Jõs noskk pueʹreʹči piʹrǧǧeemoodd, tõn looǥǥčeš doping-aunnsen. Nikotiin tuõʹppai võrrsuõnid, kuäʹss tieʹǩǩi võrrjååʹttem occan da haapp di toolmâsaunnsi vuäǯǯmõš njuõrasm. Teʹl še teäʹǩǩviõkk da teäʹǩǩmassa ǩeäppne, laʹmmjemvaarr liikkeʹmmen lâssan da maaccõõttmõš njuäss.

Noosk huâđastâânnmõš di jânnmapohttmõš lie lääʹjj mieʹldd ǩiõlddum vuâlla 18-ekksain.

Noosk da tääbbaǩ verddõõllmõš ij leäkku mieʹrrmeâldlaž tõn diõtt, ko kuhttuin lie tuõttsõs hääit. Tuõtt lij, što noosk õõʹnni ij šõõdd suõjteʹmmen suõʹvve da tän määinast tõt ij šõõddât vuõiŋŋâmorgaanpuõʒlmid seämmanalla ko tääbbaǩ, leâša nooskâst lie čiõlggsânji jeeʹres, tuõttsõs tiõrvâsvuõtthääit.

Noskk âânn seʹst 2500 aunnsed, koin 28 šõõddte poorrikõõv.

Pukin jäänmõsân miârkteei jeäʹrdõs lij tõʹst, što noskk âânn seʹst joba 20 vuâra jäänab nikotiin ko tääbbaǩ. Tõn diõtt tõt šõõddat jåʹttlânji viõusâs čõnnsallašvuõđ.

Viõusõõttjest ij kannât ââʹnned ni måkam tääbbaǩouddsid tõn diõtt, ko tõin ij vuäǯǯ ni måkam aauʹǩid, peʹce jäänab tõk rââʹžžee viõusõõttmest piʹrǧǧummuž.

Noskkâânnmõš šõõddat määŋgnallšem hääitaid. Tõt šõõddat võõʹjjid njäʹlmmpirrõʹsse, jeäʹrben käʹcǩǩempaaʹnid da õõlŋid. Noskk lââʹzzat riisk puâccjed njäʹlmm-, čoodd- da čåuʹjjčolggrähsspoorrikõʹppe. Noosk diõtt čâđđam čâckkmõš täujjan, di nuʹtt noosk âânnmõš lââʹzzat čââđvõrrtâppjummuž riisk. Tõt väiʹvvad še siskklõõžži, čåuʹjjlaauk da čâđđam toiʹmmjummuž, ko noosk vuâmmšeǩani täujja njiõlât âânnmõõžž õhttvuõđâst.