lij Karigasnjaarǥ ååraž da mättʼtââtt Uʹccjooǥǥ sääʹm lookkjiškooulâst. Tenoranta haaʹlii mieʹldd nuõrisuåvtõʹsse, ǥu suʹst miõl ǩeäss leeʹd mieʹldd vaaikteʹmmen sääʹmvuuʹd nuõri pueʹrrjieʹllma. Täʹst son vuäinn sääʹmǩiõllsaž luõvâsääiʹj tuåim määŋgpeällsen tuejjeem vääžnai äʹššen.
Hánsa Pieski
Uccjooǥǥâst åårrai Hánsa Ravna-Pieski lij tuäiv mieʹldd ǩiõrggneʹmmen pâʹjjmättʼtõõttjen Uccjokknjääʹlm sääʹmlookkjiškooulâst ǩeâđđa 2021. Samai ååʹn Hánsa lij levvjam ǩeʹrjjtõõzzin da kåitt siõmmna luäʹneed. Frijjäiʹǧǧen son määšš friskksmempõõrtâst da naʹzvaanivuiʹm. Še kueʹllšeellmõš ǩeäss mõõn-ne veeʹrd Pieski miõl. Teänjokk lij vääžnai suʹnne da suu âlddsid. Pieski haaʹlad lââʹzzted pääiklai kueʹllšeeʹllemvuõiggâdvuõđid. Pieski lij ååʹn nuõrisuåvtõõzzâst vuõssmõs pââʹjes äʹšštobddivuäzzliʹžžen.
Harri Aslak Jomppanen
Harri Aslak Jomppanen lij Lemmenjooǥǥ ååraž. Son lij puäʒʒooumaž da jeällam Tuäivvnjaarǥ puäʒʒhoiʹddjeeiliinj. Son lij ååʹn vuõssmõs pââʹjjes nuõrisuåvtõõzzâst, koozz vuässõõttmõõžž suu taaurõõžž algg aalǥâst siâzztõʹlle. Puäʒʒoummu ämmat staanummuš motivâstt Jomppanen nuõrisuåvtõõzz tuâjast da såbbrid vuäitt puârast suânnʼjed õʹhtte puäʒʒhååmmivuiʹm. Nuõrisuåvtõõzzâst kooll jeeʹres nuõri di veʹrǧǧniiʹǩǩi vueiʹnnemkuuʹlmid vääžnai aaʹššid da seämmast peäss jiõčč mainsted jeärrsid jiiʹjjes vueiʹnnemkuuʹlmin.
Helmi Ljetoff
Helmi Ljetoff lij aalǥâst jälstam Aanar Čeʹvetjääuʹrest, leša jäälast ååʹn Vantaa gåårdest. Son mättʼtââtt Tikkurila lookkjiškooulâst IB-liinjâst. Ljetoff lij älšmam õhttsažkååddla vaaiktem määŋgain ååʹblǩin di ouddmiârkkân jieʹllikaartin da porrmõõžž raajjmõõžžâst. Son haaʹlii mieʹldd nuõrisuåvtõʹsse, ǥu tõt lij fiin vueiʹtlvažvuõtt mättjed lââʹzz di piâssâd jiõčč mieʹldd vaaikted sääʹmnuõri aaʹššid. Tuâjast tobdstââtt tâʹl še jeeʹres nuõrisuåvtõõzz vuäzzlain.
Jussa Seurujärvi
Jussa Seurujärvi lij Päärtõk ååraž, koʹst son še ååʹn jäälast. Son lij jeällam škooul aanrõsǩiõllsaž klaassâst Aanrest da mättʼtõõttâm Kaamsest puäʒʒtääl liinjâst. Son lij puäʒʒooumaž Muddusjääuʹr paalǥâskååʹddest. Seurujärvi lij nuõrisuåvtõõzzâst ååʹn neelljad pââʹjes. Seurujärvi vuäinn, što nuõrisuåvtõõzzâst ǩiõttʼtõõlât samai vääžnai aaʹššid da son haaʹlad leeʹd mieʹldd vaikkteʹmmen. Nuõrisuåvtõõzz meeraikõskksaž õhttvuõđ, mâʹte ÕM kueʹssreiss Sveiʹccjânnmest, da jeeʹres säiʹmmõõzz poʹhtte lââʹssen ärvvsaž ǩiõččâmvueʹjj tuõjju.
