DigiÁrran-haʹŋǩǩõs
DigiÁrran-haʹŋǩǩõõzz õõlǥtõssân lij ooudâsviikkâd digitaalʼlaž nuõrituåimman-maall säʹmmlai dommvoudda.
Haʹŋǩǩõõzzâst ooudâsviʹǩǩe sääʹmnuõri õõutverddsaid nuõrikääzzkõõzzid sääʹmǩiõllsa teâtt- da vuäʹpstemkääzzkõõzz da digitaalʼla nuõritueʹj pääiʹǩ. Tõn vuâđđan äuʹǩǩee sääʹmvuuʹdest juʹn åårrai digitaalʼla media da ođđ media- vuâlai silttummuš. Õõutverddsažvuõđ čõõđte vuâmmšeeʹl sääʹmǩiõlid digitaalʼlažpirrõõzzin da toiʹmmjummšest. Haʹŋǩǩõõzz vuâđđjurddân leäi, što nuõrin lij vuõiggâdvuõtt jiiʹjjesǩiõllsõʹžže digitaalʼlažkulttuuʹre.
Haʹŋǩǩõõzzâst kõõskte ouddmiârkkân ooudâsviikkâd sääʹmnuõri verddsažteâđtummuž, lââʹzzted väʹlddnarood takai teâđstemvuõđ säʹmmlain da sääʹmnuõrin, ooudâsviikkâd sääʹmdigitaalʼlaž nuõrituâj da tuejjeed sääʹmǩiõllsaž teâtt- da vuäʹpstemkääzzkõõzz sääʹmnuõrid. Lââʹssen haʹŋǩǩõõzzâst pilotõʹstte sääʹmǩiõllsaid neʹttsiõrrteivvmõõžžid da e- liikkeemtoiʹmmjummuž de čõõđte digitaalʼlažtekniikk-, digitaalʼlažmusiikk- da koodeemkruuggid Uʹccjooǥǥâst.
Sääʹmvuuʹdest digitaalʼla nuõritueʹj äuʹǩǩummuš lij veâl occnjaž. Haʹŋǩǩõs puõttlõõsti teâđ da siltteem juâkkmõʹšše da ooudâsviikkmõʹšše säʹmmlai dommvuuʹdest nuõri, nuõrituâjjtueʹjjeeʹji da digitaalʼlaž- puuʹttõõzz ämmatniiʹǩǩi kõskkân.
Haʹŋǩǩõõzz poddân čõõđte nelljǩiõllsaž (nuõrttsääʹmm, aanarsääʹmm, tâʹvvsääʹmm da lääʹddǩiõl) teâtt- da vuäʹpstemseiddõs www.nuor.fi. Seeidaid õlmmee eeʹjj 2019 sääʹmǩiõl neäʹttlest. Seiddõõzz teeʹmmen lij õhttsallâšvuõtt da tõk liâ tuejjuum pukid sääʹmnuõrid jälstempääiʹǩest huõlǩâni. Nuõri teâtt- da vuäʹpstemtuâjj lij sueʹjjeeʹes nuõrituâj, kååʹtt taʹrjjad teâđ, ohjjummuš da vuäʹpstummuš jeeʹresnallšem nuõri jieʹllma kollʼjeejin kõõččmõõžžin da vueʹjjin. Teâtt- da vuäʹpstemseiddõõzz õhttvuõđâst pilotõʹstte ouddm. Sääʹmǩiõllsaž äʹrttelchat tåimmjummuš da puuʹtʼte siiʹskaid seksuaalʼlažtiõrvâsvuõʹtte kollʼjeen.
“Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz vääžnjummuš tuâj lij staanâd da raʹvvjed sääʹmnuõri identiteeʹtt da õʹhttekuullâmvuõđ nuõri jälstempääiʹǩest huõlǩâni. Teâtt- da vuäʹpstemkääzzkõõzzin taʹrjjee sääʹmnuõrid ääiʹjpoddsaž teâđ sij jieʹnnǩiõlines. Vääžnai vueʹss Nuor.fi-kääzzkõs lij še taʹrjjeed (lääʹddǩiõllsaž) teâđ sääʹmkulttuuʹrest da säʹmmlai vuõiggâdvuõđin še siʹjjid, kook jeäʹla mõõn-ne määinast mättjam jieʹnnǩiõllâs. Seiddõs taʹrjjad vueiʹtlvažvuõđ tobdstõõttâd jiiʹjjes ǩiõʹlle da kulttuuʹre nuõri väʹrdd puuʹtʼtum siiʹsǩe pääiʹǩ. Nuõr še vuässâʹtte siiʹsǩe puuʹttummša, tâʹl siiskâž lij õhttõssam vuâkksaž.
Õhttõõzz taarb moʹttje jåttlânji da še nuõrisuåvtõõzz âlgg põrggâd vaʹstteed täid taarbid. Sääʹmǩiõllsa kääzzkõõzz poʹhtte nuõri jieʹllma õʹhttekuullâmvuõđ tååbd, teâđ jieʹlli kulttuuʹrest da jiiʹjjes vuõiggâdvuõđin. Haaʹleep äjšmâʹtted nuõrid tobdstõõttâd jiiʹjjes kulttuuʹre da identiteʹtte siʹjjid luâđlubuin naaʹlin; digitalisaatioin”.
Anni-Sofia Niittyvuopio
Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei
DigiÁrran-haʹŋǩǩõs (2016-2020) teäggti Lappi vuʹvddvaaldšemveʹrǧǧkoontâr, Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs – da mättaaunâskoontâr de nuõrisuåvtõs.
Tobdstõõđ še
Dihtosis-haʹŋǩǩõs
Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij Sääʹmtiiʹǧǧi nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia õhttsažhaʹŋǩǩõs, di tõn miârktõssân lij lââʹzzted sääʹmtieʹttemvuõđ lääʹdd škooulin. Haʹŋǩǩõõzz teäggat mättʼtõs- da kulttuurministeria.
De!-haʹŋǩǩõs
De!-haʹŋǩǩõõzzâst viiǥǥât ooudâs nuõrituåimmjummuž sääʹmǩiõlin
Oahppoofelaš-haʹŋǩǩõs
Haʹŋǩǩõõzz miârktõssân leäi čiõlǥeed obbvääldlânji, måkam tuejjpaaiʹǩin liâ ååʹn da pueʹttiääiʹjest tuej säʹmmlai dommvuuʹdest.
Äʹrbbvuõtt-teâđ nuõrid-haʹŋǩǩõs
Nuõrisuåvtõõzzâst leäi tuej vueʹlnn Čeäppõõzz ooudâsviikkâmkõõskõõzz tuärjjõõzzin äʹrbbvuõtt-teâđ nuõrid-haʹŋǩǩõs eeʹjjest 2015.
De! 2-haʹŋǩǩõs
Sääʹmǩiõllsaž âsttääiʹj tåimmjummuž nuõrid jäʹrjsteeʹj De! 2-haʹŋǩǩõõzz tåimmjummuš lij älggam.
Ofelaš-projeʹktt
Nuõrisuåvtõõzzâst liâ leämmaž kueʹhtt jeeʹresnallšem Ofelaš-projeeʹkt iiʹjjin 2014-2015. Lappi vuuʹd škoouljoođ teäggteš nuõrid rajjum šõddmõõžžin. Lappi vuʹvddvaaldâšm veäʹǩǩvuõđin joʹtteš Ofelaš-jurddjin nuõrid rajjum šõddmõõžžin.