Nuõrid rajjum seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj jåårǥlõttum kouʹmme sääʹmǩiõʹlle
Narodleett nuõrid rajjum seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj lij jåårǥlõttum tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle da õlmstõttum Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz tuåimâst.
Seksuaalʼlažvuõtt lij õhtt vääžnai vueʹss oummu šõddmõõžž. Seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki ääʹšš lie leämmaž ǩiõlddum jeäʹrben sääʹmõhttsažkååʹddest. Tõin lij vuäittam leeʹd vaiggâd mainsted, jie-ka ođđ temma kuõskki sääʹn leäkku leämmaž vieʹltǩani sääʹmǩiõʹlle valmmša âânnmõõžžâst. Sääʹnnǩiiʹrji veäkka smeʹllkâʹttep sääʹmnuõrid mainsted jiijjâs jieʹnnǩiõl. Sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlâttmõõžžâst lij še jurddum sääʹmǩiõllsa seksuaalčuõvtõõzz taarbid.
”Sääʹnnǩeeʹrj valmštummuž lij vuõrddum da lij fiinâs, što vuõǯǯim õlmstõttum samai ÕM alggmeerai ǩiõli eeʹjj poodd. Tuäivvap, što seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj šâdd veiddsõs liâvtõʹsse da tõn vääʹldet smeʹllkââʹtteeʹl âânnmõʹšše. Tuäivvmõššân lij še, što seksuaalʼlažvuõđâst vueiʹtet mainsted hieʹlǩeld, ǥu tõõzz käunnʼje sääʹn jiijjâs ǩiõlin”, rämmaš nuõrisuåvtõõzz vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Ánte Veijola.
Nuõrisuåvtõõzz vuäzzlaž Niila Rahko lij tuʹmmjam Narodleett blogist sääʹmǩiõllsa seksuaalsääʹnnǩeeʹrj miârktõõzz. ”Taarbšep seksuaalʼlažvuõđ kovveei saaʹnid sääʹmǩiõʹlle. Sannõs tuärjjad sääʹmǩiõl mättjummuž – lij veʹt ǩiõll ikkân kulttuuʹre. Sääʹmnuõr taarbše jiijjâs sääʹnnǩeeʹrj seksuaalsannõʹsse, ǥu teâđ vuäǯǯmõš jiijjâs ǩiõlin lij priʹmeârla. Sääʹn õuʹdde neävv õlmmeed jiijjâs tiõrvâs naaʹlin, di tõn diõtt sääʹmǩiõllsaž seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj lij miârkteei da kaiʹbbjum lââʹss. Sääʹmǩiõllsaž seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj taʹrjjad še vuõrâsoummuid kuånstid väʹldded aaʹššid õuʹdde päärnaivuiʹm”, tuʹmmai Rahko.
Sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlâttmõʹšše kuʹlle jiânnai terminologiatuâj, ǥu puk sääʹnnǩeeʹrjest åårrai sääʹn jie võl leäkku âânnmõõžžâst leʹbe noormtum. Sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlõõzz lie valmštõõvvâm kõrr tuâj puåđõssân iiʹjji 2018 da 2019 poodd. Jåårǥlâʹttemtuâjast tuejjeeš õhttsažtuâj Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjin. “Leäm samai toođvaž, što vuäǯǯap nuõrttsääʹmǩiõʹlle ođđ seksuaalsannõõzz. Sääʹn lie leämmaž õuddâl samai occanj, mõõn diõtt juʹn tåʹlǩ jåårǥlâttmõš lij leämmaž vaʹǯǯtõsnallšem. Vaʹǯǯtõsvuõđâst čuäʹjat juʹn tõt, što ǩiõttʼtõõllâmnallšem sääʹnnliʹstte nårrje õhtseʹžže 441 sääʹn, koid leäʹp nuõrttsääʹm ǩiõlljuâǥǥtõõzz såbbrin ǩiõttʼtõõllâm. Seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki aaʹššin jeät leäkku ääiʹjab saaǥǥstõõllâm da tõt kuâsttji še vueʹjj ǩiõlltuâjast: jåårǥlõõzzid lij leämmaž vaiggâd kaunnâd da jiânnai lie õnnum vuõiʹǧǧest läiʹnnsääʹn. Koid-ne saaʹnid lie leämmaž määŋg vaajtõsmääin, kooi uuʹcces miârktõsjeäʹrdõõzzin leäʹp ooccâm teâđaid.” särnn nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjjlaž Mervi Semenoff sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlâʹttemproseezzâst.
