Nuoraidráđi koronagiđđa
Álggahettiinan nuoraidráđi ságadoallin máhttán govahallat giđa leat dákkár. Nuoraidráđi ođđa lahtuide, prošeavttaide, ovttasbargoguimmiide ja eará bargguide lea gártan oahpásmuvvat gáiddusin. Nuoraidráđi lahtut eai leat vel oktiige deaivan njunnálagaid, muhto sávvamis dát rievdá čuovvovaš mánuid áigge.
Govva: Mari Molkoselkä
Earenoamáš giđas fuolakeahttá bargu sámenuoraid ovdii ii leat gaskkalduvvan. Oahppogeatnegasvuođa guhkideapmi, dálkkádatlága ja sámediggelága ođasmahttin leat jotkojuvvon olles giđa áigge eiseválddiid dásis. Nuoraidráđđi leage oassálastán oahppogeatnegasvuođa guhkideapmái guoski cealkámuša čállimii ovttas Sámedikki 1. várreságadolliin, skuvlenčálliin ja skuvlen- ja oahppamateriálalávdegottiin. Lágideimmet maid Birasministeriijain gullandilálašvuođa gáiddusin sámenuoraide dálkkádatlága ođasmahttima birra.
Earenoamáš giđđa lea buktán maid vejolašvuođaid: leat skuvlen nuoraidráđi ovttasbarggus olmmošvuoigatvuođalihtuin, geavahišgoahtán ođđa barganvuođuid ja deaivan gáiddusin vuollegis šielmmáin nuoraid ja sámeservviid. Gáiddusbargan lea álkidahttán ja jođálmuhttán deaivvademiid. Gáiddusdeaivvadeapmi ii goassige buhtte deaivvademiid njunnálagaid, muhto addá lasi áiggi iešguđet doaimmaide, go ii dárbbaš álot mátkkoštit čuđiid kilomehteriid moadde diimmu deaivvadeami dihte. Gáiddusbargan lea erenoamáš lasáhus njunnálagaid dahkkojuvvon deaivvademiide ja dan geažil bargan lea ain čavgadabbo ja dákko bokte beaktilabbo.
Okta nuoraidráđi stuorimus áššiin giđa áigge lei oktasaš oainnu almmuheapmi ráđđehusbellodagaid nuoraidservviiguin, “Ruvkkiide ii sadji sámiid ruovttuguovllus”. Cealkámušas ovdanbuvttiimet Suoma stáhta ráđđehussii čielga oainnu: ruvkkiide ii leat dáppe sadji, leat dolkan ráđđádallat fáttá birra ain ođđasit ja ođđasit. Jiehtáčearu guovlovárren ii leat vuos šluhttejuvvon, nappo bargu lea ain. Jiehtáčearu báikkálaččain lea goittotge nana doarjja sihke iežas servoša ja maid eanetlogu siste.
Oassálasten Sámedikki nuppi dievasčoahkkimii, vaikko muđui geassemánnu lea golihan nu, ahte lean doallan luomu politihkas ja searvedoaimmain. Geasi áigge barggan gal vahkuid beaivebarggus, muhto giđa maŋŋil álkidahttá, go in dárbbaš njuolga dihtora guoras sirdašuvvat nuppi dihtora gurrii oassálastit čoahkkimiidda ja skuvlejumiide.
Lágideimmet geassemánus maid sátnejođiheddjiid gažadandiimmu joavkochatas, masa oassálaste Sámedikki buot golbma sátnejođiheaddji. Dát lei maid min vuosttamuš chat, masa sáhtii oassálastit oktanaga golmma sámegillii ja suomagillii. Čuovvovaš njealjegielat chat lágiduvvo 29.7. tiibma 18-19, nappo sávvamis boađát addit máhcahaga njealjegielat chataid birra, muitalit geasát birra ja čavčča plánain!
Sofe Hánsa Sampo Ánne-Sofe
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
Oahpásmuva maiddái
Váikkuheami sierra hámit-panelaságastallan
Panelas gieđahallojuvvo sápmelaš váikkuheapmi ja iešguđetlágan bálgát váikkuheapmái. Skábmagovat nuoraidbeaivvi panelaságastallan lea tekstejuvvon suomagillii. Panela giellan davvisámegiella ja nuortalašgiella.
Sámemánáid ja -nuoraid osolašvuohta buorrána sin árvvuid gudnejahttimiin
Sosiála- ja dearvvasvuođaministtar almmustahttá lagašáigge mánáidstrategiija, man dárkkuhussan lea lasihit mánáid, nuoraid ja bearrašiid buresveadjima ja osolašvuođa.
Lumi dáppe vuohon
Mii leimmet mu joavkkuin, Helssega Rockettesiin, čakčaleairras Kisakallio valáštallanoahpahagas, Lohjas. Min leaira bisttii oktiibuot golbma beaivvi ja dán filmmas oidnibehtet makkár min akta beaivi lei.
Mun oahpahan sámegiela, mie opetan pohjoissaamea!
