Oahpahus- ja kulturministeriija juolludii ruhtadeami Dihtosis-fitnu njealját jahkái
Nuoraidráđi ja Nuoraid akademiija Dihtosis-fidnu buvttada videooahppodiimmuid sámekultuvrra birra. Maiddái skuvlagalledeamit joatkašuvvet oassin fitnus.
Sámedikki nuoraidráđi ja Nuoraid akademiija oktasaš Dihtosis-fitnus leat oahpásnuhttán golbma lohkanjagi áigge sámevuođa vuođđoskuvllaide ja nuppi dássái sámefáttat skuvlagalledemiiguin ja fáttá iehčanas oahpahussii oaivvilduvvon metodapáhkain ja mobiilaspealuiguin. Dán lohkanjagi fitnus buvttadit oahpaheddjiid sávaldaga vuođul skuvlagalledemiid lassin válmmaš videooahppodiimmuid sámekultuvrra birra.
– Videooahppodiimmut vuolidit šielmmá gieđahallat sámefáttáid oahppodiimmuin, daningo daid lea álki váldit atnui goas beare. Videot govvejuvvojit sámeguovllus ja daid sisdoalu plánejit ja buvttadit sámenuorat, Dihtosis-fitnu prošeaktahoavda Ulla Saalasti muitala.
Maiddái skuvlagalledeamit joatkašuvvet oassin fitnus. Fitnus doaibmá maiddái sámenuorra, guhte lea skuvlejuvvon dán bargui skuvlagalledeaddjin.
– Skuvlagalledeamit biddjojuvvojit johtui jagi 2021 loahpageahčen, goas maiddái videooahppodiimmut govvejuvvojit Anáris. Videooahppodiimmut leat oažžumis jagi 2022 álggogeahčen. Dalle almmustahttojuvvo maiddái beaiváduvvon veršuvdna hui bivnnuhin šaddan metodapáhkas, mas leat máŋggabealagis hárjehusat sámekultuvrra birra. Oahpaheaddjit sáhttet ávkkástallat metodapáhkain iežaset oahppodiimmuin iehčanassii ja čađahit ovdamearkka dihte prošeaktabarggu dahje iešguđetlágan searvadeaddji hárjehusaid ohppiideasetguin, muitala Sámedikki nuoraidčálli Elli-Marja Hetta.
Fitnu váldomihttomearri lea lasihit eanetlohkui gullevaš mánáid ja nuoraid diđolašvuođa sápmelaččaid ja sámekultuvrra birra ja dákko bokte eastadit sámiide čuohcci vaššiságaid ja vealaheami. Čieža sámenuora ollašuhtte fitnus oktiibuot 103 skuvlagalledeami lohkanjagi 2020–2021. Álgodálvve 2021 almmustahttojuvvui vuolleskuvllalaččaide oaivvilduvvon Pieni peli saamelaisista -mobiilaspeallu (Unna speloš sámiid birra) ja seammás álggahuvvojedje skuvlagalledeamit maiddái vuolleskuvllain. Dasa lassin almmustahttojuvvui badjeskuvllalaččaid ja nuppi dási studeanttaid Sukellus saamelaiskulttuuriin -mobiilaspealu (Buokčan sámekultuvrii) davvisámegielat veršuvdna.
Dihtosis-fitnu ruhtada oahpahus- ja kulturministeriija. Fidnu bistá: 1.9.2021–30.6.2022.
Lassedieđut:
Sámediggi
Nuoraidráđi ságajođiheaddji
Anni-Sofia Niittyvuopio
Tlf. 040 7082 072, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
Nuoraidčálli
Elli-Marja Hetta
Tlf. 010 8393134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi
Nuoraid akademiija
Prošeaktahoavda
Ulla Saalasti
Tlf. 040 567 4203, ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi
Prošeaktakoordináhtor
Maria Aikio
Tlf. 040 8470 862, maria.aikio(at)nuortenakatemia.fi
Oahpásmuva maiddái
De!2-prošeavtta doaibma joatkašuvvá
Sámedikki ja sámeguovllu gielddaid oktasaš De!2-prošeakta joatká iežas doaimma.
Nuoraidráđi lahtuid ohcan doaibmabadjái 2026-2027 lea álgán!
Leatgo beroštuvvan váikkuhit sámenuoraid áššiide? Sámedikki nuoraidráđi ođđa doaibmabadji álgá jagi 2026 álggus ja loahppa jagi áigge ohcat mii ođđa movttáskan nuoraid mielde čuovvovaš guovttejagášbadjái.
Sámenuoraid konferánssa resolušuvdna: “ Mis lea riekti boahtteáigái ja dat galgá leat min lágan”.
