Nuõrisuåvtõs jääʹrjast nuõrijođđi
Nuõrisuåvtõs jääʹrjast čâhčča 2022 sääʹmnuõrid juʹrddum âsttääiʹj tåimmjummuž jođđi. Nuõrisuåvtõõzz projeʹktt-tuâjjliʹžžen lij alttääm Miia Ruokojärvi.
Miia Ruokojärvi alttii čõhččmannu aalǥâst nuõrisuåvtõõzz projeʹktt-tuâjjliʹžžen. Suu tuâjaid koʹlle jeäʹrbi mieʹldd sääʹmǩiõllsa da kulttuur meâldlaž âsttääiʹj tåimmjummuž ooudâsviikkmõš õhttsažtuâjast nuõrisuåvtõõzzin da sääʹmnuõrid juʹrddum âsttäiʹǧǧtåimmjummuž jođđi plaanummuš da teâuddjâttmõš. Täävtõssân lij nââneed sääʹmǩiõllsaž nuõrikulttuur da smeʹllkâʹtted nuõrid ââʹnned sääʹmǩiõl še âsttääiʹj poodd.
– Lij fiin piâssâd tuâj tuejjeed sääʹmnuõrivuiʹm. Leäm jiõčč uʹcc päiʹǩǩ-kååʹddest puättam, koʹst jiâ leäkku leämmaž sääʹmǩiõllsaž âsttäääiʹj tåimmjummuž vuäǯǯamnalla. Projeeʹktest tuâj tuejjeem tåbddai nuʹt samai vääžnʼjen, särnn nuõrisuåvtõõzz projeʹktt-tuâjjlaž Miia Ruokojärvi.
– Tuäivam, što vueiʹtlva mäŋggaz sääʹmnuõrin vuässâʹtte mij riâššâm tåimmjummša. Tåimmjummuž plaaneet nuõri tuõivvi meâldlânji da siiskõssân liâ jeäʹrbi mieʹldd sääʹmǩiõtt-tuâj, luʹvddsiõr da õõutsââʹjest vieʹttjummuž. Leäm škooultõõzz mieʹldd piiutstemsueʹrj artesaan, de ǩiõđin tuejjummuš da ǩiõtt-tuâj käggâʹtte luândla teeman jođđi poodd, Ruokojärvi juätkk.
Joođ viiǥǥât čõõđ čõõuč poodd sääʹmvuuʹd kooʹddin da sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn vuâđđ päiʹǩǩ-kååʹdd liâ Oulu, Heʹlssen, Tampere da Jyväskylä. Jođđi ouddnummuž vuäitt seuʹrrjed Sääʹmteeʹǧǧ da nuõrisuåvtõõzz neʹttseeidain di nuõrisuåvtõõzz Instagramist da Facebookist. Jođđi plaanummšest äuʹǩǩeet Ijahis Idja -festivaal poodd norrum jurddjid nuõrisuåvtõõzz tåimmjummuž vääʹrd.
– Nuõrisuåvtõõzz täävtõssân lij leämmaž määŋgai iiʹjji ääiʹj tuejjeed põõššjen sääʹmǩiõllsaž da kulttuur meâldlaž nuõrituâjj. Nuõrijođđi poodd piâssâp mõõnnâd nuõri årra, leša še tobdstõõttâd kooʹddi nuõrituõjju da räʹtǩǩeed õhttsažtuâjast vaaʹnid, kook liâ ääiʹjab čiõlggõõllmõõžžin kaggõõttâm ouʹdde, särnn nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Anni-Sofia Niittyvuopio.
