Sukellus saamelaiskulttuuriin -moobiilspeelâst uđđâ versio káidusmáttááttâs várás
Nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Sukellus saamelaiskulttuuriin –moobiilspellâ lii peividum uđđâ version káidusmáttááttâs várás. Tolebáá taan ive almostittum speelâ vievâst viggeh lasettiđ tiäđulâšvuođâ sämikulttuurist sierâ uáinui peht.
Seppo-spellâvuáđust spellâmnáál sämifáádáid siskeldeijee moobiilspellâ lii čuosâttum paješkoovlâ lasseen nube tääsi uáppeid. Spellâ iššeed uáppeid pirrâ Suomâ oppâđ já iberdiđ sämmilâšvuođâst já sämikulttuurist já tot kieđâvuš ei. sämmilij historjá, tááláá ääigi almonijd já ulmuid, sämimááccuh, kulttuurlii omâstem sehe ärbivuáválijd iäláttâsâid. Speelâ peht movtijditeh nuorâid toimâđ jieš já hammiđ fáádást jieijâs uáivilijd sehe savâstâllâđ tain oovtâst eres nuorâiguin.
Veikkâ spellâ lii toimâm meid káidusmáttááttâsâst tagarin, te tääl spellâ lii hämmejum nuuvt, ete tot heivee ovdiist pyerebeht káidusmáttááttâsân. Spellâ lii oppâlájádâssáid aaibâs nuuvtá ađai oppâlájádâsâst ij taarbâš leđe Seppo-lisens valmâšin. Uáppeeh pyehtih spellâđ speelâ puhelimáin, tabletijn tâi tiäturáin. Speelâst láá maaŋgâlágáneh já sierâ tääsi pargopitáh. Pargopitáin puáhtá leđe meid kreatiivlâš, ađai vástádâs sättih pivdeđ kove, jienâ- tâi videotiätuvuárhá häämist. Spellein lii meid máhđulâš valjiđ fáádáin tom, mii enâmustáá kiäsut.
Tiiláá Sukellus saamelaiskulttuuriin -káiduspeelâ táin tiilámluámáttuvváin.
Dihtosis -haahâ lii Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia ohtsâšhaahâ, mon ulmen lii lasettiđ válduaalmugân kullee nuorâi tiäđuid sämmilijn. Tiäđu já haavâ materiaalij vievâst viggeh pajediđ sämmilijd já sämikulttuur uássin nuorâi argâtiäđu. Fáádá movtijdittee kieđâvuššâm iästá siämmást sämipárnáid já -nuoráid čyeccee olgoštem, já naanood sämikuávlu ulguubeln ässee säminuorâi identiteet. Haavâ ruttâd Máttááttâs- já kulttuurministeriö.
Lasetiäđuh:
Vs. nuorâičällee, Sämitigge, Elli-Marja Hetta, 050 382 5179, elli-marja.hetta(a)samediggi.fi
Proojeektkoordinaattor, Nuorâi Akatemia, Ulla Saalasti. 040 567 4203, ulla.saalasti(a)samediggi.fi
Uáppáásm meid
De!2-haavâ toimâ juátkoo
Sämitige já sämikuávlu kieldâi ohtsâš De!2-haahâ juátká tooimâs.
Nuorâirääđi jeessânuuccâm toimâpajan 2026-2027 lii álgám!
Kiäsut-uv säminuorâi aššijd vaikuttem tuu? Sämitige nuorâirääđi uđđâ toimâpaje álgá ive 2026 aalgâst já loppâive ääigi mij uuccâp uđđâ moovtâ nuorâid mieldi puáttee kyevti ive pajan.
Säminuorâi konferens almosciälkkámuš: “Mist lii vuoigâdvuotâ puátteevuotân já tot kalga leđe mii nálásâš”.
“Mist säminuorâin lii haalu já perustume oppâđ sämikielâ já sirdeđ tom čuávvoo suhâpuolváid sehe siäiluttiđ ärbivuáválii tiäđu. Návt sämikulttuur siäilu ellen. Ärbivuáválâš tiätu ij lah miinii, maid mij keččâp ulguubeln, tot kulá mijjân sämmilijd já lii luándulâš uási mist."