Juuso Valle
Juuso Valle jäälast vueiʹvv-vuäʹzzest Karigasnjaarǥâst da vueʹssen Âʹvvlest, koʹst son jeäll lookkjiškooul. Lookkjiškooulmättjummši paaldâst son spraavdââtt luâtt- da pirrõs-sueʹrj vuâđđtuʹtǩǩõõzz Tuäivvnjaarǥâst. Valmštõõvvmõš kåitt eeʹjjest 2021, mõõn mâŋŋa Valle vuâlgg vueiʹtlvânji puäʒʒtäällsuârgga. Frijjääiʹj son âânn jäänmõsân puäʒʒhååmmin pâi čõõučâst ǩiiđ räjja. Valle tuʹmmji vueʹlǧǧed Nuõrisuåvtõʹsse mâŋŋa leäi saǥstõõllâm ääʹššest kuuʹǩǩ suu tobddsin, ǩii leäi siâzztõõllâm tuâi suʹnne. Nuõrisuåvtõõzzâst peäss tobdstõõttâd politiʹǩǩe da ođđ oummid. Seämmast tõt taʹrjjad kuâsttmõõžž tõõzz, mäʹhtt õhttsažkåʹdd jåårr. Aaʹššid vaikktummuš lij pâi pluss: muttâz jie šõõdd ǥõõi ij aaʹššid tuejjad mâiʹd-ne.
Lassi-Olavi Mäkinen
Lassi-Olavi Mäkinen lij Âʹvvel ååraž. Son vaalmštõõvvi jeäskka pâʹjjmättʼtõõttjen Âʹvvel lookkjiškooulâst, leša plaanin lie võl pueʹreed ärvvsaaʹnid da ǩeeʹrjted ođđ aunnsid čõõuč ääiʹj. Suu täävtõssân lij piâssâd Tampere-gåårad universitetta mättʼtõõttâd riikk-määtt politiikk tuʹtǩǩummuš prograʹmme. Ǥujo suʹst miõl ǩeäss politiikk årra, suʹnne šõõddi iiskâr õhttned nuõrisuåvtõʹsse Mäkinen lij tuåimmjam suåvtõõzzâst ouʹddel äʹšštobddjen. Son ǩeäčč puõʹtti pââʹjje äävai miõlin da vuârdd ooddin, što vuäinn eʹpet jeeʹres vuäʹzzlaid.
Maria Mäkinen
22-ekksaž Maria (Mäʹrjj) Mäkinen jäälast Jyväskylä gåårdest, koʹst son lij jälstam čõõđ ääiʹj. Tõn diõtt suu miõll ǩeäss sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn jälsteei sääʹmnuõri aaʹššid. Mäkinen lij ååʹn kuälmad pââʹjes nuõrisuåvtõõzzâst. Tâʹlles aalǥâst juʹn suu miõll ǩieʹssi mieʹldd älšmâttmõš teivvad jeeʹres sääʹmnuõrid da vaaikted aaʹššid õõutâst.
Marianne Ketola
Marianne Ketola jäälast Karesâvvnest, koʹst son lij jälstam ââʹǩǩpââʹjjes. Son mättʼtââtt Taarâst Sääʹmm õllškooulâst journaliism. Puäʒʒhåidd lij tuõđi vääžnai Ketolaaʹje da tõt lij jõnn vueʹss suu jieʹllem. Sääʹm ǩiõll lij nuʹbb älšmõõtti Ketola tuâjast. Son peʹcclâstt sääʹmǩiõl jieʹllemviõǥǥâst da Ketola tätt-i oouʹdeed ǩiõl da smeʹllkâʹtted še jeeʹres nuõrid tõõzz. Nuuʹbb paajâs nuõrisuåvtõõzzâst tuejjeei Ketola inspirâstt vueiʹnned ko ääʹšš mottješkueʹtte. Son mušttat, što nuõri jurddi lie miârkteei: seeʹst lie jieʹrmmes jurddi da lij vääžnai kuvddled, mäʹhtt nuõrroummui aaʹššid vuäiʹnne.