Nuõrisuåvtõõzz täävtõssân lij jođđi mieʹldd altteed pueʹtti eeʹjjest haʹŋǩǩõs, koon poodd nââneet sääʹmǩiõllsaž nuõrikulttuur, lââʹzztet õhttsažtuâj kooʹddi toiʹmmjeeʹjivuiʹm da čiõlǥeet še sääʹmǩiõllsa nuõrikoordinaattor paʹlǩǩeem Sääʹmtegga. Koordinaattor oouʹdeʹči sääʹmǩiõllsaž da sääʹmkulttuuʹre vuâđđõõvvâm nuõrituâj vuäǯǯamvuõđ saaʹmi dommvuuʹd kooʹddin ouddmiârkkân raajeeʹl maall taʹrjjeed dommvuuʹd kooʹddid vuäʹsttemkääzzkõssân sääʹmǩiõllsaž nuõrituâj.
Lââʹssteâđaid:
Anni-Sofia Niittyvuopio
nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei
anni-sofia.niittyvuopio(a)samediggi.fi
040 610 7905
Miia Ruokojärvi
nuõrisuåvtõõzz projeʹktt-tuâjjlaž
miia.ruokojarvi(a)samediggi.fi
040 537 8481
Elli-Marja Hetta
nuõripiisar
elli-marja.hetta(a)samediggi.fi
050 382 5179
Tobdstõõđ še
Nuõrijođđi peivvmierr õlmstõttum
Nuõrisuåvtõs jääʹrjast čâhčča 2022 sääʹmnuõrid jurddum âsttääiʹj toiʹmmjummuž jođđi. Nuõrijođđi riâššmõõžžin väʹsttad nuõrisuåvtõõzz projeʹktt-tuâjjlaž Miia Ruokojärvi. Jođđi peiʹvvmeäʹr liâ ååʹn suåppum aaiʹji mieʹldd.
Nuõrisuåvtõs jäärjast seminaar säämteǧǧlääjj oođummšest 11.10.2022
vNuõrisuåvtõs jääʹrjast seminaar sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummšest Heʹlssnest. Seminaar teeman lij Sääʹmnuõri pueʹttiääiʹj raajjmen. Seminaar poodd jäʹrjstet Uʹccparlameeʹntest Meerlažinfost mââibaarǥ 11. kålggmannust čiâss 8.05-10.00.
Nuõrisuåvtõs kaiʹbbai tuõđâsvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj juätkkmõõžž
Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji leiʹǧǧmeärrsaž tiuddsåbbrest 9.8.2022 seʹrdded tuõđâsvuõtt- ja suåvâdvuõttkomissio komissaari vaʹlljummuž ooudårra da väʹldded tuõđâsvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss juätk beäʹlnn mieʹrrkõõut. Kõõut poodd seʹlvvtet rääuhast, mõõn-nalla proseeʹss vueiʹtet juäʹtǩǩed da jueʹtǩet še tõn seʹlvtummuž, mâid sääʹmõhttsažkåʹdd ääʹššest jõrdd.
Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla mieʹrräiggsa projeʹktt-tuâjjtuejjeei tuâj
Projeʹktt-tuâjjtuejjeei tuõjju kool jm. sääʹmǩiõllsa da -kulttuur meâldla pååđääiʹj tåimmʼmõõžž ooudâsviikkmõš õhttsažtuâjast nuõrisuåvtõõzzin da sääʹmnuõrid puõttlõsttum nuõri pååđäiʹǧǧtåimmʼmõõžž jođđi plaanummuš da čõõđtummuš.
“Systeeʹm lij maannâm še väʹlddnarood”—Dihtosis-haʹŋǩǩõs säʹmmlaid kollʼjeei teâđateʹmesvuõđ puʹrǧǧeeʹjen
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs lij vuässõõttâm kollaboratiivlõʹžže pro gradu – tuõjju, koʹst tuʹtǩǩee Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz vaikktemvuõđ. Tuʹtǩǩõs čuäʹjat, što teâtt säʹmmlain lij čuuʹt ooccân da tõn diõtt säʹmmla da sääʹmnuõr ǩiččlâʹstte ooudâs ǩeeuʹsummuš, rasiism da vuâllummuš.
Leäk-a 18–29 ekksaž sääʹmnuõrr da älšsmam jieʹllikaartin?