Juʹn pâʹjjel 10 eeʹjj mââiårra Narodlett vuâmmši, što nuõr kõʹčče jiânnai seksuaalʼlažvuõʹtte da seʹksse kuõskki saaʹnid, fiʹttõõzzid da meäʹrteeʹlmid. Sääʹnnǩeeʹrj veäkka haaʹleeš čiõlǥeed seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki teeʹrmid, što teeʹmest mainstummuž hiâlptââvv. Tõn veäkka haaʹleeš vaaikted tõõzz, što nuõr vuäǯǯa ääʹššmeâldlaž teâđ, kååʹtt lij ânnʼjõõvi muʹrdded seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki ǩiõlddjid da åskkmõõžžid. Seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki fiʹttõõzz da meäʹrteeʹlm lie jiânnai da ođđ šâʹdde čõõđ ääiʹj. Tõn diõtt sääʹnnǩeʹrjj lij vääžnai oođeed mieʹrrkõskksaž aaiʹjin, särnn Narodleett äʹšštobddi Sari Hälinen.
Tobdstõõđ seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩerjja lääʹddǩiõʹlle, tâʹvvsääʹmǩiõʹlle, aanarsääʹmǩiõʹlle da nuõrttsääʹmǩiõʹlle.
Nuõrisuåvtõõzz vuäzzlaž Niila Rahko lij ǩeeʹrjtam Narodleett blogiiʹje jurddjin seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩiiʹrjin. Looǥǥ lââʹzz.
Lââʹssteâđ
Vs. Nuõripiisar Elli-Marja Hetta teʹl. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi
Narodlett, äʹšštobddi Sari Hälinen teʹl, 050 302 5935, sari.halinen(at)vaestoliitto.fi
Tobdstõõđ še
Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååđteejjkådd vaalšum
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaalšeš Rosa-Máren Juuso Karesuvannost da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Helmi Ljetoff Heʹlssnest.
Nuõrisuåvtõs lij nõõmtum tuåimmpââi eejjid 2024-2025
Sää´mtee´ǧǧ sååbbar nõõmti nuorisuåvtõõzz tuåimmpââi ee´jjid 2023–2024 såbbrest 30.1.2024.
Säämnuõri kaaunõõttmõõžž
Teimma čâhčča jäʹrjstum nuõrisuåvtõõzz âsttääiʹj tååimai sätt juätkkai kaaunõõttmõõžži häämast. Mieʹldd materiaal sääʹmǩiõtt-tuâjaid da luʹvddsiõr. Jeäʹǩǩaaid ââʹnet skamm-mannust Oulust, Ruäʹvnjaarǥâst da Karesâvvnest. Jeäʹǩǩää lie jurddum sääʹmnuõrid pââibužškooulâkksain vuâlla 30-âkksaid.
Ooʒʒ mieʹldd leʹbe eʹtǩǩed vuäzzla Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõʹsse tåimmpoʹdde 2024-2025
Ooccâp nuõrisuåvtõʹsse mieʹldd aktiivlaid sääʹmaaʹššin älšmõõvvâm sääʹmnuõrid pirr Lääʹddjânnam. Nuõrisuåvtõõzz vaʹlljummšest pueʹttep väʹldded lokku, što vuäzzla eʹtǩǩee vueiʹtlvummuz käʹttjeeʹjen čõõđ sääʹmvuuʹd de jeeʹres ǩiõlläʹrttli. Vaʹlljõõzzâst jääʹǩǩte še sooǥǥbieʹli kõskksaž tääʹssäärv. Nuõrisuåvtõõzz vuäzzla ij taarbaš leeʹd sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž.
Nuõrijođđi peivvmierr õlmstõttum
Nuõrisuåvtõs jääʹrjast čâhčča 2022 sääʹmnuõrid jurddum âsttääiʹj toiʹmmjummuž jođđi. Nuõrijođđi riâššmõõžžin väʹsttad nuõrisuåvtõõzz projeʹktt-tuâjjlaž Miia Ruokojärvi. Jođđi peiʹvvmeäʹr liâ ååʹn suåppum aaiʹji mieʹldd.
