Nuorâiturnee peivimereh almostittum
Nuorâirääđi uárnee čohčuv 2022 säminuoráid čuosâttum astoäigitooimâ turnee. Nuorâiturnee orniimijn västid nuorâirääđi proojeektpargee Miia Ruokojärvi. Turnee peivimereh láá tääl čielgâseh.
Nuorâirääđi uárnee seminaar sämitiggelaavâ uđâsmitmist 11.10.2022
Nuorâirääđi uárnee Helsigist seminaar sämitiggelaavâ uđâsmitmist. Seminaar teeman lii Säminuorâi puátteevuođâ huksiimin. Tilálâšvuotâ uárnejuvvoo Uccâparlamentist Aalmuglâšinfoost majebaargâ 11. roovvâdmáánu tijme 8.05–10.00.
Nuáđisirdâšume
Ucjuvlâš tuáhtár Heidi Eriksen lii vuáijum jieijâs karrieer ääigi mielâtiervâsvuotân. Sun uáiná pargostis, maht ärbejum traumah sättih vaiguttiđ suhâpuolvâi-uv paijeel. Kulttuur iälá kuittâg nanosin nuuvt vyesti- ko mietipiegâst-uv, ohtuu já meid oovtâst. Ilo já čiävláávuođâ identiteetist já madduin puáhtá ain kavnâđ, já išeniävuh láá fálusist!
Torvolii tile ravvuuh
Nuorâirääđi torvolii tile ravvuuh láá eereeb iärrás škoovlâi, seervij, pargosoojij já tábáhtusâi kevttimnáál já toiguin tahhoo tooimâst täsiárvusâš. Puohháid torvolii já suotâs tile ovdedem lii tehálâš meid sämisiärváduv siste.
Ääigist
Tiätu- já ravvimsijđo
Siijđoh láá čuosâttum Tunjin, säminuorâ, mon peri kuávlust maailm tun aasah-uv! Mij halijdep, ete tun kaavnah tääbbin TIÄĐU koččâmušâin, moh smietâttiteh tuu, eromâšávt tagarijn, moh lohtâseh sämmilâšvuotân. Mij halijdep RAVVIĐ, jis tun halijdah huolâidâd tâi koččâmušâidâd miiguin jyehiđ. Toos lasseen mij halijdep eidu Tuu fáárun ovdediđ siijđoid, jyehiđ jieijâd aargâ tâi mudoi peri savâstâllâđ chatist oovtâst eres nuorâiguin.
Uápásmuu jesânáid
Anni-Sofia Löf
Anni-Sofia Niittyvuopio
Ante Tenoranta
Hánsa Ravna-Pieski
Harri Aslak Jomppanen
Helmi Ljetoff
Janita Känsälä
Jon-Erik Näkkäläjärvi
Juuso Valle
Lilja Ljetoff
Maria Mäkinen
Marielle Näkkäjärvi
Mihku Näkkäläjärvi
Rosa-Máren Juuso
Sunna Siilasjoki
Tuu siärvádâh – tuu jienâ!
Uđđâ šadoi ištâdem lii vaigâd
Tiervâ! Mun lam Sáárákáisá Seurujärvi já must váhá oro, ete ulmuuh láá eenâb já eenâb kiddiistum ruánáášaddoin. Te tiäđust-uv mun lam meiddei kiddiistum taan uđđâ treendist. Taan videost puávtáh uáiniđ maggaar lii, ko mun keččâlâm ištâdiđ šaddoid já tot ij lah maailm älkkeemus hommá! Mainâstâm meiddei maid Yle Sohkaršohkkan kulloo, ko mun lam tast-uv fáárust. Tuáivuimield lijkkuuh!
Sämipárnái já -nuorâi uásálistem
Sosiaal- já tiervâsvuođâminister almostit páárnášstrategia, mon ulmen lii lasettiđ párnái, nuorâi já perrui pyereestvaijeem já uásálistem.
Vaiguttem sierâ häämih –paaneelsavâstâllâm
Panelist kieđâvuššâp sämmilij vaiguttem já sierâlágán pálgáid vaaigutmân. Paaneel kiellân tavesämikielâ já nuorttâlâškielâ. Skammâkuuvij nuorâipeeivi paaneelsavâstâlmist lii tekstâ suomâkielân.
Jeđe riemmâp liäibuđ!
Nuorâirääđi De-haavâst uárnejui sämikielâlâš nuorâi rijjâäigitoimâ. Anarist já Čevetjäävrist uárnejum sämikielâlijn nuorâi ehidijn mij liäibuim njaalgâ muffinsijd. Muffinsij reeseept jurgâlui tavesämikielân, anarâškielân já nuorttâlâškielân. Jeđe riemmâp liäibuđ!
Tiervâpuáttim Sämitige nuorâirääđi tiätu- já ravvimsijđoid!
Hitruu, ete tun lah táiđám mii nettisijđoid! Mij nuorâirääđist ilodep, ko lep viijmâg peessâm lekkâsiđ taid siijđoid já mij tuáivup, ete pyehtip faallâđ tiäđu, makkuuttiđ já leđe ohtân viestâdemsaijeen nuorâi juávhust.
