“System lii piättám meiddei válduaalmug”—Dihtosis-haahâ sämmilijd lohtâseijee tietimettumvuođâ raččon
Sämitige nuorâirääđi lii uásálistám kollaborativlii pro gradu -paargon, mii tuuđhâi Dihtosis-haavâ vaigutteijeevuođâ. Tutkâmuš čáittá, et tiätu sämmilijn lii liijkás uccáá já ton keežild sämmiliih já säminuorah ferttejeh ain-uv kierdâđ kivsedem, raasism já vajesaavâid.
Máttáátteijeeh puohtii oovdân, et Dihtosis-haahâ lii vuosâsaajeest ávhálâš tyejipiergâs máttáátteijei aargâst sehe tehálâš iše meid máttáátteijei aiccâm čuolmân tast, et tiäđu lii vaigâd kavnâđ. Ton lasseen máttáátteijeeh loptejeh uáinusân tom, et tiäđu lasseetmáin sämmilij sajaduv puávtáččij tiäđulávt pyerediđ. Dihtosis-haavâ tooimah čuávdiškyetih täid čuolmâid já kiddejeh huámášume toos, maht taid kalga čuávdiškyettiđ.
Dihtosis-haavâ pargeeh já nuorâirääđi jesâneh lijjii gradu vuávámmudo rääjist aktivlávt fáárust pargoost. Tutkâmuš sunde já jotteemkiäinu vuávájuvvojii oovtâst ain pargo linjeest kidâ sahhiittâllâmkoččâmuššáid. Keevâtlávt pargoost sahhiittâllojii káidusin 10 máttáátteijed, kiäi luokkain Dihtosis lâi kollim. Sij čyevvejii, magarijd tiäđuid škoovlâin muštâleh sämmilijn já juohhii feeriimijdis já aiccâmušâidis Dihtosis-haavâst. Uásálistám máttáátteijein lijjii kirjáás tuávááh: fáárust lijjii luokamáttáátteijeeh, kielâi, historjá, ohtsâškoddeoopâ, eennâmtiäđu, eenikielâ já eellimuáinutiäđu máttáátteijeeh jieškote-uv päikkikuudijn, sehe vuáđumáttááttâsâst já luvâttuv peln. Stuárráámus uási kuulâi válduaalmugân, mut fáárust lâi meid ohtâ sämmilâš máttáátteijee. Ton lasseen Dihtosis-haavâ uárnejeijeeh muštâlii haavâ ovdánmist já materialijn sehe jieijâs vuáttámušâin haavâst.
Máttáátteijei argâ lii hoppuu já maaŋgâs ij lamaš jieškin oppâm sämmilijn, já nuuvtpa tuáváášpargo, materialij čokkim já sämmilij luptim páácá ovtâskâs máttáátteijei nuáđđin. Veikkâ fáádást ličij-uv eenâb tiätu, te máttáátteijein maaŋgâs lâi epivises tast, et maht sij puávtáččii pyehtiđ sämmilijd já koskâvuođâ staatân kunnijâtteht oovdân já velttiđ puástutiäđu. Huolâ lâi meid tast, maht máttáátteijee roolâst aldaniđ fáádá — ovdâmerkkân tiäđusthánnáá oppâm merhâšume tiäduttui. Ton lasseen uási vuotij poolitlii tedduu jaskodiđ staatâ joskâdvuođâ, tiätu piäláduvâi tâi tärhis vanhimij keežild. Västideijeeh arvâlii, et Dihtosis-haahâ puáhtá taaid hástoid stuorrâ iše já et tot lasseet ibárdâs já ohtâvuođâ. Haavâst poođij máttáátteijei mield meid koŋkretlávt uáinusân, et saahâ lii onnáá peeivist.
