Uápásmuu jesânáid
Anette Kosonen
Anette Kosonen lii uáppee, kote lii Kuttoorist meddâl. Sun áásá tääl Vuáčust já uáppá kietâtuojijd SMK:st, mast uápuh láá vala oovtâ ive verd. Nuorâirääđi pargoost suu movtijdit porgâm säminuorâiguin sehe tot, ete aššijd piäsá vaiguttiđ maaŋgâpiälálávt.
Anni-Sofia Niittyvuopio
Sofe Hánsa Sampo Ánne-Sofe ađai Anni-Sofia Niittyvuopio tuáimá nuorâirääđi saavâjođetteijen suu vuossâmuu ive. Sun lii 21-ihásâš, áásá Kärigâsnjaargâst já uáppá puásuituálu oppâsopâmuššáin já parga siämmást ekonomiahaldâttuv pargoid. Ovdil ko seervâi nuorâirááđán sun lii lamaš Suomâ säminuorâi stiivrâst kuttâ ive sehe lamaš aktiivlávt mieldi Čižetlito tooimâst. Sun haalijd uásálistiđ poolitlij miärádâsâi tohâmân nuorâirääđi peht, ko tast ovtâstuvá tehálâš aalmugtääsi toimâ eereeb iärrás teivâdmáid virgeulmuiguin.
Ante Tenoranta
Ante Tenoranta lii meddâl Kärigâsnjaargâst já lii Ucjuv sämiluvâttuv uáppee. Tenoranta halijdij mieldi nuorâirááđán, tastko sun lii perustum leđe mieldi vaaigutmin sämikuávlu nuorâi pyereestvajemân. Täst sun ana sämikielâlii astoäigitooimâ maaŋgâpiälásubbon toohâm tehálâš äššin.
Harri Aslak Jomppanen
Harri Aslak Jomppanen lii Lemmest meddâl. Sun lii puásuialmai já lii jottáám Tuáivunjaargâ puásuituálulinjáá. Sun lii tääl suu vuossâmuu paje nuorâirääđist, kuus uásálistem suu usteveh algâaalgâst avžuuttii. Puásuialmaa áámmát turvim movtijdit Jomppasii nuorâirääđi pargoost já čuákkimijd puáhtá älkkeht heiviittiđ oohtân puásuipargoiguin. Nuorâirääđist kulá eres nuorâi sehe virgeulmui uáinuid teháláid aššijd já piäsá siämmást muštâliđ jieijâs jurduid iärásáid.
Helmi Ljetoff
Helmi Ljetoff lii meddâl Aanaar Čevetjäävrist, mutâ áásá tääl Vantaast. Sun uáppá Tikkurila luvâttuvâst IB-linjáást. Ljetoff lii kiäsuttum ohtsâškodálii vaiguttem maaŋgâin haamijn sehe ovdâmerkkân elleekuuvijn já määlistmist. Sun halijdij mieldi nuorâirááđán, ko tot lii šiev máhđulâšvuotâ oppâđ lase sehe peessâđ jieš mieldi vaiguttiđ säminuorâi aššijd. Pargoost uápásmuvá siämmást meid eres nuorâirääđi jesânáid.
Jussa Seurujärvi
Jussá Seurujärvi lii meddâl Pärttihist, kost sun meid tääl áásá. Sun lii jottáám škoovlâ anarâškielâlii luokkaast Anarist já oppâm Kaamâsist puásuituálu linjáást. Sun lii puásuialmai Mudusjäävri palgâsist. Seurujärvi lii nuorâirääđist tääl niäljád paje. Seurujärvi ana, ete nuorâirääđist kieđâvušeh uáli tehálijd aašijd já sun haalijd leđe mieldi vaaigutmin. Nuorâirääđi aalmugijkoskâsiih ohtâvuođah, tego OA kollim Sveitsist, já eres viärmáduvah pyehtih lasseen mávsulii ooláádmudo paargon.
