Säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđ

Sääʹmǩiõl liâ Euroopp alggmeerǩiõl, kook koʹlle lääʹdd-ugrliʹžže ǩiõlljouʹǩǩe. Sääʹmǩiõl liâ nuõrtimiârläʹddlai ǩiõli diǥu lääʹd da viro ougglõs-sooǥǥǩiõl. Sääʹmǩiõl juâkkâʹtte nuõrttbeäʹl da viõstârbeäʹl ǩiõlljouʹǩǩe. Lääʹddjânnmest mainstet koolm jeeʹres sääʹmǩiõl, tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹmǩiõl. Tâʹvvsääʹmǩiõll, davvisámegiella, kooll viõstârbeäʹl ǩiõlljouʹǩǩe. Tõt lij še šuurmõs sääʹmǩiõlin da tõn mainstet Lääʹddjânnam lââʹssen Taarrâst da Ruõccâst. Aanarsääʹmǩiõll (anarâškielâ) da nuõrttsääʹmǩiõll peäʹlstes koʹlle sääʹmǩiõli nuõrttbeäʹl jouʹǩǩe. Aanarsääʹmǩiõl mainstet vueiʹvvääʹššest pâi Lääʹddjânnam beäʹlnn, nuõrttsääʹmǩiõl še lââʹssen Ruõššjânnam beäʹlnn.

Säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđ liâ lääʹjjin staanuum vuâđđvuõiggâdvuõđ

  • Säʹmmlaid lij vuâđđlääʹjjest staanuum alggmeeran vuõiggâdvuõtt juäʹtǩǩed ooudâs da viikkâd ooudâs ǩiõlâs da kulttuuʹ Lââʹssen säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđin liâ tääʹrǩab šiõttõõzz ouddm. sääʹm ǩiõll-lääʹjjest, vuâđđmättʼtõslääʹjjest, lookkjiškooul-lääʹjjest dno.
  • Lääʹddjânnam čâʹnne še määŋg meeraikõskksa suåppmõõžž, mâʹta YK päärnai vuõiggâdvuõđi suåppmõš, YK alggmeerčõõđtõs da Euroopp suåvtõõzz Meersai uuʹccbõs joouki suõjjõõzz kuõskki raammõõlmâs-suåppmõš.

 

Ǩiõlʼla vuõiggâdvuõđ sääʹmvuuʹdest da sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn

Sääʹm ǩiõll-lääʹjj jorddmõššân lij vueʹss mieʹldd staanâd vuâđđlääʹjjest šiõttuum säʹmmlai vuõiggâdvuõtt juäʹtǩǩed ooudâs da viikkâd ooudâs ǩiõlâs da kulttuuʹres. Säʹmmlain lij vuõiggâdvuõtt jiijjâs aaʹššin leʹbe ääʹššest, koʹst suu kuulât, ââʹnned sääʹm ǩiõll-lääʹjjest looǥǥtõllum veʹrǧǧniiʹǩǩin sääʹmǩiõl. Vueʹjjest tät miârkat tõn, što sääʹmnuõrâst lij vuõiggâdvuõtt ouddm. äʹššeed Kelain sääʹmǩiõʹlle leʹbe sääʹmvuuʹdest jieʹlled sääʹmǩiõllsa tiõrvâsvuõtthoiʹddjeeʹjin mainsteʹmen.

 

Sääʹm ǩiõll-lääʹǩǩ stään vaiddsab ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđid säʹmmlaid da nuuʹbb beäʹlnn õõlǥat veʹrǧǧniiʹǩǩid vaiddsubun sääʹmvuuʹdest ǥu mâiʹd tõn åålǥbeäʹlnn. Sääʹmvuuʹdest säʹmmlain lij vuõiggâdvuõtt ââʹnned veʹrǧǧneeʹǩǩest äʹššeen sääʹmǩiõl ouddm. tiõrvâsvuõđhuõll- leʹbe sosiaalkääzzkõõzzin. Dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn vuõiggâdvuõtt ââʹnned sääʹmǩiõl lij rääʹjtum oummu jiijjâs äšša leʹbe äšša, koʹst suu kuulât. Vuäitak ouddm. ooccâd Kela ouddõõzz leʹbe äʹššeed jiijjad piiđtummuž kuõskki aaʹššest Piiđvaaldâšm tuåimmpääiʹǩest še dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn.

Sääʹmǩiõll škooulâst

Sääʹmvuuʹdest sääʹmǩiõllsai škooulniiʹǩǩi mättʼtõs âlgg leeʹd vueiʹvv-vueʹzzest sääʹmǩiõlin. Še jeeʹres sââʹjest ǥu sääʹmvuuʹdest mättʼtemǩiõll vuäitt leeʹd sääʹmǩiõll. Šiõǥǥ ouddmiârkkân täʹst lij Heʹlssen Pasila vuâđđškooul, koʹst liâ älggam taʹrjjeed sääʹmǩiõllsa mättʼtõõzz vueʹllškooulâst.