Jieš Dihtosis-haahâ vuáđuduvá tiätun já nuávdit jiešmeridemvuoigâdvuođâ tiäđust, já tot kiävttá sämmilijd šoddâdemvuovijd. Haavâst lii lamaš jo aalgâ rääjist tehálâš, et adelum tiäđu já sánáduv láá sämmiliih jiejah miäruštâllâm. Tot lii tiettum sehe proojeekt olášuttem- já vuávámtäävist já pargoin. Dihtosis-haavâ tooimâst tiättojeh meid munejurduid tuástoo vyevih já rávhušoddâdemvyevih. Empatia, uásálistittem, ohtâvuođâ hammim já olmoošvuoigâdvuođah já käržis identitetkuvij rikkom já kuávdáást haavâ tooimâin. Säminuorâid uásálistittee proosees peht väljejum teemah láá sämmilijd teháliih, já toh hämmejeh vuáđu meid ohtsâškodálii savâstâllâm oovdedmân. Tánávt Dihtosis-haahâ viggá sehe potkiđ juátkojeijee tietimettumvuođâ já vaiguttiđ tááláid väldistelliittâssáid.
Dihtosis-haavâ peln sahhiittâlmijn loptejuvvojii uáinusân haavâ epivises puátteevuotâ já käržis resurseh. Máttáátteijei uáinimčievâst hahâluándusii tooimâst hástun lii tot, et tuše puoh enâmustáá movtijdum máttáátteijeeh ávhásteleh toin, já tondiet täsivis uáinusân luptim vađâččij rááhtuslijd nubástusâid kiirjijn, máttááttâsvuáváámist já máttáátteijei škovliimist. Västideijeeh tuoivuu, et Dihtosis-haavâ toimâ juátkoo, tondiet ko sii mielâst fáddá taarbâš meid tobdoid vaigutteijee já toimâlii material. Haavâst pargopáájáid jođetteh säminuorah já tom västideijeeh onnii áárvust. Uáppei tááhust tot, et viestâ puátá säminuorâin, vaiguttij já movtiditij ennuv eenâb ko ärbivuáválâš kirjemáttááttâs.
Čuákánkiäsu tutkâmuš puátusijn (suomâkielân) : ”System lii piättám meiddei válduaalmug” —Dihtosis-haahâ sämmilijd lohtâseijee tietimettumvuođâ raččon: Kollaborativlâš tutkâmuš Dihtosis-haavâst já máttáátteijei tuáimeevuotâkontekstist dekolonisaatio já piäiválii ráávhu syergist
Heinola, A. (2022). “Systeemi on pettänyt valtaväestönkin”—Dihtosis-hanke saamelaisiin liittyvän tietämättömyyden purkajana: Kollaboratiivinen tutkimus Dihtosis-hankkeesta ja opettajien toimijuuskontekstista dekolonisaation ja päivittäisen rauhan saralla [Tampere University]. https://trepo.tuni.fi/bitstream/handle/10024/137556/SuomHeinolaAnne.pdf?sequence=5&isAllowed=y
Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akademia Dihtosis-haahâ lii lasettâm sämitiäđu neelji luuhâmive ääigi Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruuđáin. Haavâ ulmen lii lasettiđ válduaalmugân kullee párnái já nuorâi tiäđulâšvuođâ sämmilijn já sämikulttuurist. Hahâäigi nohá 30.6.2022. Luuvâ lase
Lasetiäđuh:
Anni-Sofia Niittyvuopio
Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee
+358 40 7082 072
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
Uáppáásm meid
Nuorâiturnee peivimereh almostittum
Nuorâirääđi uárnee čohčuv 2022 säminuoráid čuosâttum astoäigitooimâ turnee. Nuorâiturnee orniimijn västid nuorâirääđi proojeektpargee Miia Ruokojärvi. Turnee peivimereh láá tääl čielgâseh.
Nuorâirääđi uárnee nuorâiturnee
Nuorâirääđi uárnee čohčuv 2022 säminuoráid uáivildum astoäigitooimâ turnee. Nuorâirääđi proojeektpargen lii algâttâm Miia Ruokojärvi.
Nuorâirääđi uárnee seminaar sämitiggelaavâ uđâsmitmist 11.10.2022
Nuorâirääđi uárnee Helsigist seminaar sämitiggelaavâ uđâsmitmist. Seminaar teeman lii Säminuorâi puátteevuođâ huksiimin. Tilálâšvuotâ uárnejuvvoo Uccâparlamentist Aalmuglâšinfoost majebaargâ 11. roovvâdmáánu tijme 8.05–10.00.