Nuõrisuåvtõs jäärjast nuõrijođđi
Nuõrisuåvtõs jääʹrjast čâhčča 2022 sääʹmnuõrid juʹrddum âsttääiʹj tåimmjummuž jođđi. Nuõrisuåvtõõzz projeʹktt-tuâjjliʹžžen lij alttääm Miia Ruokojärvi.
Nuõrisuåvtõs jäärjast seminaar säämteǧǧlääjj oođummšest 11.10.2022
vNuõrisuåvtõs jääʹrjast seminaar sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummšest Heʹlssnest. Seminaar teeman lij Sääʹmnuõri pueʹttiääiʹj raajjmen. Seminaar poodd jäʹrjstet Uʹccparlameeʹntest Meerlažinfost mââibaarǥ 11. kålggmannust čiâss 8.05-10.00.
Nuõrisuåvtõs kaiʹbbai tuõđâsvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj juätkkmõõžž
Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji leiʹǧǧmeärrsaž tiuddsåbbrest 9.8.2022 seʹrdded tuõđâsvuõtt- ja suåvâdvuõttkomissio komissaari vaʹlljummuž ooudårra da väʹldded tuõđâsvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss juätk beäʹlnn mieʹrrkõõut. Kõõut poodd seʹlvvtet rääuhast, mõõn-nalla proseeʹss vueiʹtet juäʹtǩǩed da jueʹtǩet še tõn seʹlvtummuž, mâid sääʹmõhttsažkåʹdd ääʹššest jõrdd.
Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla mieʹrräiggsa projeʹktt-tuâjjtuejjeei tuâj
Projeʹktt-tuâjjtuejjeei tuõjju kool jm. sääʹmǩiõllsa da -kulttuur meâldla pååđääiʹj tåimmʼmõõžž ooudâsviikkmõš õhttsažtuâjast nuõrisuåvtõõzzin da sääʹmnuõrid puõttlõsttum nuõri pååđäiʹǧǧtåimmʼmõõžž jođđi plaanummuš da čõõđtummuš.
“Systeeʹm lij maannâm še väʹlddnarood”—Dihtosis-haʹŋǩǩõs säʹmmlaid kollʼjeei teâđateʹmesvuõđ puʹrǧǧeeʹjen
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs lij vuässõõttâm kollaboratiivlõʹžže pro gradu – tuõjju, koʹst tuʹtǩǩee Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz vaikktemvuõđ. Tuʹtǩǩõs čuäʹjat, što teâtt säʹmmlain lij čuuʹt ooccân da tõn diõtt säʹmmla da sääʹmnuõr ǩiččlâʹstte ooudâs ǩeeuʹsummuš, rasiism da vuâllummuš.
Leäk-a 18–29 ekksaž sääʹmnuõrr da älšsmam jieʹllikaartin?
Vuässõõđ tâʹvvjânnmallaš Northern Script -ǩiõttǩeeʹrjtõsǩeâšttõõttmõʹšše jiijjad jieʹnnǩiõlin.
Nuõrisuåvtõs vuässââtt Õhttõõvvâm meerkåådd (YK) alggmeerai põõžži fooruume
Nuõrisuåvtõõzz väärrsaaǥǥjååʹđteei Maria Mäkinen vuässââtt Õhttõõvvâm meerkååʹdd (YK) alggmeerai põõžži fooruuʹme (UNPFII) 25.4.-5.5.2022 New Yorkast . Fooruum 21. såbbar väʹlddteeʹmmen lij “Indigenous peoples, business, autonomy and the human rights principles of due diligence including free, prior and informed consent”.
Vuellǥa kõddâz ǩiõttǩeerjtõspääjj
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation
Anni-Sofia Niittyvuopio juätkk nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaʹlljee Anni-Sofia Niittyvuopio Karigasnjaarǥâst da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Maria Mäkinen Jyväskyläst. Kuhttu toiʹmmje saaǥǥjååʹđteeʹjen še oouʹdab kueiʹtekksaž pââʹjest.
Mättjed sämmlain da säämkulttuurest Dihtosis-hankkoozz videomättčiâssi viekkin
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Dihtosis- haŋǩǩõs čõõđât videomättčiâssid sääʹmkulttuuʹrest. Sääʹmnuõr toiʹmmje uʹčteeʹlen videomättčiâssin jååʹđteen mättʼtõõttjid sääʹmkulttuuʹre jeeʹres ǩiõččâmkuuʹlmin.