Nuoraidráđđi gáibida duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna barggu joatkima
Sámediggi mearridii badjelmearálaš dievasčoahkkimis 9.8.2022 sirdit duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna komissáraid válljema ovddos guvlui ja váldit duohtavuođa- ja soabadanproseassa joatkka oasil bottu. Bottu áigge čielggadit ráfis, mo proseassa sáhttit joatkit ja joatkit maiddái dan čielggadeami, maid sámi searvvuš áššis jurddaša.
Nuoraidráđđi lea behtton mearrádussii gaskkalduhttit kommišuvnna barggu. Mearrádusas leat guhkesáigásaš váikkuhusat sámenuoraid sajádahkii ja vuoigatvuođaid ollašuvvamii. Kommišuvnna barggu mielde maiddái sámenuorain livččii vejolašvuohta muitalit iežaset vásáhusaidis birra, maidda historjjálaš dáhpáhusat ainge čuhcet.
– Kommišuvnna ulbmilin lea gullat erenoamážit vuorrasut sápmelaččaid vásáhusaid, maid sámenuorat juhket. Sámenuorain leat maiddái iežaset nuoraide mihtilmas vásáhusat, maid galgá čielggadit, gávnnaha nuoraidráđi ságajođiheaddji Anni-Sofia Niittyvuopio.
Nuoraidráđđi gáibida duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna barggu joatkima. Sámediggi galgá máhcat geassemánu mearrádussii ja válljet guokte komissára joatkit álgán barggu. Duohtavuođa ja soabada galgá oažžut dál, vai nu máŋggat vásáhusat go vejolaš čoggojuvvojit ja traumaid gieđahallama sáhttit álggahit. Vásáhusaid čoaggin sáhttá lassin nannet sámiid searvvušlašvuođa.
Sámedikki badjelmearálaš čoahkkima maŋŋá čoahkkanan nuortalašráđđi lea ovdanbuktán hálus joatkit kommišuvnna barggu nuortalaččaid iežaset gullamiin. Nuoraidráđđi doarju mearrádusa ja lea gárvvis leat mielde proseassas doarjumin nuortalaš nuoraid.
– Kommišuvnna barggu bokte huksejuvvo buoret boahtteáigi sámenuoraide, geat ainge deaividit duođalaš rasismma ja vaššiságaid Suomas. Lea dehálaš, ahte historjjálaš ja dáláš vásáhusat čielggaduvvojit dál goitge nuortalaččaid oasil, vai boahttevaš buolvvat seastašuvašedje dán noađis, joatká nuoraidráđi várreságajođiheaddji Maria Mäkinen.
Sámenuoraid sajádahkii ja dearvvašvuhtii čuohcá erenoamážit psykososiálalaš doarjjaovttadaga doaibma, mii lea vuosttas háve goassige buktán vuollegaš šielmmá mielladearvvašvuođabálvalusaid maiddái sámenuoraid oažžumii. Dušše ovttadaga leahkin sáhttá lasihit sámenuoraid dorvvolašvuođa dovddu. Nuoraidráđđi gáibida, ahte ovttadaga doaibma galgá joatkašuvvat, vai bálvalusaid sáhttit kommišuvnna barggu maŋŋá buktit bissovaš oassin sámenuoraid beaivválaš sode-bálvalusaid.
Lassedieđut:
Anni-Sofia Niittyvuopio
Nuoraidráđi ságajođiheaddji
anni-sofia.niittyvuopio(at)hotmail.com
040 610 7905
Oahpásmuva maiddái
Nuoraidturnea beaivemearit almmustahtton
Nuoraidráđđi ordne čakčat 2022 sámenuoraide čujuhuvvon astoáiggi doaimma turnea. Nuoraidturnea ordnemiin vástida nuoraidráđi prošeaktabargi Miia Ruokojärvi. Turnea beaivemearit leat dál čielggaduvvon.
Nuoraidráđđi lágida nuoraidturnea
Nuoraidráđđi lágida čakčat 2022 sámenuoraide dárkkuhuvvon asttuáiggedoaimma turnea. Nuoraidráđi prošeaktabargin lea álggahan Miia Ruokojärvi.
Nuoraidráđđi ordne seminára sámediggelága ođasmahttimis 11.10.2022
Nuoraidráđđi ordne seminára sámediggelága ođasmahttimis Helssegis. Seminára temán lea Sámenuoraid boahttevuođa huksemin. Dilálašvuohta ordnejuvvo Pikkuparlamentta Álbmotinfos maŋŋebárgga 11. golggotmánus diibmu 8.05–10.00.
