Nuoraide oaivvilduvvon seksuálavuođa sátnegirji jorgaluvvon golmma sámegillii
Sámedikki nuoraidráđđi lea jorgalahttán ja almmustahttán Álbmotlihtu nuoraide oaivvilduvvon seksuálavuođa sátnegirjii davvisáme-, anáraš- ja nuortalašgillii.
Seksuálavuohta lea okta dehálaš oassi olbmo ahtanuššamis. Seksuálavuhtii laktáseaddji áššit leat leamašan tabu erenomážit sámeservodagas. Dain lea sáhttán leat váttis hállat, eaige fáddái laktáseaddji ođđa sániide leat vealttakeahttá leamašan sámegielat vástagat. Sátnegirjjiiguin mii roahkasmahttit sámenuoraid geavahit iežaset eatnigiela. Sátnegirjjiid jorgaleamis leat jurddašuvvon maiddái sámegielat seksuálabajásgeassima dárbbut.
”Mii leat vuordán sátnegirjji gárvvásmuvvama ja lea fiinna ášši, ahte lihkostuvaimet almmustahttit daid aiddo ON:id eamiálbmogiid giellajagi áigge. Mii sávvat, ahte seksuálavuođa sátnegirji lebbejuvvo viidát ja váldojuvvo roahkkadit atnui. Sávaldahkan lea maiddái, ahte seksuálavuođas sáhttit hállat álkibut, go dasa gávdnojit sánit iežamet gielas”, illuda nuoraidráđi várreságadoalli Ánte Veijola.
Nuoraidráđi áirras Niila Rahko lea guorahallan Álbmotlihtu bloggas sámegielat seksuálasátnegirjji mearkkašumi. ”Mii dárbbašit seksuálavuođa govvideaddji sániid sámegillii. Sánit dorjot sámegiela oahppama – leahan giella lássaráigi kultuvrii. Sámenuorat dárbbašit iežaset sátnegirjji seksuálasániide, dasgo dieđu oažžumis iežas gielain lea mearkkašupmi. Sánit addet reaiddu ovdanbuktit iežas dearvvas vugiin, man dihte sámegielat seksuálavuođa sátnegirji lea mearkkašahtti ja gáibiduvvon lasáhus. Sámegielat seksuálavuođa sátnegirji fállá maiddái vánhemiidda vugiid váldit áššiid ovdan sin maŋisboahttiiguin”, guorahallá Rahko.
Sátnegirjjiid jorgaleapmi gáibidii ollu terminologiijabarggu, dasgo buot sánit, mat sátnegirjjis leat, eai leat vel geavahusas dahje normerejuvvon. Sátnegirjjiid jorgalusat leat gárvvásmuvvan garra barggu boađusin jagiid 2018 ja 2019 áigge. Jorgalanbarggus ovttasbargojuvvui lávgalagaid Sámi Giellagálduin. ”Lean erenomáš duđavaš, ahte mii oažžut nuortalašgillii ođđa seksuálasátneráju. Sánit leat leamašan ovdalis unnán, man dihte jo dušše jorgaleapmi lea leamašan hástaleaddji. Hástaleaddjivuođas muitala dat, ahte gieđahallanvuloš sátnelistui čoggojedje oktiibuot 441 sáni, maid mii leat nuortalašgielat giellajuhkosa čoahkkimiin gieđahallan. Seksuálavuhtii laktáseaddji áššiin ii leat ovdal ságastallon ja dat vuhttui maiddái geavadaga giellabarggus; jorgalusaid lea leamašan váttis gávdnat ja ollu leat geavahuvvon njuolga loatnasánit. Muhtin sániide leat leamašan ollu molssaeavttut, maid smávva mearkkašanerohusain leat ohcan dieđu.” muitala nuortalašgiela giellabargi Mervi Semenoff sátnegirjjiid jorgalanproseassa birra.
Jo badjelaš 10 jagi dassái Álbmotlihttu fuomášii, ahte nuorat jerre ollu seksuálavuhtii ja seksii laktáseaddji sániid, doahpagiid ja meroštallamiid. Sátnegirjjiiguin háliidedje čielggasmahttit seksuálavuhtii laktáseaddji terminologiija, vai fáttás hálešteapmi šattašii álkibun. Dainna háliidedje váikkuhit dasa, ahte nuorat ožžot áššáigullevaš dieđu, mii beaktilit cuvke seksuálavuhtii laktáseaddji tabuid ja myhtaid. Seksuálavuhtii laktáseaddji doahpagat ja meroštallamat leat olu ja ođđa bohtet olles áigge. Danin sátnegirjji lea dehálaš ođasmahttit ain gaskkohagaid, muitala Álbmotlihtu áššedovdi Sari Hälinen.
Oahpásmuva seksuálavuođa suomagillii, davvisámegillii, anárašgillii ja nuortalašgillii.
Nuoraidráđi áirras Niila Rahko lea čállán Álbmotlihtu bloggii iežas jurdagiid seksuálavuođa sátnegirjjiid birra. Loga lasi.
Lassedieđut
Vs. Nuoraidčálli Elli-Marja Hetta tel. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi
Álbmotlihttu, áššedovdi Sari Hälinen, 050 302 5935, sari.halinen(at)vaestoliitto.fi
Oahpásmuva maiddái
De!2-prošeavtta doaibma joatkašuvvá
Sámedikki ja sámeguovllu gielddaid oktasaš De!2-prošeakta joatká iežas doaimma.
