Algâalmugvuoigâdvuođah

Sämmilij vuoigâdvuođah algâalmugin láá turvâstum vuáđulaavâ 17 § 3 momentist: “Sämmilijn algâalmugin já romaanijn já eres juávhuin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Sämmilij vuoigâdvuođâst kevttiđ sämikielâ virgeomâháin lii asâttum lavváin.”

Taan vuádulaavâst miäruštâllum vuoigâdvuođâst láá tärhibeh njuolgâdâsah ovtâskâs laavâin, mahte sämitiggelaavâst já Säämi kielâlaavâst.

  • Säämi kielâlaavâst láá tärhibeh njuolgâdâsah sämmilij kielâlijn vuoigâdvuođâin. Luuvâ lase.
  • Sämikulttuur lii miäruštâllum vuáđulaavâ ovdâpargoi mield viijđáht. Vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ kulttuur lii uáivildum turviđ viijđásubboht sämmilij kulttuurhaamijd. Tondiet njuolgâdâs turvim sämmilâš kulttuurháámán kuleh sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah, mahte puásuituálu, kuálástem já miäcástem.

 

Keevâtlávt lii lamaš vižže sämmilij vuoigâdvuođâin jieijâs kulttuurân ovdâmerkkân kuálástem iähtun. Eidu lii koskân riehtiproosees, mast sämmiliih kuálásteijeeh iä čuávvum kuálástemlaavâ, tast ko sii mielâst tot lâi sii vuáđulaavâst visásmittum vuoigâdvuođâ vuástá já kieldij sii vuoigâdvuođâ kulttuurân. Luuvâ lase.

Sämmilij algâalmugvuoigâdvuođah keevâtlávt?

→ keevâtlávt sämmilij vuoigâdvuođah ärbivuáválâš iäláttâssáid iä lah uáli tárkká miäruštâllum eromâšlaavâin. Ovdâmerkkân puásuituálulaavâst sämikuávlun kyeskih motomeh ovdâmerkkân šiljoi áiđumân kyeskee njuolgâdâsah, mutâ sämmilâš puásuituálu ij lah miäruštâllum laavâst sierâ. Suomâ sämipalgâseh vuáđudii mottoom ive tassaaš jieijâs seervi ovdedem tiet sämmilâš puásuituálu.

Suomâ lii čonâsâm maaŋgâ algâalmugij vuoigâdvuođáid lohtâseijee almugijkoskâsii sopâmušân, mahte OA algâalmugjulgáštusân já OA näliolgoštemsopâmušân. Sämmilij tuođâlâš syeji šadda vuoigâdvuođâin, moh puátih almugijkoskâsijn sopâmušâin já almuglii lahâaasâtmist. Sämitigge raportist ministeriön já njuolgist olmoošvuoigâdvuođâid koccee orgaanájd sämmilij vuoigâdvuođâin já almugijkoskâsij sopâmušâi tooimânpieijâmist. Ciälkkámušâinis sämitigge iävtut almuglii lahâasâttem ovdedem almugijkoskâsij kenigâsvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi koccee orgaanij avžuuttâsâi mieldi. Sämitigge meiddei uásálist olmoošvuoigâdvuođâid kieđâvuššee almugijkoskâsij sopâmušâi hammiimân. Luuvâ lase Suomâ čannee almugijkoskâsijn sopâmušâin sämitige siijđoin: https://www.samediggi.fi/kansainvaliset-sopimukset/

 

→ Maht almugijkoskâsij sopâmušâi olášuttem puáhtá kocceđ?

Olmoosvuoigâdvuotâsopâmušâi tooimânpieijâm kocceh almugijkoskâsiih äššitobdeeorgaaneh. Suomâ kalga raportistiđ orgaanijd merikoskâsávvt sopâmuš tooimânpieijâmist Suomâst já tast, maht tot lii váldám huámášumán almugijkoskâsij sopâmušâi tooimânpieijâm koccee orgaanij avžuuttâsâid.Meriäigiraportistmist västid Suomâ olgoministeriö, mii kulá eres ministeriöid, virgeomâháid, sämitige já aalmugseervijd raapoorst hammim tiet. Sopâmuš tooimânpieijâm koccee orgaaneh pyehtih meiddei kolliđ Suomâ já kuullâš jieškote-uv čánusjuávhuid raportijdis várás. Staatâi meriäigiraportij lasseen orgaaneh väldih algâalmugijn já aalmugseervijn ciälkkámušâid já uáivilijd sopâmuš tooimânpieijâmist.

→ Kuus mun puávtám väldiđ ohtâvuođâ, jis ovdâmerkkân muu kielâliih vuoigâdvuođah iä páihálij tääsist olášuu?

Staatârääđi riehtikansler já ovdâskode riehtiäššialmai kocceh virgeomâhái tooimâ lavâlâšvuođâ já nuuvtpâ meiddei ovdâmerkkân sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâi olášuttem virgeomâhái tooimâst. Jyehi virgeomâhâš vähtee Säämi kielâlaavâ čuávvum jiejâs tooimâst. Kielâlij vuoigâdvuođâi luávkkámtábáhtusâst puáhtá leđe ohtâvuođâst meiddei kuávluhaldâttâhvirgetoimâttuváid, moi kocceemsuárgán kuleh eres lasseen kieldâi sotepalvâlusah já máttááttâs.

Oovtâviärdâsâšvuotâaitârdeijee puáhtá ravvviđ olgoštemiäpádâs selvâttem tiet. Jis olmooš lii karttâm killáđ kielân vuáđuduvvee olgoštem virgeomâhást, sun puáhtá tuálvuđ ääši meiddei oovtâviärdâsâšvuotâ- já täsiárvulävdikode kieđâvušmân.

 

Sämitigge olášut sämmilij kulttuurjiešstivrim keevâtlávt

Keevâtlávt sämmilij kulttuurjiešstivrim sämikuávlust olášut sämitigge. Ohtâ vyehi vaiguttiđ aššijd lii ucâliđ sämitige jienâstuslohon já jienâstiđ sämitiggevaaljâin tâi älgiđ jieš iävtukkâssân sämitiggevaaljáid. Meiddei sämitige vyelni tuáimee lävdikuddijd väljejeh jesânijd, kiäh láá perustum vaiguttiđ ovdâmerkkân sämikielâlii oppâmateriaal pyevtitmân oppâmateriaal- já škovlimlävdikoddeest tâi sämi-iäláttâsâi sajattâhân iäláttâs- já vuoigâdvuotâlävdikoddeest.

Šoddii-uv koččâmâšah?


Taan fáádást lase