Nuoraidráđđi lágida Eanodaga guovllu sámenuoraide dorvvolaš saji ságastallandilálašvuođa
Boađe ságastallat ja oahppat Eanodaga guovllu sámegávttis ja sierra sogaid goarrunvugiin.
Sámediggi almmuha ohcan láhkai mearreáigásaš prošeaktabargi doaimma
Prošeaktabargi bargguide gullá ee. sámegielat ja -kultuvrra mieldásaš astoáiggedoaimma ovddideapmi ovttasbarggus nuoraidráđiin ja sámenuoraide čujuhuvvon nuoraid astoáiggedoaimma gierdomátkki plánen ja ollašuhttin.
”Systema lea beahttán váldoálbmogage” —Dihtosis-prošeakta sápmelaččaide laktáseaddji diehtemeahttunvuođa burgin
Sámedikki nuoraidráđđi lea oassálastán kollaboratiivvalaš pro gradu -bargui, mas dutkojuvvui Dihtosis-prošeavtta váikkuhus. Dutkamuš čujuha, ahte diehtu sápmelaččain lea menddo unnán ja dan dihtii sápmelaččat ja sámenuorat vásihit ainge givssideami, rasismma ja vaššiságaid.
Leatgo 18 - 29 jahkásaš sámenuorra ja liikot filmmaide?
Oassálaste davviriikkalaš Northern Script -giehtačállingilvui iežat eatnigillii!
Nuoraidráđđi oassálastá ON:id eamiálbmogiid bissovaš forumii
Nuoraidráđi várreságadoalli Maria Mäkinen oassálastá ON:id eamiálbmogiid bissovaš forumii (UNPFII) 25.4.-5.5.2022 New Yorkas. Foruma 21. sešuvnna oaivetemán lea “Indigenous peoples, business, autonomy and the human rights principles of due diligence including free, prior and informed consent”.
Giehtačállinbádji 15.5. ja 21.5. Sajosis Anáris
Anni-Sofia Niittyvuopio joatká nuoraidráđi ságajođiheaddjin
Sámedikki nuoraidráđi ságajođiheaddjin válljejuvvui Anni-Sofia Niittyvuopio Gáregasnjárggas ja várreságajođiheaddjin Maria Mäkinen Jyväskyläs. Guktot doaimmaiga ságajođihangottis maiddái ovddit guovtti jagi bajis.
Dihtosis-fitnu video-oahppodiimmuid bokte beassat oahppat sámiid ja sámekultuvrra birra
Sámedikki nuoraidráđi ja Nuoraid Akademiija Dihtosis-fidnu olggos addá video-oahppodiimmuid sámekultuvrras. Sámenuorat doibmet oahpaheaddjin video-oahppodiimmuin ja láidestit oahppiid sámekultuvrii sierra perspektiivvain.
Sámedikki nuoraidráđđi ohcá áššedovdilahtuid
Leatgo 15-17 jahkásaš sámenuorra? Hálidatgo beassat váikkuhit sámenuoraid áššiide ja oahpasmuvvat seammás eará sámenuoraide? Ohcat nuoraidráđi áššedovdilahttun aktiivvalaš sámeáššiin beroštuvan nuoraid miehtá Suoma.
Nuoraidráđđi 2022-2023 ásahuvvon
Sámedikki čoahkkin ásahii nuoraidráđi doaibmabadjái 2022-2023 čoahkkimisttis 17.12.2021.
Dihtosis-prošeavttas ohccojuvvo oasseáigásaš prošeaktabargi
Dihtosis-prošeakta, mii dahká sámekultuvrra oahpisin, lea ožžon joatkaga, ja prošektii ohccojuvvo oasseáigásaš prošeaktabargi. Prošeavtta olis lea dahkkon sámekultuvrra oahpisin skuvlagalledemiid, pedagogalaš spealuid ja metodapáhka, mii sisttisdoallá doaibmanhárjehusaid, bokte. Dán skuvlajagi mii buvttadit oahpaheaddjiid sávaldaga mielde golbma videooahppadiimmu sámekultuvrras.
Olmmošvuoigatvuođaskuvlejupmi sámenuoraide
Olmmošvuoigatvuođaskuvlejupmi sámenuoraide 24.11. Skuvlejumi fáddan leat sohkabealle- ja seksuálaunnitloguid vuoigatvuođat ja arvedávgesápmelašvuohta.