Mira Pohjanrinne
Pohjanrinne lij jälstam ouddâl Karigasnjaarǥâst. Son jäälast ååʹn Heʹlssnest, koʹst mättʼtââtt poliittlaž histoori valdiatiõđlast tiõđkååʹddest. Pueʹttiääiʹjest son haaʹlad toiʹmmjed konfliktträʹtǩǩummši kõõskâst. Son tuʹǩǩad mäʹtǩstõõllmõõžžâst da še jeeʹresnallšeeʹm kulttuurid tobdstõõttâd. Pohjanrinne vuõʹlji mieʹldd nuõrisuåvtõʹsse, ǥu tuâjj sääʹmaaʹšši kõõskâst ǩeäss suu miõl.
Reetta Tornensis
Reetta Tornensis lij 26-ekksaž da mättʼtõõttâm Oulu pââimõs-škooulâst Giellagas-instituuttâst sääʹmkulttuur. Son lij leämmaž tuâjast Tromssast Tâʹvv-Taarr čeäppõsmuʹzeeʹjest da sõrgg son alttad teeʹmes ǩiõtt-tuâjai määttaid Jokkmokist Samernas utbildningscentrumist. Suu miõl ǩeäss jeäʹrben duodji, muʹzeeʹji ooudâsviikkmõš da še ǩiõtt-tuâjai miârkâlvuõđ õuʹdde põhttmõš. Tornensis vuäinn nuõrisuåvtõõzz samai pueʹrr sââʹjjen vaaikted sääʹmnuõri aaʹššid, da škooultõõzzâs mieʹtt suʹst lij šiõǥǥ vuâđđ toiʹmmjed nuõrisuåvtõõzzâst.
Riku Laiti
Riku Laiti mättʼtââtt matematiikk Oulu Universiteeʹtest viiđad eeʹjjes. Son äigg puõttiääiʹjest matemaattla tiõđi aunnâzuʹčteeʹlen. Son naaudaš tuâjstes nuõrisuåvtõõzzâst jeäʹrben ođđ vuäinlmi diõtt, kook toʹben ävvne.
Sunna Siilasjoki
Ergona Duommá Ándde Duommá Sunna Siilasjoki jäälast Karesâvvnest. Son mättʼtââtt liâdggšiõtteeʹjen da äigg puõʹttiääiʹjest juäʹtǩǩed puäʒʒhoiʹddjummuž. Suu miõl ǩeäss puäʒʒhååid lââʹssen luâtt, sääʹmǩiõll da ǩiõtt-tuâjj. Vaikktemvueiʹttemvuõđ nuõri aaʹššid motivâʹstte suu nuõrisuåvtõõzz tuâjast. Še jeeʹresnallšem projeeʹkt, koin nuõrisuåvtõs lij mieʹldd, älšmõõʹtti mieʹldd tuåimmjummša.
Tuu õhttsažkåʹdd – tuu jiõnnad!
Säämpäärnai da -nuõri vuässadvuõtt
Sosiaal- da tiõrvâsministter õlmstââtt päʹrnnstrategia, koon mieʹrren lij lââʹzzted päärnai, nuõri da piârrji pueʹrrjieʹllem da vuässadvuõđ.
Tiõrv pueʹttem! Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz teâtt- da vuäʹpstõs-seiddõʹsse!
Hääʹsǩ, što leäk kaunnâm mij interneʹttseeidaid! Mij nuõrisuåvtõõzzâst rämmšep, ǥu leäʹp piâssâm mââimõõzzâst ääʹveed täid seeidaid da tuäivvap, što pâʹsttep taʹrjjeed teâđaid, hääʹsǩâʹtted da leeʹd õhttân saaǥǥtempäiʹǩǩen nuõri kõõskâst.
SÄʹMMLAŽVUÕTT JEÄLL ŠE SAAUJÂST
Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij Nuõri Akatemia da Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz õhttsažhaʹŋǩǩõs, koin ǩiččlõõđât lââʹzzted vuõss-sââʹjest pââibužškooulâkksai nuõri tieʹttemvuõđ säʹmmlažvuõđâst jeeʹresnallšmi tuâjjpaaʹji da tuâjai pääiʹǩ. Mira Pohjanrinne, 22, lij Heʹlssnest jälsteei karigasnjaarǥâst vuõʹlǧǧi säʹmmlaž, kååʹtt naaudaš jiânnai tuâjjpaaʹji ǩieʹssmõõžžin, håʹt-i vuäinn kuäʹss-ne vaiggâdvuõđid jiijjâs säʹmmlažvuõđines.