Juuso Valle
Juuso Valle áásá iänááš Kärigâsnjaargâst já uásild Avelist, kost sun jotá luvâttuv. Luvâttâhuápui paaldâst sun čođâldit luándu- já pirâssyergi vuáđutotkos Tuáivunjaargâst. Valmâštum lii ive 2021, mon maŋa Valle vuálgá máhđulávt puásuituálusuárgán. Astoäigi kulá ennuv puásuihomáiguin ain čoovčâst kiiđâ räi. Valle meridij vyelgiđ Nuorâirááđán ko savâstâlâi ääšist kuhháá uápisulmuin, kote lâi avžuuttâm pargo sunjin. Nuorâirääđist piäsá uápásmuđ politiikân sehe uđđâ ulmuid. Siämmást tot addel uáinu toos, ete maht ohtsâškodde jorá. Aššijd vaiguttem lii ain positiivlâš: nubástusah iä tábáhtuu, jis aššijd ij poorgâ maidnii.
Lassi-Olavi Mäkinen
Lassi-Olavi Mäkinen lii meddâl Avelist. Sun valmâštui eidu pajeuáppen Avveel luvâttuvâst, mutâ vuáváámist lii, ete sun vala pyereed árvusaanijd já čáálá uđđâ amnâsijd čohčuv. Suu ulmen lii peessâđ Tampere ollâopâttâhân oppâđ staatâoopâ politiik tutkâmuš ohjelmân. Perustume politiikân movtijditij servâđ nuorâirááđán. Mäkinen lii toimâm rääđist ovdil äššitobdeejesânin. Sun kiäččá puáttee pajan ávusmieláin já vuárdá moovtâ vuod eres jesânij teivâm.
Maria Mäkinen
22-ihásâš Maria Mäkinen lii meddâl Jyväskyläst, kost sun lii aassâm ubâ avvees. Tondiet sun lii perustum sämikuávlu ulguubeln ässee säminuorâi aašijn. Mäkisiist lii tääl suu kuálmád paje nuorâirääđist. Aalgâst sun movtáskij vyelgiđ mieldi ko suu kiäsuttij eres säminuorâi teivâm já aššijd vaiguttem oovtâst.
Marianne Ketola
Marianne Ketola áásá Käresavonist, kost sun lii iällám ubâ avvees. Sun uáppá Taažâst Sámi allaskuvlast journalism. Puásuituálu lii eromâš tehálâš Ketolan já tot lii stuorrâ uási suu eellim. Sämikielâ lii nubbe movtijdittee Ketola pargoost. Sun lii huolâstum sämikielâ eellimvuáimálâšvuođâst já Ketola haalijd-uv ovdediđ kielâ já movtijdit meid eres nuorâid toos. Nube paajees nuorâirääđist pargee Ketola movtijdit tot, ko sun uáiná, ete ääših muttuuškyetih. Sun muštoot, ete nuorâi uáivilijn lii merhâšume: sist láá vijses jurduuh já lii tehálâš kuldâliđ, ete maht nuorah aašijd uáinih.
Mira Pohjanrinne
Pohjanrinne lii meddâl Kärigâsnjaargâst. Sun áásá tääl Helsigist, kost sun uáppá poolitlii historjá staatâtieđâlii tieđâkoddeest. Puátteevuođâst sun haalijd toimâđ konfliktčuávdimist. Sun lijkkoo maađhâšmân já sierâlágán kulttuuráid uáppáásmân. Pohjanrinne vuolgij mieldi nuorâirááđán, ko porgâm sämiašijguin kiäsut suu.
Reetta Tornensis
Reetta Tornensis lii 26-ihásâš já sun lii oppâm Oulu ollâopâttuvâst Giellagas-instituutist sämmilii kulttuur. Sun lii porgâm Tromsast Tave-Taažâ taaiđâmuseost já forgâ sun aalgât timmâ tuojij uápuid Juhâmohheest Samernas utbildningscentrumist. Suu kiäsut eromâšávt tyeji, museoi ovdedem já tuojij merhâšitteevuođâ oovdânpyehtim. Tornensis ana, ete nuorâirääđi lii pyeri saje vaiguttiđ säminuorâi aššijd, já suu škovlim mield sust lii pyeri vuáđu toimâđ nuorâirääđist.
Riku Laiti
Riku Laiti uáppá matematiik Oulu ollâopâttuvâst suu viiđâd ive. Sun sundá puátteevuođâst matemaatlij tiettui amnâsmáttáátteijen. Sun naavdâš pargostis nuorâirääđist eromâšávt tobbeen finnejum uđđâ uáinui tiet.