SÄMMILŠVUOT IÄLÁ MÄDDIN-UV
Dihtosis-haahâ lii Nuorâi Akatemia já Sämitige nuorâirääđi ohtsâšhaahâ, moin viggeh lasettiđ iänááš pajetääsiahasij nuorâi tiäđuid sämmilâšvuođâst sierâlágán pargopáájái já tooimâi peht. Mira Pohjanrinne, 22, lii kärigâsnjargâlâš sämmilâš, kote áásá Helsigist já kote naavdâš čuuvtij pargopáájái tolâmist, veikâ tiäivá-uv koskâttuvâi vädisvuođâid jieijâs sämmilâšvuođâ háárán.
Sämikielâlâš seksuaalsäniirje lasseet pyereestvaijeem já tiäđulâšvuođâ
Seksuaallâšvuotâ lii sierâ kulttuurijn uáli jo jieškote-uvlágán jo saanij-uv puotâ, tast ko saanijn pyehtih leđe maaŋgâlágáneh ivneh. Savâstâllâm seksuaallâšvuođâst lii ain mahtnii kielân čonnum. Sämmilijn, mahte puohâin iärásijn-uv, lii jieijâs vyehi kieđâvuššâđ seksuaallâšvuođâ. Sämikielâ lii šoddâm sämivuođâ pirrâ, já tondiet lii eromâš tehálâš, ete mist láá sämikielâliih säänih moh kovvejeh seksuaallâšvuotân lohtâseijee koččâmâšâid.
Sámásteijeeh movtijditeh sárnuđ sämikielâ
Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee. Sámásteijeeh tuáimih mijjân ovdâkovveen já hästih mii sámástiđ ruokkâdávt. Jyehi sámásteijee lii kuvvim smavvâ video. Videost sii muštâleh jieijâs ohtâvuođâst sämikielân.
Sámásteijeeh movtijditeh sárnuđ sämikielâ- Sámásteaddji Teija Kaartiokallio
Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee. Sámásteijeeh tuáimih mijjân ovdâkovveen já hästih mii sámástiđ ruokkâdávt. Jyehi sámásteijee lii kuvvim smavvâ video. Videost sii muštâleh jieijâs ohtâvuođâst sämikielân.
Sámás muinna - Sáámást muin - Säämast muin
Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee. Sámásteijeeh tuáimih mijjân ovdâkovveen já hästih mii sámástiđ ruokkâdávt.
Sámásteijeeh movtijditeh sárnuđ sämikielâ-Sáárá Seipiharju
Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee. Sámásteijeeh tuáimih mijjân ovdâkovveen já hästih mii sámástiđ ruokkâdávt. Jyehi sámásteijee lii kuvvim smavvâ video. Videost sii muštâleh jieijâs ohtâvuođâst sämikielân.
Sámásteijeeh movtijditeh sárnuđ sämikielâ- Teemu Titola
Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee. Sámásteijeeh tuáimih mijjân ovdâkovveen já hästih mii sámástiđ ruokkâdávt. Jyehi sámásteijee lii kuvvim smavvâ video. Videost sii muštâleh jieijâs ohtâvuođâst sämikielân.
Maid spiekâstâhtile lii máttááttâm munjin?
Suomâst lii tääl spiekâstâhtile koronavirus tiet já mun lam irâttâm kavnâđ meid puorijd peelijd tast. Tondiet halijdâm-uv tääl čäälliđ tast, ete maid taat spiekâstâhtile lii munjin máttááttâm?
Mun lam Anne já must šadda tubetteijee
Hei! Mun lam Ville Risten Pirkko Anne, Anne Olli. Mun lam tääl 26-ihásâš. Mun lam pajasšoddâm Avelist, mutâ tääl lam aassâm Oulust jo masa 8 ihheed. Mun oopâm tääbbin biologia amnâsmáttáátteijen. Muu elimist uápuh iä kuittâg oro lemin válduroolist, ko lam uáli čeppi kulâttiđ ääigi sierâlágán toimâiguin. Mun tarvanâm viehâ mielâstân já váhá vahâgist-uv sierâlágán projektáid (Sápmi Pride jna...), moh láá puáhtám muu elimân uáli ennuv siskáldâs já uđđâ feerimijd. Toos lasseen mun lam fyysilávt-uv viehâ aktiivlâš – mun jođám roller derby – hárjuttâsâin kulmii ohhoost já agilityst ohtii ohhoost jieččân hárjuttâsâin já ohtii máttáátmin iärásijd. Te oholoopah maneh maŋgii spellâmreeisust já kištoin.
Anarâškielâ iälá nanosin
Veikâ sämmiliih sierâ enâmij kuávlust láá ohtâ aalmug, te mij iäránep nubijnân eereeb iärrás kielâ, suuvâ já/tâi pihtâsij uásild. Anarâškielâ lii áinoo tuše Suomâst sarnum sämikielâ já anarâšah láá ain aassâm Aanaarjäävri pirrâ. Kielâ iäláskittem oovdân pargeh aktiivlávt, mutâ tast-uv huolâhánnáá kielâst láá suulân 450 sárnod.