Sääʹmǩiõllsa mättʼtõõzz lââʹssen sääʹmǩiõl mättʼtet sääʹmvuuʹdest täujja âʹlddmättʼtõssân, leša sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn jooudât da nuuʹbb beäʹlnn piâzzât ââʹnned täujja ougglõsõhttvuõđi vueiʹtlvâʹsttem mättʼtõõzz. Ougglõsmättʼtõs lij veiddnam tuâlʼjõõžžâst ǥujo Uccjooǥǥ kååʹdd jååʹđtem da Sääʹmtiiʹǧǧi koordinâʹsttem Sääʹmǩiõli ougglõsõhttvuõđi äuʹǩǩeei mättʼtempiʹlott aaʹlji eeʹjjest 2018. Haʹŋǩǩõõzz teäggat mättʼtõs-da kulttuurministeria. Ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz õhttvuõđâst riâššât mättʼtõõzz da seämmavuâra kaartʼtet ougglõsmättʼtõõzz pueʹrmõõzz vueiʹtlva riâššâmnääʹl da taarbid. Haʹŋǩǩõõzz looppliʹžžen vueiʹvvmieʹrren lij puʹhtted jeänbõsmieʹrr sääʹmtuâǥǥaž mättʼtõõđjid sääʹm mättʼtõõzz kruuʹǧǧe ougglõsõhttvuõđid ââʹneeʹl di raajjâd vuåǯǯum pohttmõõžži da ǩiõččlâsttmõõžži mieʹldd oudldõõzzid sääʹmǩiõli ougglõsõhttvuõđi äuʹǩǩeei mättʼtõõzz põõššjen tuejjummuž väʹlddkååddlânji.

 

Vuâđđškoouli, ämmattškoouli da lookkjiškooul lââʹssen še määŋg meerlažškooul reäʹšše sääʹmǩiõl kuursid da ouddm. Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõs reäšš sääʹmǩiõllsa âʹldd- da ougglõsmättʼtõõzz vuõrâsoummuid tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle. Di jõs leäk älšmam SVŠK (SAKK) Aanrest riâššmest âʹlddmättʼtõõzzâst leʹbe säiʹmm-mättʼtõõzzâst, kaaunak lââʹssteâđaid kuursin da ooccâmaaiʹjin tääiʹben. Lââʹssen kuuitâǥ Lappi pââimõs-škooulâst riâžžât pooddi mieʹldd sääʹmǩiõl kuursid.

Veʹrǧǧneeʹǩǩ õõlǥči taʹrjjeed sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz jiõččaltteeʹl, leša jõs nuʹt ij ǩiâvv, raauk kääzzkõõzz tuõsttlõnji jiõčč!

Sääʹmnuõr õõlǥtemvuõtt ij vuâđđjurddjest leäkku õõlǥted sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid, ǥujo veʹrǧǧniiʹǩǩin õõlǥči taʹrjjeed tõid jiõččaltteeʹl säʹmmlaid. Veʹrǧǧniiʹǩǩin õõlǥči še jiõčč aktiivlânji teâđtet sääʹmǩiõllsain kääzzkõõzzin. Vuäitt kuuitâǥ leeʹd, što teâtt sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzâst ij leäkku puättam tuʹnne võl teâttan, leʹbe ouddm. tiõrvâsvuõttkõõskõõzzâst jiâ hoʹhsse kõõččâd, tuäivak-a tââđjubun sääʹmǩiõllsiʹžžen hååid. Näkam vueʹjjest kaʹnnat tuõsttlõnji raukkâd sääʹmǩiõllsa kääzzkõõzz.

 

Čiõlǥtõõzzi (ouddm. Saamebarometri 2016) vuâđđõõttmõõžžin lij takainalla teâđast, što ouddm. sääʹmǩiõllsaž miõltiõrvâsvuõttkääzzkõõzz liâ samai hueʹneld vuäǯǯamnalla. Kuuitâǥ sääʹmǩiõllsa kääzzkõõzz lij šiõǥǥ raukkâd vueiʹtlva ääiʹjeld, što sääʹmǩiõllsaž tuejjlaž vueiʹtet vueiʹtlvažvuõđi mieʹldd jäʹrjsted leʹbe haʹŋǩǩeed tulkk. Tâʹvvsääʹmǩiõllsain säʹmmlain lij še vueiʹtlvažvuõtt vuäǯǯad kääzzkõõzzid raajjvuuʹdin Taarr beäʹlnn tâʹvvsääʹmǩiõʹlle. Håʹt-i ij vieʹltǩani ni vuäitči jeeʹrab õõlǥted sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid da toobdči jiijjâs “vaiggâd äʹššneʹǩǩen” feʹrttai muʹštted, što Sääʹm ǩiõll-lääʹǩǩ õõlǥat veʹrǧǧniiʹǩǩid. Säʹmmlai ǩiõlʼla vuõiggâdvuõđ liâ vuâđđvuõiggâdvuõđ. Di jõs kääzzkõõzzid õõlǥtet, tõid še tuäiv mieʹldd ääʹljet riâššâd õõuʹdab pueʹrben da soojjʼjen.

Heräsikö kysyttävää?

Saamen kieleen liittyvissä asioissa voit olla yhteydessä esimerkiksi Saamelaiskäräjien kieliturvasihteeriin

Ota yhteyttä