Mun lean Lumi, luistejeaddji Helssegis ja mu ruohttasat leat Vuohčus.
Mun lean Guhkkes-Issáha Sinikka Lumi, Lumi Hetta ja lean 18-jahkásaš sámenuorra. Lean riegádan Helssegis ja lean orodan olles ealliman dáppe. Mu ruohttasat leat Soađegili Vuohčus.
Mun lean Britt-Inger Ruotsala ja dás lea mu vuosttaš Nuorraidráđđi-video!
”Mun lean giđa 2020 studeanta"
Mun lean giđa 2020 studeanta ja loktejin vilgesgahpira mu oaivái 30.5.2020.
Korona virusdili dikšun Suomas - Ánne vlogge
Suoma ráđđehus linjii 16.3.2020 doaibmabijuid koronavirusdili dikšuma várás Suomas. Dát video lea ráhkaduvvon, vai dáid rávvagiid beassá guldalit sámegilliige. Seamma rávvagiid sáhttá lohkat čuovvovaš liŋkka duohken: https://tinyurl.com/korona-samegillii Ale panikere! Hivssetbábir gal reahká. Muitte fuolahit buorre giehtahygieniijas, garvve olmmošjoavkkuid ja mátkošteami ja doala oktavuođa dutnje dehálaš olbmuide. Ovttas mii birget dánge dili čáđa.
Mun lean Anne ja mus boahtá tubeteaddji
Hei! Mun lean Ville Ristena Pirkko Anne, Anne Olli. Lean dál 26-jahkásaš. Bajásšadden Avvilis, muhto dál lean orron Oulus jo measta 8 jagi. Stuđeren dáppe biologiija ávnnasoahppaheaddjin. Mu eallimis oahpput eai goitotge oro álo leamen váldorollas, danin go lean hui čeahppi golahit áiggi iešguđetlágan doaimmaiguin. Darvánan hui millosit ja vehá vahágisge earálágan prošeavttaide (Sápmi Pride jna...), mat leat buktán mu eallimii hui olu sisdoalu ja ođđa vásáhusaid. Dasa lassin lean fysalaččatge oalle aktiivalaš – mun jođán roller derby -hárjehusaiguin golbmii vahkus ja agilitys oktii vahkus iežan hárjehusaiguin ja oktii skuvlemin earáid. Vahkuloahpat golletge dasto dávjá spealloreaissuin ja gilvvohallamiin.
SÁPMELAŠVUOHTA EALLÁ MÁDDINGE
Oahpásmuva Dihtosis - prošeavtta skuvlagalledeaddji Mira Pohjanrinne vásáhusaide ja jurdagiidda Dihtosis – prošeavtta olis. Dihtosis- prošeakta lea Nuoraid Akatemia ja Sámedikki nuoraidráđi oktasašprošeakta, mainna geahččaluvvo lasihuvvot ovdasajis badjedási ahkásaš nuoraid diđolašvuohta sápmelašvuođas iešguđetlágan bargobájiid ja bargobihtáid bokte.
Säämast muin - Sáámást muin - Sámás muinna
Sámediggi lea nammadan njealje giellaofelačča sámegielaid ovdanbuktima várás. Giellaofelaččaid ulbmilin lea doaibmat ovdagovvan ja hásttuhit olbmuid sámástit roahkkadit.
Sámi giellaofelaččat movttiidahttet sámástit- Sáárá Seipiharju
Sámediggi lea nammadan njealje giellaofelačča sámegielaid ovdanbuktima várás. Giellaofelaččaid ulbmilin lea doaibmat ovdagovvan ja hásttuhit olbmuid sámástit roahkkadit. Iešguđege giellaofelaš lea govven filmmaža, mas son muitala iežas oktavuođas sámegillii.
Sámi giellaofelaččat movttiidahttet sámástit- Teemu Titola
Sámediggi lea nammadan njealje giellaofelačča sámegielaid ovdanbuktima várás. Giellaofelaččaid ulbmilin lea doaibmat ovdagovvan ja hásttuhit olbmuid sámástit roahkkadit. Iešguđege giellaofelaš lea govven filmmaža, mas son muitala iežas oktavuođas sámegillii.
Sámi giellaofelaččat movttiidahttet sámástit- Sámásteaddji Teija Kaartokallio
Sámediggi lea nammadan njealje giellaofelačča sámegielaid ovdanbuktima várás. Giellaofelaččaid ulbmilin lea doaibmat ovdagovvan ja hásttuhit olbmuid sámástit roahkkadit. Iešguđege giellaofelaš lea govven filmmaža, mas son muitala iežas oktavuođas sámegillii.
Sámi giellaofelaččat movttiidahttet sámástit
Sámediggi lea nammadan njealje giellaofelačča sámegielaid ovdanbuktima várás. Giellaofelaččaid ulbmilin lea doaibmat ovdagovvan ja hásttuhit olbmuid sámástit roahkkadit. Iešguđege giellaofelaš lea govven filmmaža, mas son muitala iežas oktavuođas sámegillii.