No näʹde leiʹbbjed!
Nuõrisuåvtõõzz De-haʹŋǧǧõõzzâst rieʹššeš sääʹmǩiõllsaž nuõri frijjääiʹj tuåimmjummuž. Aanrest da Čeʹvetjääuʹrest riâššum sääʹmǩiõllsaž nuõri jeäʹǩǩäin leiʹbbjim njääʹljes muffiinid. Muffiini reʹseptt jåårǥlõʹtteš tâʹvvsäämas, aanrõsǩiõʹlle da nuõrttsääʹmǩiõʹlle. No näʹde leiʹbbjed!
Sääʹmǩiõl sääʹmsteei älšmâʹtte mainsted sääʹmǩiõl
Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid. Juõʹǩǩkaž sääʹmsteeʹjin lij sniimmâm uʹcc video, koin sij mainste jiijjâs õhttvuõđstes sääʹmǩiõʹlle.
Sääʹmǩiõl sääʹmsteei älšmâʹtte mainsted sääʹmǩiõl- Sámásteaddji Teija Kaartokallio
Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid. Juõʹǩǩkaž sääʹmsteeʹjin lij sniimmâm uʹcc video, koin sij mainste jiijjâs õhttvuõđstes sääʹmǩiõʹlle.
Säämast muin Sáámást muin Sámás muinna
Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid.
Sääʹmǩiõl sääʹmsteei älšmâʹtte mainsted sääʹmǩiõl- Sáárá Seipiharju
Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid. Juõʹǩǩkaž sääʹmsteeʹjin lij sniimmâm uʹcc video, koin sij mainste jiijjâs õhttvuõđstes sääʹmǩiõʹlle.
Sääʹmǩiõl sääʹmsteei älšmâʹtte mainsted sääʹmǩiõl- Teemu Titola
Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid. Juõʹǩǩkaž sääʹmsteeʹjin lij sniimmâm uʹcc video, koin sij mainste jiijjâs õhttvuõđstes sääʹmǩiõʹlle.
Sääʹmǩiõllsaž seksuaalsääʹnnǩeʹrjj laazzat pueʹrrjieʹllem da tieʹttemvuõđ
Seksuaalvuõtt rätkkai kulttuuʹrin jiânnai juʹn pâi sannõõzzin, ǥujo saaʹnin vuäiʹtte leeʹd jeeʹres suõm. Seksuaalvuõđâst mainstummuš lij pâi måtamnalla čõnnum ǩiõʹlle. Säʹmmlain, mâʹte pukin jeärrsin, lij jiiʹjjesnallšem nääʹll ǩiõttʼtõõllâd seksuaalvuõđ. Sääʹm ǩiõll lij häämmam säʹmmlažvuõđ pirr, mõõn diõtt lij jieʹllem-mäinn, što meeʹst säʹmmlain lie sääʹmǩiõllsaž sääʹn kovveed seksuaalvuõʹtte kollʼjeei kõõččmõõžžid.
Mon leäm Anne da muʹst šâdd tubetõʹstti
Hei! Mon leäm Ville Ristena Pirkko Anne, Anne Olli. Leäm ååʹn 26-ekksaž. Šõʹddem Âʹvvlest, leâša ååʹn leäm jälstam Oulust juʹn miâlggâd 8 eeʹjj. Mättʼtõõđam tääiʹben biologia aaunâsuʹčteeʹlen. Muu jieʹllmest ij kuuitâǥ kuõsttu, što määtt leʹčče väʹlddroolâst tõn diõtt, ko leäm samai čeäʹpp ââʹnned ääiʹj juõʹǩǩnallšem tuåimid. Vuâlǥam mieʹldd samai miõlstan da siõmmna säʹttnalla še jeeʹresnallšem projeeʹktid (Sápmi Pride dno...), mõõk lie pohttam muu jieʹllma tuõđi jiânnai siiskõõzz da ođđ ǩiõččlâsttmõõžžid. Tõn lââʹssen leäm fyyslânji še miâlggâd aktiivlaž – mon jååđam roller derby -harjtõõzzin kooum vuâra neäʹttlest da agilityst õʹhttešt neäʹttlest jiijjân harjtõõzzin da õʹhttešt škooulteʹmen jeärrsid. Neäʹttel-loopp mâʹnne täujja speâllreeisain da ǩeâšttjõõđeeʹl.