Maid dieđát seaksadávddain?

Hivpoint lea buvttadan deastta sisdoalu Mannerheima mánáidsuodjalanlihttui (MMS:ii).

0%

1. Main čuovvovaš seaksavugiin seaksadávddat sáhttet njoammut?

Riekta! Boastut!

Seaksadávddat sáhttet njoammut njálbmeseaksas, mas ii leat anus kondoma dehe njálbmeseaksasuodji. Seaksadávddat eai njoamo cummástallamis dehe gieđaiguin njávkamis. Njálbmeseaksa dárkkuha dan, ahte heahpadat njávkojuvvojit njálmmiin. Seaksadávddat njommot njálbmeseaksas kondoma dehe njálbmeseaksasuoji haga dehe cinne- ja análaanašeamis, juos anus ii leat kondoma.

2. Mot seaksadávddaid sáhttá eastadit?

Riekta! Boastut!

Seaksadávddat sáhttet eastaduvvot geavahettiin kondoma ja njalkkodahttinvuoidasa sihke kondoma dehe njálbmeseaksasuoji njálbmeseaksas.

3. Mat seaksadávddaid fuomášuvvojit earenoamážin dávdamearkkaid vuođul?

Riekta! Boastut!

Seaksadávddain duššefal genitálaherpes ja kondyloma fuomášuvvojit earenoamážin dávdamearkkaid vuođul. Eará seaksadávddat fuomášuvvojit seaksadávdadeasttaiguin. Seaksadávddat leat dávjá dávdamearkkaheamit, nu ahte dávdamearkkaid vuorddašeami ii gánnát vuordit, juos lea leamaš seaksa almmá kondoma dehe njálbmeseaksasuoji haga.

4. Mii lea Suoma dábáleamos seaksadávda?

Riekta! Boastut!

Klamydiija lea Suoma dábáleamos seaksadávda. Klamydiija fuomášuvvo jahkásaččat sulaid 14 000 dáhpáhusa. Dat lea dábálaš seaksadávda earenoamážit nuoraid gaskavuođas ja dan sáhttá dikšut klamydiija dikšumii dárkkuhuvvon antibiohta áigodatdikšumiin.

5. Mot seaksadávddain suojáiduvvo njálbmeseaksa áigge?

Riekta! Boastut!

Njálbmeseaksain dárkkuhuvvo guoimmi sohkabealleealániid dehe anála guovllu njávkama njálmmiin. Seaksadávddain suojáiduvvo njálbmeseaksas geavahettiin ođđa dehe deivvolaš guimmiin cihpa nalde kondoma ja cinni dehe anála nalde njálbmeseaksasuoji. Njálbmeseaksasuodji lea luonddugummes (lateaksa) válmmastuvvon liidni, mii biddjojuvvo seaksavuogis sorjádettiin juogo cinni dehe bahtaráigge nala.

6. Mii lea dábálaččat sivvan kondoma bieđganeapmái

Riekta! Boastut!

Dábáleamos sivva kondoma bieđganeapmái lea dávjjimusat ilá stuora losádus, mii čuohcá kondomii, daningo kondomain ii leat doarvái njalkkodahttinvuoiddas. Čáhcesuddilis, silikonavuđđosaš dehe seagásnjalkkodahttinvuoidasa geavaheapmi kondomain lea ávžžuhahtti.

7. Seaksadávda njoammu dávvijimusat…

Riekta! Boastut!

Seaksadávddat njommot dábálaččat olbmos, gii ii iešge dieđe iežas njoammumis. Seaksadávdadeasttaide gánnáha mannat álohii, juos lea leamaš suojehis seaksa ođđa dehe deivvolaš guimmiin. Lea dehálaš diehtit iežas seaksadávdadili, vai oažžu dárbbu mielde rievttes dikšuma, iige diehtemeahttunvuođas njoammut seaksadávdda viidáseappot.

8. Mot klamydiija destejuvvo?

Riekta! Boastut!

Klamydiija ja goikkon leat bakteravuđđosaččat ja dagahit báikkálaš infekšuvnna. Iskosat váldojuvvojit seaksavugiid mielde, juogo cissačájánasain dehe čájánas váldojuvvo bahtaráiggis, njielus dehe cinnis.

9. Mot klamydiija dikšojuvvo?

Riekta! Boastut!

Klamydiija lea bakteravuđđosaš seaksadávda, mii dikšojuvvo antibiohta áigodatdikšumiin. Maŋŋedárkkástus dahkkojuvvo sulaid mánu geahčen dikšumis, goas sihkkarastojuvvo, ahte dikšun lea váikkuhan. Seaksaguoibmi galggašii dikšojuvvot seamma áigge.

10. Gos seaksadávdadeasttaide beassá?

Please select 2 correct answers

Riekta! Boastut!

Seaksadávdadeasttaide sáhttá mannat iežas dearvvašvuohtaguovddážii, sohkabealdávddaid poliklinihkkii dehe skuvla- ja stuđeantadearvvašvuohtafuolahussii. Seaksadávddaid desten lea dáin báikkiin nuvttá.