Dihtosis-tuåimmjummuš veiddan vueʹllškooulid

Tuâjjpääʹj

Čõõuč äiʹǧǧen Dihtosis-haʹŋǩǩõõzzâst lie kârvvam vueʹllškooulin, teʹsttääm jeeʹres harjjtõõzzid da raajjâm tuâjjpaaʹjid nåkkmen, što tõk sueʹppe nuʹtt vueʹllškooul uuʹccab päärnaid ǥu še puärrsab mättʼtõõttjid. Tuâjjpââʹjin päärna ouddmiârkkân tuʹtǩǩee saaʹnid da snimldõõǥǥid, seäʹrre teâttǩeâšttõõttmõõžž leʹbe tobdstâʹtte videoin sääʹmpihttsid. Vueʹllškoouli uuʹccmõõzz vuäiʹtte tobdstõõttâd temma še euʹnneemkaarti, äʹrbbvuõđlaž mainnsi da laaul di siõri mieʹldd.

Vueʹllškooulid tuâjjpääʹj vuäitt tiʹllʼjed 45 minuutt kooskžen, leâša tõn vuäitt nuʹtt haaʹleeʹl väʹldded še kuuʹǩǩab tobllčiâssân da väʹldded čiâsskõõut tõn kõõskâst. Dihtosis -tuâjjpääʹj lie tiʹllʼjemnalla kuhttu ougglõs- di âʹlddkueʹssreeisain. Ougglõskueʹssreeisaid čõõđtet obb jânnmest; âʹlddkueʹssreeis vuäitt tiʹllʼjed vueiʹvvgååradvoudda, Turku-gåårda, Jyväskylä-gåårda, Oulu-gåårda da Ruäʹvnjaʹrǧǧe di täi âʹlddvuuʹdid.

Uʹcc speâll säʹmmlain

Tuâjjpaaʹji lââʹssen haʹŋǩǩõõzzâst lij čâhčča rajjum ođđ speâll 4-6 -klassniiʹǩǩid. Uʹcc speâll säʹmmlain taʹrjjad vuâđđteâđ tõʹst, ǩeäk säʹmmla lie da mäʹhtt sij kulttuur lij jiiʹjjesnallšem da oʹdinaknallšem. Speâlltuâi ǩiõttʼtâʹlle jeärbi mieʹldd historia, sääʹmvuuʹd, ǩiõlid, sääʹmǩiõllsaž päärnai prograammid, sääʹmpihttâz da sääʹm-musiikk.

Lââʹssen Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz materiaalvaalljstõõǥǥâst käunnai Čaaŋŋlummuš sääʹmkulttuuʹre -speâll, koʹst mõõnât siõmmna ooʹle čiŋŋlõʹbbe. Pââiškooulid da nuuʹbb tässa rajjum speâlast ǩiõttʼtõõlât vuâđđteâđ lââʹssen jeäʹrbi mieʹldd alggmeeraid, kulttuurlaž appropriaatio di säʹmmlaid tillʼlõvvum čårstummuž.  Speâll õlmstââʹttet še tâʹvvsääʹmǩiõʹlle eeʹjj aalǥâst.

Kuhttu mobiilspeâll tuåimma Seppo-vuâlžest. Tõk lie mättjemstroiʹttlid da jeeʹres nuõri jooukid aaibâs määusteʹmes, ij-ǥa tiʹllʼjeei taarbâž Seppo-liseens ni vooʹps. Speâl speâllmõš peštt čiâss veeʹrd.

Sääʹmteâđ taarbšet

Vuâđđmättʼtõõzz mättʼtemplaan vuâđ vuâđđa ärvvmailmma, koon kuõʹddi viõǥǥin peäggtet jeäʹrbi mieʹldd õõutverddsažvuõtt, ooumažvuõiggâdvuõđi ciʹsttjummuš da kulttuurlaž määŋgnallšemvuõđ reeʹǧǧesvuõtt. Nuʹtt-ba še määŋgpeällsaž sääʹmteâtt da tõn liŋkkummuš Lääʹddjânnam historiaaʹje da ânnʼjõžpeivva lij mättʼtõõzzâst vääžnai.

Sääʹmpäärna da -nuõr vuäǯǯa vuâđđškooulâst tuõđi occanj teâđ jiiʹjjes kulttuurâst. Võõrâs Mättʼtõs- da kulttuurministeria tiʹllʼjam čiõʹlǧǧõõzz  mieʹldd sääʹmteâđ ij eiʹddvaa ni kaunnu mättjemǩiiʹrjin, da måtmešt teâtt lij puästtad. Mättjemǩeeʹrj vuäiʹtte jeäʹrbi mieʹldd ââʹnned seʹst snimldõõǥǥid “sääʹmpihttsin”, kook jeäʹla grååtnai.

Sääʹmteeʹǧǧ da Nuõri Akademia Dihtosis-haʹŋǩǩõs tuuŋŋast tän reäiʹj. Haʹŋǩǩõõzz tueʹjjeet õõutsââʹjest Sääʹmteeʹǧǧ Nuõrisuåvtõõzzin. Sääʹmnuõrin lij miârkteei rool nuʹtt haʹŋǩǩõõzz plaanummšest, ooudâsviikkmõõžžâst, ǥu še tõn čõõđtummšest. Puk teâtt, snimldõõǥǥ da video, kook lie mieʹldd Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz materiaalin lie sääʹmnuõri vaʹlljuum leʹbe priimmâm.

Mäʹhtt juuhlʼjed meersažpeeiʹv?

Äʹjšmâʹttep puk mättjemstroiʹttlid juuhlʼjed säʹmmlai meersažpeeiʹv 6.2.! Jõs tiʹllʼjak ääiʹjbeäʹlnn, õõstak võl vuäǯǯad tuâjjpääʹjj klaassad juuʹhlpeeiʹv luzz. Še speâll lij älšmõʹtti nääʹll mättjed oođâs. Speâlai määŋgpeällsaž tuâi kaggâʹtte saǥstõõllmõõžž võl čiâss mâŋŋa. Meersažpeeiʹv vääras lij še taʹrjjeemnalla sääʹmkulttuur ǩiõttʼtõõlli teâttǩeâštt -tueʹlesäävummuž.

Tääiʹben vuäitak tiʹllʼjed speâlaid da škooulkueʹssreeisaid

Tääiʹben vuäitak laaddâd tueʹlesäävummuž meersažpeeiʹv vääras

Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz teäggat mättʼtõs- da kulttuurministeria. Haʹŋǩǩõsäiʹǧǧ: 1.9.2020-30.6.2021

Lââʹssteâđ: 

Sääʹmteʹǧǧ

Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei
Anni-Sofia Niittyvuopio,
teʹl. 040 7082 072, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

Nuõripiisar
Elli-Marja Hetta
teʹl. 010 8393134, elli-marja.hetta[at]samediggi.fi

Nuõri Akademia

Projeʹkttšuurmõs, Ulla Saalasti
teʹl. 040 567 4203
ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi

Maria Aikio
Projeʹkttkoordinaattor
teʹl. +358 40 8470 862
maria.aikio[at]nuortenakatemia.fi