Sunna Siilasjoki
Ergona Duommá Ándde Duommá Sunna Siilasjoki áásá Käresavonist. Sun uáppá šleđgâtiällájeijen já áigu puátteevuođâst juátkiđ puásuituálu. Suu kiäsut puásuituálu lasseen luándu, sämikielâ já tyeji. Vaiguttemmáhđulâšvuođah nuorâi aššijd movtijditeh suu nuorâirääđi pargoost. Meid sierâlágán projekteh, main nuorâirääđi lii mieldi, movtijdittii mieldi tooimân.
Tiätu- já ravvimsijđo
Siijđoh láá čuosâttum Tunjin, säminuorâ, mon peri kuávlust maailm tun aasah-uv! Mij halijdep, ete tun kaavnah tääbbin TIÄĐU koččâmušâin, moh smietâttiteh tuu, eromâšávt tagarijn, moh lohtâseh sämmilâšvuotân. Mij halijdep RAVVIĐ, jis tun halijdah huolâidâd tâi koččâmušâidâd miiguin jyehiđ. Toos lasseen mij halijdep eidu Tuu fáárun ovdediđ siijđoid, jyehiđ jieijâd aargâ tâi mudoi peri savâstâllâđ chatist oovtâst eres nuorâiguin.
Ääigist
Tuu siärvádâh – tuu jienâ!
Sämipárnái já -nuorâi uásálistem
Sosiaal- já tiervâsvuođâminister almostit páárnášstrategia, mon ulmen lii lasettiđ párnái, nuorâi já perrui pyereestvaijeem já uásálistem.
Uđđâ šadoi ištâdem lii vaigâd
Tiervâ! Mun lam Sáárákáisá Seurujärvi já must váhá oro, ete ulmuuh láá eenâb já eenâb kiddiistum ruánáášaddoin. Te tiäđust-uv mun lam meiddei kiddiistum taan uđđâ treendist. Taan videost puávtáh uáiniđ maggaar lii, ko mun keččâlâm ištâdiđ šaddoid já tot ij lah maailm älkkeemus hommá! Mainâstâm meiddei maid Yle Sohkaršohkkan kulloo, ko mun lam tast-uv fáárust. Tuáivuimield lijkkuuh!
Jeđe riemmâp liäibuđ!
Nuorâirääđi De-haavâst uárnejui sämikielâlâš nuorâi rijjâäigitoimâ. Anarist já Čevetjäävrist uárnejum sämikielâlijn nuorâi ehidijn mij liäibuim njaalgâ muffinsijd. Muffinsij reeseept jurgâlui tavesämikielân, anarâškielân já nuorttâlâškielân. Jeđe riemmâp liäibuđ!
Tiervâpuáttim Sämitige nuorâirääđi tiätu- já ravvimsijđoid!
Hitruu, ete tun lah táiđám mii nettisijđoid! Mij nuorâirääđist ilodep, ko lep viijmâg peessâm lekkâsiđ taid siijđoid já mij tuáivup, ete pyehtip faallâđ tiäđu, makkuuttiđ já leđe ohtân viestâdemsaijeen nuorâi juávhust.
SÄMMILŠVUOT IÄLÁ MÄDDIN-UV
Dihtosis-haahâ lii Nuorâi Akatemia já Sämitige nuorâirääđi ohtsâšhaahâ, moin viggeh lasettiđ iänááš pajetääsiahasij nuorâi tiäđuid sämmilâšvuođâst sierâlágán pargopáájái já tooimâi peht. Mira Pohjanrinne, 22, lii kärigâsnjargâlâš sämmilâš, kote áásá Helsigist já kote naavdâš čuuvtij pargopáájái tolâmist, veikâ tiäivá-uv koskâttuvâi vädisvuođâid jieijâs sämmilâšvuođâ háárán.
