Sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah

Sämikielah láá Euroop algâalgâsiih kielah, moh kuleh suomâ-ugrisâs kielâjuávkun. Sämikielah láá nuorttâmerâsyemmilâš kielâi, tego suomâkielâ já eestikielâ káidussuhâkielah. Sämikielah juáhhojeh nuorttâ- já viästárkielâjuávkun. Suomâst sárnojeh kulmâ sämikielâ, tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ. Tavesämikielâ, davvisámegiella, kulá viästárkielâjuávkun. Tot lii meiddei stuárráámus sämikielâ já tot sárnoo Suomâ lasseen Taažâst já Ruotâst. Anarâškielâ já nuorttâlâškielâ (nuõrttsääʹmǩiõll) kuullâv sämikielâi nuorttâjuávkun. Anarâškielâ sárnoo váldu-uásild tuše Suomâ peln, nuorttâlâškielâ meiddei Ruošâ pel Säämist.

Sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah láá laavâin turvâstum vuáđuvuoigâdvuođah

  • Sämmiláid lii vuáđulaavâst turvâstum algâalmugin vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Ton lasseen sämmilij kielâlijn vuoigâdvuođâin lii tärkkilubboht čallum ovdâmerkkân säämi kielâlaavâst, vuáđumáttááttâslaavâst, luvâttâhlaavâst jna.
  • Suomâ lii čonâsâm meiddei maaŋgâ almugijkoskâsâš sopâmušân, tego OA párnái vuoigâdvuođâi sopâmuš, OA algâalmugjulgáštus já Euroop rääđi Almuglij ucceeblovoi suojâlem kyeskee raamialmossopâmuš.

Kielâliih vuoigâdvuođah sämikuávlust já sämikuávlu ulguubeln

Säämi kielâlaavâ ulmen lii uásild turviđ vuáđulaavâst asâttum sämmilij vuoigqdvuotâ paijeentoollâš já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Sämmilist lii vuoigqđvuotâ jiejiâs ääšist teikâ ääšist mast sun lii kuullâmnáál, kevttiđ säämi kielâlaavâst luvâttâllum virgeomâháin sämikielâ. Keevâtlávt taat uáivild tom, ete säminuorâst lii vuoigâdvuotâ ovdâmerkkân tipšođ aašijd Kelast sämikielân já sämikuávlust elâččiđ sämikielâlii tiervâsvuotâtipšoo kulen.

 

Säämi kielâlaavâ visásmit vijđásub vuoigâdvuođâid sämmiláid já nube tááhust kenigit virgeomâháid vijđásubboht sämikuávlust ko ton ulguubeln. Sämikuávlust sämmilist lii vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâ ovdâmerkkân tiervâsvuotâ- já sosiaalpalvâlusâin. Sämikuávlu ulguubeln vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâ lii räijejum ulmuu jieijâs áášán tâi áášán, mast sun lii kuullâmnáál. Tun puávtáh ovdâmerkkân uuccâđ Kela ovdâdâsâid tâi tipšođ jieččâd viärutmân kyeskee ääši Viäruhaldâttâs toimâsaajeest meiddei sämikuávlu ulguubeln.

Sämikielâ škoovlâst

Sämikuávlust sämikielâlij uáppeid kalga máttááttiđ iänááš sämikielân. Meiddei sämikuávlu ulguubeln máttááttâskielâ puáhtá leđe sämikielâ. Šiev ovdâmerkkân täst lii Helsig Pasila vuáđuškovlâ, kost láá falâškuáttám sämikielâlii máttááttâs vyeliškoovlâst.

Sämikielâlij máttááttâs lasseen sämikielâ máttááttuvvoo sämikuávlust táválávt aldamáttááttâssân, mutâ sämikuávlu ulguubeln kärttih já nube tááhust peesih kevttiđ távjá káidusohtâvuođâid máttááttâsâst. Káidusmáttááttâs lii viijđánâm ain, tast ko Ucjuuvâ kieldâ kođettem já Sämitige koordinistem Sämikielâi káidusohtâvuođâiguin ávhástâllee máttááttâspiiloot aalgij ivve 2018. Haavâ ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö. Káidusmáttááttâshaavâ ooleest uárnejuvvoo máttááttâs já siämmást kärttejuvvoo káidusmáttááttâs pyeremus máhđulâš ornimvyehi já tárbu. Haavâ lopâlâš ulme lii uážudiđ eenâb sämiuáppeid sämimáttááttâsân káidusohtâvuođâiguin, sehe hammiđ haavâ puátusij já ferimij vuáđuld toimâiävtuid sämikielâ káidusmáttááttâs fastâ orniimân väldikodálávt.

 

Vuáđuškoovlâi, áámmátškoovlâi já luvâttuvâi lasseen meiddei maaŋgah aalmugopâttuvah uárnejeh sämikielâkuursâid já ovdâmerkkân Säämi máttááttâskuávdáš uárnee sämikielâ alda- já káidusmáttááttâs rävisulmuid tave-, aanaar- já nuorttâsämikielân. Jis tun lah perustum SMK Aanaar aldamáttááttâsâst teikâ káidusmáttááttâsâst, tun kaavnah lasetiäđuid kuursâin já uuccâmaaigijn tääbbin. Toi lasseen aainâs-uv Laapi ollâopâttuvâst uárnejeh motomin sämikielâkuursâid.

Virgeomâhâš kolgâččij faallâđ sämikielâlii palvâlus jieš, mutâ jis nuuvt ij tábáhtuu, koijâd ruokkâdávt palvâlusâid!

 

Säminuorâ kenigâsvuotâ ij prinsiipist lah vaattâđ sämikielâlijd palvâlusâid, tast ko virgeomâhâš kolgâččij faallâđ taid jiešalnees sämmiláid. Virgeomâhâš kolgâččij meiddei jieš aktiivlávt tieđettiđ sämikielâlijn palvâlusâin. Sáttá kuittâg keevvâđ nuuvt, ete tiätu sämikielâlijn palvâlusâin ij lah juksâm tuu, tâi ovdâmerkkân tiervâsvuotâkuávdáást iä lah hoksám koijâdiđ, halijdiččih-uv mielâstubboht tipšođ ääši sämikielân Tággáár tiileest kannâst ruokkâdávt koijâdiđ sämikielâlii palvâlus.

Selvâttâsâi (ovdâmerkkân Saamebarometri 2016) vuáđuld lii almolâš tiätu, ete ovdâmerkkân sämikielâliih mielâtiervâsvuotâpalvâlusah láá hyeneht finniimist. Kuittâg kannât koijâdiđ sämikielâlij palvâlusâid nuuvt tooláá ko máhdulâš, vâik sämikielâlâš pargee pyehtih orniđ pääihi oolâ tâi orniđ tuulhâ. Tavesämikielâlijn sämmilijn lii meiddei máhđulâšvuotâ uážžuđ palvâlusâid räjikuávluin Taažâ peln tavesämikielân. Vâik ij veldihánnáá vajaččiigin sierâ vaattâđ sämikielâlijd palvâlusâid já tubdâđ jieijâs “vaigâdis äššigâssân” kalga mušteđ, ete Sämi kielâlaahâ kenigit virgeomâháid. Sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah láá vuáđuvuoigâdvuođah.   Jis ulmuuh käibideh palvâlusâid, toh meiddei tuáivui mield puátteevuođâst olášuveh pyerebeht já njyebžilubboht.

Heräsikö kysyttävää?

Saamen kieleen liittyvissä asioissa voit olla yhteydessä esimerkiksi Saamelaiskäräjien kieliturvasihteeriin

Ota yhteyttä


Taan fáádást lase