Säminuorâi konferens uárnejuvvoo Anarist 14.-15.8.2025
Konferens teeman lii ärbivuáválâš tiätu já tot kiäččoo siärváduv vyeimivääri uáinust.
Sämitigge ocá meriáigásii proojeektpargee nuorâirääđi De! 2 -haahân
Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii proojeektpargee tooimâ nuorâirääđi De! 2- sämikielâlii nuorâipargo ovdedem sämikuávlu kieldâin -haahân.
Sämitigge ocá ollâškovlâhárjuttellee
Sämitigge almoot uuccâmnáál ollâškovlâhárjuttellee saje. Pargo álgá sopâmuš mield kesimáánust 2025. Hárjuttâllâm pištá 3 mp. Pargoost lii máhđulâš porgâđ káidusin.
Nuorâirääđi saavâjođetteijen Rosa-Máren Juuso já värisaavâjođetteijen Niila-Juhán Valkeapää
Nuorâirääđi saavâjođetteijen juátká Rosa-Máren Juuso já värisaavâjođetteijen väljejui Niila-Juhán Valkeapää.Nuorâirääđi äššitobden väljejuvvojii Leo Vilmunen, Nuppu-Maaria Näkkäläjärvi, Nils-Matti Juuso, Niiles Harlin ja Heta Sieppi.
Säminuorah tuáivuh oovtâst orroom já sämikielâlii tooimâ – De2-haavâ koijâdâllâm vievâst kärttejuvvojii nuorâi tuoivuuh astoäigitooimâst
De2!-haavâst kärttejuvvojii nuorâi tuoivuuh sämikielâlii astoäigitooimâ háárán. Koijâdâllâm vuáđuld nuorah tuáivuh enâmustáá sämikielâlijd nuorâiehidijd já oovtâst orroom eres säminuorâiguin. Säminuorâid kiäsutteh koijâdâllâm vuáđuld lihâdem, ärbivuáváliih tááiđuh já olgonlihâdem. Iänááš uási koijâdâlmân västidâm nuorâin tuáivuh, ete toimâ uárnejuuččij sii jieijâs päikkikylást.
Sämitige nuorâirääđi ocá äššitobdeejesânijd!
Lah-uv 15-17 ihásâš säminuorâ? Halijdah-uv peessâđ vaiguttiđ säminuorâi aššijd já uápásmuđ já viärmádâttâđ eres säminuoráid? Mij uuccâp nuorâirääđi äššitobden aktiivlijd sämiaašijn perustum nuorâid pirrâ Suomâ.
Nuorâi sahâvuáru Sämitige ornijdemčuákkimist já nuorâirääđi nomâttem
Ornijdemčuákkimist nuorâi sahâvuáru tooláin nuorâirääđi valjim ovdâsteijeeh Rosa-Máren Juuso Iänuduvâst já Mihku Näkkäläjärvi Anarist.
De! 2-haavâ toimâ vuálgá joton
Sämitige já sämikuávlu kieldâi ohtsâš De! 2 -haavâ lii algâttâm tooimâs.
Sämitigge ocá meriáigásii proojeektpargee nuorâirääđi De!2 -haahân
Proojeektpargee pargon lii sämikielâlii- já kulttuurmiäldásii nuorâipargo ovdedem sämikuávlu kieldâin hahâvuávám mield oovtâst Sämitige nuorâiraađijn já haavâ stivrimjuávhoin.
Nuorâirääđi uásálistij OA algâaalmugij pisováá foorumân
Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee Rosa-Máren Juuso já värisaavâjođetteijee Helmi Ljetoff uásálistijn OA algâaalmugij pisováá foorumân (UNPFII) New Yorkist. Foorum 23. čuákkim teeman lii algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuođâ nanodem OA algâaalmugij vuoigâdvuođáid kyeskee julgáštus ohtâvuođâst: algâaalmugij nuorâi jienâ tiäduttem.
Nuorâirääđi saavâjođetteijeeh väljejum
Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijen väljejui Rosa-Máren Juuso Käresavonist já värisaavâjođetteijen Helmi Ljetoff Helsigist.
Nuorâirääđi toimâpajan 2024-2025 lii asâttum
Sämitige čuákkim asâttij nuorâirääđi toimâpajan 2024-2025 čuákkimistis 30.1.2024.