Sämikielâlâš seksuaalsäniirje lasseet pyereestvaijeem já tiäđulâšvuođâ
Seksuaallâšvuotâ lii sierâ kulttuurijn uáli jo jieškote-uvlágán jo saanij-uv puotâ, tast ko saanijn pyehtih leđe maaŋgâlágáneh ivneh. Savâstâllâm seksuaallâšvuođâst lii ain mahtnii kielân čonnum. Sämmilijn, mahte puohâin iärásijn-uv, lii jieijâs vyehi kieđâvuššâđ seksuaallâšvuođâ. Sämikielâ lii šoddâm sämivuođâ pirrâ, já tondiet lii eromâš tehálâš, ete mist láá sämikielâliih säänih moh kovvejeh seksuaallâšvuotân lohtâseijee koččâmâšâid.
Sámásteijeeh movtijditeh sárnuđ sämikielâ
Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee. Sámásteijeeh tuáimih mijjân ovdâkovveen já hästih mii sámástiđ ruokkâdávt. Jyehi sámásteijee lii kuvvim smavvâ video. Videost sii muštâleh jieijâs ohtâvuođâst sämikielân.
Sámásteijeeh movtijditeh sárnuđ sämikielâ- Sámásteaddji Teija Kaartiokallio
Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee. Sámásteijeeh tuáimih mijjân ovdâkovveen já hästih mii sámástiđ ruokkâdávt. Jyehi sámásteijee lii kuvvim smavvâ video. Videost sii muštâleh jieijâs ohtâvuođâst sämikielân.
Sámás muinna - Sáámást muin - Säämast muin
Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee. Sámásteijeeh tuáimih mijjân ovdâkovveen já hästih mii sámástiđ ruokkâdávt.
Sámásteijeeh movtijditeh sárnuđ sämikielâ-Sáárá Seipiharju
Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee. Sámásteijeeh tuáimih mijjân ovdâkovveen já hästih mii sámástiđ ruokkâdávt. Jyehi sámásteijee lii kuvvim smavvâ video. Videost sii muštâleh jieijâs ohtâvuođâst sämikielân.
Sámásteijeeh movtijditeh sárnuđ sämikielâ- Teemu Titola
Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee. Sámásteijeeh tuáimih mijjân ovdâkovveen já hästih mii sámástiđ ruokkâdávt. Jyehi sámásteijee lii kuvvim smavvâ video. Videost sii muštâleh jieijâs ohtâvuođâst sämikielân.
Maid spiekâstâhtile lii máttááttâm munjin?
Suomâst lii tääl spiekâstâhtile koronavirus tiet já mun lam irâttâm kavnâđ meid puorijd peelijd tast. Tondiet halijdâm-uv tääl čäälliđ tast, ete maid taat spiekâstâhtile lii munjin máttááttâm?
Mun lam Anne já must šadda tubetteijee
Hei! Mun lam Ville Risten Pirkko Anne, Anne Olli. Mun lam tääl 26-ihásâš. Mun lam pajasšoddâm Avelist, mutâ tääl lam aassâm Oulust jo masa 8 ihheed. Mun oopâm tääbbin biologia amnâsmáttáátteijen. Muu elimist uápuh iä kuittâg oro lemin válduroolist, ko lam uáli čeppi kulâttiđ ääigi sierâlágán toimâiguin. Mun tarvanâm viehâ mielâstân já váhá vahâgist-uv sierâlágán projektáid (Sápmi Pride jna...), moh láá puáhtám muu elimân uáli ennuv siskáldâs já uđđâ feerimijd. Toos lasseen mun lam fyysilávt-uv viehâ aktiivlâš – mun jođám roller derby – hárjuttâsâin kulmii ohhoost já agilityst ohtii ohhoost jieččân hárjuttâsâin já ohtii máttáátmin iärásijd. Te oholoopah maneh maŋgii spellâmreeisust já kištoin.
Anarâškielâ iälá nanosin
Veikâ sämmiliih sierâ enâmij kuávlust láá ohtâ aalmug, te mij iäránep nubijnân eereeb iärrás kielâ, suuvâ já/tâi pihtâsij uásild. Anarâškielâ lii áinoo tuše Suomâst sarnum sämikielâ já anarâšah láá ain aassâm Aanaarjäävri pirrâ. Kielâ iäláskittem oovdân pargeh aktiivlávt, mutâ tast-uv huolâhánnáá kielâst láá suulân 450 sárnod.