Nuorâirääđi váátá tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio pargo juátkim
Sämitigge meridij paijeelmiärálii tievâsčuákkimist 9.8.2022 sirdeđ tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio komissaarij valjim ovdâskulij já toollâđ tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees joođhâ uásild puudâ. Puudâ ääigi selvâtteh ráávhust, ete maht pyehtih juátkiđ proosees já juátkih meid tom selvâttem, ete maid sämisiärvádâh smiättá ääšist.
Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii proojeektpargee pargo
Proojeektpargee pargoid kuleh il. sämikielâlii já -kulttuur miäldásii rijjâääigi tooimâ ovdedem oovtâstpargoost nuorâiraađijn já säminuoráid uáivildum nuorâi rijjâäigitooimâ päikkikudij koskâsii jođo vuávám já olášuttem.
Lah-uv tun 18–29-ihásâš säminuorâ já kiäsutteh-uv elleekoveh tuu?
Uásálist tave-eennâmlii Northern Script -kietâčaalâkiišton jieijâd eenikielân!
Nuorâirääđi uásálist OA algâaalmugij pisováá foorumân
Nuorâirääđi värisaavâjođetteijee Maria Mäkinen uásálist OA algâaalmugij pisováá foorumân (UNPFII) 25.4.-5.5.2022 New Yorkist. Foorum 21. čuákkim válduteeman lii “Indigenous peoples, business, autonomy and the human rights principles of due diligence including free, prior and informed consent”.
Anni-Sofia Niittyvuopio juátká nuorâirääđi saavâjođetteijen
Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijen väljejui Anni-Sofia Niittyvuopio Kärigâsnjaargâst já värisaavâjođetteijen Maria Mäkinen Jyväskyläst. Kuohtuuh tooimáin saavâtuálleejuávhust meiddei ovddii kyevti ive paajeest.
Oppâp sämmilijn já sämikulttuurist Dihtosis-haavâ video-oppâtiijmij peht
Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haahâ almostit video-oppâtiijmijd sämikulttuurist. Säminuorah tuáimih máttáátteijen video-oppâtiijmijn já jođetteh uáppeid sämikulttuurân sierâ uáinui peht.
Sämitige nuorâirääđi ocá äššitobdeejesânijd
Lah-uv 15-17 ihásâš säminuorâ? Halijdah-uv peessâđ vaiguttiđ säminuorâi aššijd já uápásmuđ já viärmádâttâđ eres säminuoráid? Mij uuccâp nuorâirääđi äššitobden aktiivlijd sämiaašijn perustum nuorâid pirrâ Suomâ.
Nuorâirääđi 2022-2023 lii asâttum
Sämitige čuákkim asâttij nuorâirääđi toimâpajan 2022-2023 čuákkimistis 17.12.2021.
Dihtosis-haavâst occoo uásiáigásâš hahâpargee
Dihtosis-haahâ, mii taha sämikulttuur uápisin, lii finnim joođhâ já mij uuccâp haahân uásiáigásii hahâpargee. Haavâst lii tohhum sämikulttuur uápisin škovlâkollimij, pedagogisij speelâi já toimâlii hárjuttâskorttâpaakâ vievâst. Taan luuhâmive ääigi mij pyevtittep máttáátteijei tuoivuu mield kulmâ video-oppâtijme sämikulttuurist.
Olmoošvuoigâdvuotâškovlim säminuoráid
Olmoošvuoigâdvuotâškovlim säminuoráid 24.11., fáddán láá suhâpeeli- já seksuaalucceeblovoi vuoigâdvuođah já arvetävgisämmilâšvuotâ.
Sämitiggelaavâ kalga uđâsmittiđ tääl
Sämitige nuorâirääđi, Demarinuorah, Kokoomusnuorah, Ruánáá nuorah, Čižetpelnuorah, RKP-nuorah, KD Nuorah já Liike Nyt Nuorah väätih sämitiggelaavâ uđâsmittem OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea kenigittem miäldásávt.
Máttááttâs- já kulttuurministeriöst ruttâdem Dihtosis-haavâ niäljád ihán
Nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haavâst pyevtittuvvojeh video-oppâtijmeh sämikulttuurist. Meid škovlâkolliimeh juátkojeh haavâ uássin.