Juos snuvssa buoridivččii čađahannávcca, dat gehččojuvvolii doping-ávnnasin. Nikotiidna baskkida varrasuonaid, goas dehkiid varrajohtin unnu ja suvraga sihke biebmoávdnasiid oažžun hedjona. Dalle maid deahkkevuoibmi ja deahkkemássá unnot, lihkadanváttuid várra šaddá ja máhccan njoahcu.

Snuvssa hálddusdoallan sihke riikiibuktin lea lága mielde gildojuvvon vuollel 18-jahkásaččain.

Snuvssa ja duhpáha veardideapmi ii leat vuogálaš, daningo goappašiin leat duođalaš árut. Lea duohta, ahte snuvssageavaheaddji ii šatta suojeheapmen suvvii ja dán dihte dat ii dagat vuoigŋanealánbuozalmasaid seamma ládje go duhpát, muhto snuvssas leat šiitemeahttumit earát, duođalaš dearvvašvuođa árut.

Snuvssa doallá sisttis 2500 ávnnasoasi, main 28 dagahit borrasa.

Mearkkašahttimus erohus lea das, ahte snuvssa sisdoallá juobe 20 geardde eanet nikotiinna go duhpát. Dan dihte dat dagaha jođánit vuoimmálaš sorjjasvuođa.

Valáštalli ii gánnát geavahit maidege duhpátbuktagiid, daningo dain ii oaččo maidege ávkkiid, muhto buorebutge dat heajudit valáštallančađaheami.

Snuvssa geavaheapmi dagaha máŋggalágán áruid. Dat dagaha vigiid njálmmi birrasii, earenoamážit bániid suoskanbajážiidda ja algŋaide. Snuvssa lasiha riskka buohccát njálbme-, čotta- ja čoavječolgaráksaborrasii. Dat dagaha maid váimmu ravkindávjodaga šaddama, nu ahte geavahus lasiha váibmovarradahppoma riskka. Dat váivvida maid sisealániid, čoavjji ja váimmu doaibmama, daningo snuvssa šaddá dávjá njillojuvvot vahágis geavahusa oktavuođas.