Nuoraidráđi lahtuid ohcan doaibmabadjái 2026-2027 lea álgán!
Leatgo beroštuvvan váikkuhit sámenuoraid áššiide? Sámedikki nuoraidráđi ođđa doaibmabadji álgá jagi 2026 álggus ja loahppa jagi áigge ohcat mii ođđa movttáskan nuoraid mielde čuovvovaš guovttejagášbadjái.
Sámenuoraid konferánssa resolušuvdna: “ Mis lea riekti boahtteáigái ja dat galgá leat min lágan”.
“Mii sámenuorat háliidit ja leat beroštuvvan oahppat sámegiela ja sirdit dan čuovvovaš sohkabuolvvaide ja doalahit árbedieđu. Ná sámekultuvra seailu ealli kultuvran. Árbediehtu ii leat juoga maid mii geahččat olggobealde, dat gullá midjiide sámiide ja lea lunddolaš oassi mis."
Sámenuoraid konferánsa ordnejuvvo Anáris 14.-15.8.2025
Konferánssa fáddán lea árbevirolaš diehtu ja dan lahkonit servoša resurssa geahččanguovllus.
Sámediggi ohcá mearreáigásaš prošeaktabargi nuoraidráđi De! 2 -fidnui
Sámediggi almmuha ohcan láhkai mearreáigásaš prošeaktabargi doaimma nuoraidráđi De! 2- sámegielat nuoraidbarggu ovddideapmi sámeguovllu gielddain -fidnui.
Sámediggi ohcá allaskuvlahárjehalli
Sámediggi almmuha ohcanláhkai allaskuvlahárjehalli báikki. Bargu álgá soahpamuša mielde geassemánus 2025. Hárjehallan bistá 3 mb. Barggus lea gáiddusbarganvejolašvuohta.
Nuoraidráđi sátnejođiheaddjin Rosa-Máren Juuso ja várresátnejođiheaddjin Niila-Juhán Valkeapää
Nuoraidráđi sátnejođiheaddjin joatká Rosa-Máren Juuso ja várresátnejođiheaddjin válljejuvvui Niila-Juhán Valkeapää. Nuoraidráđi áššedovdin válljejuvvojedje Leo Vilmunen, Nuppu-Maaria Näkkäläjärvi, Nils-Matti Juuso, Niiles Harlin ja Heta Sieppi.
Sámenuorat sávvet servvoštallama ja sámegielat doaimmaid – De! 2 -prošeavtta gažademiin kártejuvvojedje nuoraid sávaldagat astoáiggedoaimma birra
De! 2 -prošeavttas kártejuvvojedje nuoraid sávaldagat sámegielat astoáiggedoaimma birra. Gažadeami vuođul nuorat sávvet eanemusat nuoraid sámegielat eahkediid ja servvoštallama eará sámenuoraiguin. Sámenuoraid miela miel áššit gažadeami vuođul ledje lihkadeapmi, árbevirolaš dáiddut ja olgun lihkadeapmi. Stuorámus oassi gažadeapmái vástidan olbmuin sávvá, ahte doaimmat livčče sin iežaset ruovttugiliin.
Sámedikki nuoraidráđđi ohcá áššedovdilahtuid!
Leatgo 15-17 jahkásaš sámenuorra? Hálidatgo beassat váikkuhit sámenuoraid áššiide ja oahpasmuvvat seammás eará sámenuoraide? Ohcat nuoraidráđi áššedovdilahttun aktiivvalaš sámeáššiin beroštuvan nuoraid miehtá Suoma.
Nuoraid sáhkavuorru Sámedikki ortniiduvvančoahkkimis ja nuoraidráđi nammadeapmi
De! 2-fitnu doaimmat johtui
Sámedikki ja sámeguovllu gielddaid oktasaš De! 2 -fidnu lea álgán.
Sámediggi ohcá mearreáigásaš prošeaktabargi nuoraidráđi De2! -fidnui
Prošeaktabargi bargun lea sámegielat ja kulturvuđot nuoraidbarggu ovddideapmi sámeguovllu gielddain prošeaktaplána mielde ovttas Sámedikki nuoraidráđiin ja fitnu stivrenjoavkkuin.
Nuoraidráđđi oassálasttii ON:id eamiálbmogiid bissovaš forumii
Sámedikki nuoraidráđi ságadoalli Rosa-Máren Juuso ja várreságadoalli Helmi Ljetoff oassálasttiiga ON:id eamiálbmogiid bissovaš forumii (UNPFII) New Yorkas. Foruma 23. čoahkkima temán lei eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa nannen ON:id eamiálbmogiid vuoigatvuođaid guoski julggaštusa oktavuođas: eamiálbmogiid nuoraid jiena deattuheapmi.
Nuoraidráđi ságajođiheaddjit leat válljejuvvon
Sámedikki nuoraidráđi ságajođiheaddjin válljejuvvui Rosa-Máren Juuso Gárasavvonis ja várreságajođiheaddjin Helmi Ljetoff Helssegis.
Nuoraidráđđi doaibmabadjái 2024-2025 ásahuvvon
Sámedikki čoahkkin ásahii nuoraidráđi doaibmabadjái 2024-2025 čoahkkimisttis 30.1.2024.