“Mii sámenuorat háliidit ja leat beroštuvvan oahppat sámegiela ja sirdit dan čuovvovaš sohkabuolvvaide ja doalahit árbedieđu. Ná sámekultuvra seailu ealli kultuvran. Árbediehtu ii leat juoga maid mii geahččat olggobealde, dat gullá midjiide sámiide ja lea lunddolaš oassi mis."
Sámenuoraid konferánsa ordnejuvvo Anáris 14.-15.8.2025
Konferánssa fáddán lea árbevirolaš diehtu ja dan lahkonit servoša resurssa geahččanguovllus.
Sámediggi ohcá mearreáigásaš prošeaktabargi nuoraidráđi De! 2 -fidnui
Sámediggi almmuha ohcan láhkai mearreáigásaš prošeaktabargi doaimma nuoraidráđi De! 2- sámegielat nuoraidbarggu ovddideapmi sámeguovllu gielddain -fidnui.
Sámediggi ohcá allaskuvlahárjehalli
Sámediggi almmuha ohcanláhkai allaskuvlahárjehalli báikki. Bargu álgá soahpamuša mielde geassemánus 2025. Hárjehallan bistá 3 mb. Barggus lea gáiddusbarganvejolašvuohta.
Nuoraidráđi sátnejođiheaddjin Rosa-Máren Juuso ja várresátnejođiheaddjin Niila-Juhán Valkeapää
Nuoraidráđi sátnejođiheaddjin joatká Rosa-Máren Juuso ja várresátnejođiheaddjin válljejuvvui Niila-Juhán Valkeapää. Nuoraidráđi áššedovdin válljejuvvojedje Leo Vilmunen, Nuppu-Maaria Näkkäläjärvi, Nils-Matti Juuso, Niiles Harlin ja Heta Sieppi.
Sámenuorat sávvet servvoštallama ja sámegielat doaimmaid – De! 2 -prošeavtta gažademiin kártejuvvojedje nuoraid sávaldagat astoáiggedoaimma birra
De! 2 -prošeavttas kártejuvvojedje nuoraid sávaldagat sámegielat astoáiggedoaimma birra. Gažadeami vuođul nuorat sávvet eanemusat nuoraid sámegielat eahkediid ja servvoštallama eará sámenuoraiguin. Sámenuoraid miela miel áššit gažadeami vuođul ledje lihkadeapmi, árbevirolaš dáiddut ja olgun lihkadeapmi. Stuorámus oassi gažadeapmái vástidan olbmuin sávvá, ahte doaimmat livčče sin iežaset ruovttugiliin.
Sámedikki nuoraidráđđi ohcá áššedovdilahtuid!
Leatgo 15-17 jahkásaš sámenuorra? Hálidatgo beassat váikkuhit sámenuoraid áššiide ja oahpasmuvvat seammás eará sámenuoraide? Ohcat nuoraidráđi áššedovdilahttun aktiivvalaš sámeáššiin beroštuvan nuoraid miehtá Suoma.
Nuoraid sáhkavuorru Sámedikki ortniiduvvančoahkkimis ja nuoraidráđi nammadeapmi
De! 2-fitnu doaimmat johtui
Sámedikki ja sámeguovllu gielddaid oktasaš De! 2 -fidnu lea álgán.
Sámediggi ohcá mearreáigásaš prošeaktabargi nuoraidráđi De2! -fidnui
Prošeaktabargi bargun lea sámegielat ja kulturvuđot nuoraidbarggu ovddideapmi sámeguovllu gielddain prošeaktaplána mielde ovttas Sámedikki nuoraidráđiin ja fitnu stivrenjoavkkuin.
Nuoraidráđđi oassálasttii ON:id eamiálbmogiid bissovaš forumii
Sámedikki nuoraidráđi ságadoalli Rosa-Máren Juuso ja várreságadoalli Helmi Ljetoff oassálasttiiga ON:id eamiálbmogiid bissovaš forumii (UNPFII) New Yorkas. Foruma 23. čoahkkima temán lei eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa nannen ON:id eamiálbmogiid vuoigatvuođaid guoski julggaštusa oktavuođas: eamiálbmogiid nuoraid jiena deattuheapmi.
Nuoraidráđi ságajođiheaddjit leat válljejuvvon
Sámedikki nuoraidráđi ságajođiheaddjin válljejuvvui Rosa-Máren Juuso Gárasavvonis ja várreságajođiheaddjin Helmi Ljetoff Helssegis.
Nuoraidráđđi doaibmabadjái 2024-2025 ásahuvvon
Sámedikki čoahkkin ásahii nuoraidráđi doaibmabadjái 2024-2025 čoahkkimisttis 30.1.2024.