Vuässõõđ tâʹvvjânnmallaš Northern Script -ǩiõttǩeeʹrjtõsǩeâšttõõttmõʹšše jiijjad jieʹnnǩiõlin.
Nuõrisuåvtõs vuässââtt Õhttõõvvâm meerkåådd (YK) alggmeerai põõžži fooruume
Nuõrisuåvtõõzz väärrsaaǥǥjååʹđteei Maria Mäkinen vuässââtt Õhttõõvvâm meerkååʹdd (YK) alggmeerai põõžži fooruuʹme (UNPFII) 25.4.-5.5.2022 New Yorkast . Fooruum 21. såbbar väʹlddteeʹmmen lij “Indigenous peoples, business, autonomy and the human rights principles of due diligence including free, prior and informed consent”.
Vuellǥa kõddâz ǩiõttǩeerjtõspääjj
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation
Anni-Sofia Niittyvuopio juätkk nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaʹlljee Anni-Sofia Niittyvuopio Karigasnjaarǥâst da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Maria Mäkinen Jyväskyläst. Kuhttu toiʹmmje saaǥǥjååʹđteeʹjen še oouʹdab kueiʹtekksaž pââʹjest.
Mättjed sämmlain da säämkulttuurest Dihtosis-hankkoozz videomättčiâssi viekkin
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Dihtosis- haŋǩǩõs čõõđât videomättčiâssid sääʹmkulttuuʹrest. Sääʹmnuõr toiʹmmje uʹčteeʹlen videomättčiâssin jååʹđteen mättʼtõõttjid sääʹmkulttuuʹre jeeʹres ǩiõččâmkuuʹlmin.
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs ååcc äʹšštobddivuäzzlaid
Leäk-a 15-17 ekksaž sääʹmnuõr? Haaʹlääk-a piâssâd vaikkted sääʹmnuõri aaʹššid, tobdstõõttâd da vuârrvaikkted järrsin sääʹmnuõrin? Ooccâp nuõrisuåvtõõzz äʹšštobddjen aktiivlaid sääʹmaaʹššin älšmõõvvâm nuõrid pirr Lääʹddjânnam.
Nuõrisuåvtõs 2022-2023 lij nõõmtum
Sää´mtee´ǧǧ sååbbar nõõmti nuorisuåvtõõzz tuåimmpââi ee´jjid 2022–2023 såbbrest 17.12.2021.
Dihtosis-haŋǩǩõõzzâst ooccât vuẹssäiggsa haŋǩǩõstuâjjla
Sääʹmkulttuur tobddsen raajji Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij vuäǯǯam lââʹssääiʹj, da haʹŋǩǩõʹsse ooccât vuẹʹssäiggsa haʹŋǩǩõstuâjjla. Haʹŋǩǩõõzzâst liâ tuejjääm sääʹmkulttuur tobddsen škooulkueʹssreeisai, pedagooglaž siõri da tåimmjemnallšem haʹrjjtõõzzid seʹst õõʹni mõõntõõllâmpaakk veäkka. Jooʹtti lookkâmeeʹǩǩen puutʼtep uʹčteeʹli tuäivvmõõžžâst koumm video-mättčiâss sääʹmkulttuurâst.
Ooumažvuõiggâdvuõttškooultõs sääʹmnuõrid
Ooumažvuõiggâdvuõttškooultõs sääʹmnuõrid 24.11., teeʹmmen sooǥǥbieʹll- da seksuaalminoriteeʹtti vuõiggâdvuõđ da âʹbrrjohss-sääʹmvuõtt.
Säämteǧǧlääʹǩǩ âlgg oođeet åån
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs, Demarnuõr, Kokoomusnuõr, Ruânn nuõr, Čiʹǯǯbieʹllnuõr, RKP-nuõr, KD Nuõr da Liike Nyt Nuõr kaiʹbbje sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea õõlǥtem meâldlânji.