Nuoraidráđi koronagiđđa

Álggahettiinan nuoraidráđi ságadoallin máhttán govahallat giđa leat dákkár. Nuoraidráđi ođđa lahtuide, prošeavttaide, ovttasbargoguimmiide ja eará bargguide lea gártan oahpásmuvvat gáiddusin. Nuoraidráđi lahtut eai leat vel oktiige deaivan njunnálagaid, muhto sávvamis dát rievdá čuovvovaš mánuid áigge.

Govva: Mari Molkoselkä

Earenoamáš giđas fuolakeahttá bargu sámenuoraid ovdii ii leat gaskkalduvvan. Oahppogeatnegasvuođa guhkideapmi, dálkkádatlága ja sámediggelága ođasmahttin leat jotkojuvvon olles giđa áigge eiseválddiid dásis. Nuoraidráđđi leage oassálastán oahppogeatnegasvuođa guhkideapmái guoski cealkámuša čállimii ovttas Sámedikki 1. várreságadolliin, skuvlenčálliin ja skuvlen- ja oahppamateriálalávdegottiin. Lágideimmet maid Birasministeriijain gullandilálašvuođa gáiddusin sámenuoraide dálkkádatlága ođasmahttima birra.

Earenoamáš giđđa lea buktán maid vejolašvuođaid: leat skuvlen nuoraidráđi ovttasbarggus olmmošvuoigatvuođalihtuin, geavahišgoahtán ođđa barganvuođuid ja deaivan gáiddusin vuollegis šielmmáin nuoraid ja sámeservviid. Gáiddusbargan lea álkidahttán ja jođálmuhttán deaivvademiid. Gáiddusdeaivvadeapmi ii goassige buhtte deaivvademiid njunnálagaid, muhto addá lasi áiggi iešguđet doaimmaide, go ii dárbbaš álot mátkkoštit čuđiid kilomehteriid moadde diimmu deaivvadeami dihte. Gáiddusbargan lea erenoamáš lasáhus njunnálagaid dahkkojuvvon deaivvademiide ja dan geažil bargan lea ain čavgadabbo ja dákko bokte beaktilabbo.

Okta nuoraidráđi stuorimus áššiin giđa áigge lei oktasaš oainnu almmuheapmi ráđđehusbellodagaid nuoraidservviiguin, “Ruvkkiide ii sadji sámiid ruovttuguovllus”. Cealkámušas ovdanbuvttiimet Suoma stáhta ráđđehussii čielga oainnu: ruvkkiide ii leat dáppe sadji, leat dolkan ráđđádallat fáttá birra ain ođđasit ja ođđasit. Jiehtáčearu guovlovárren ii leat vuos šluhttejuvvon, nappo bargu lea ain. Jiehtáčearu báikkálaččain lea goittotge nana doarjja sihke iežas servoša ja maid eanetlogu siste.

Oassálasten Sámedikki nuppi dievasčoahkkimii, vaikko muđui geassemánnu lea golihan nu, ahte lean doallan luomu politihkas ja searvedoaimmain. Geasi áigge barggan gal vahkuid beaivebarggus, muhto giđa maŋŋil álkidahttá, go in dárbbaš njuolga dihtora guoras sirdašuvvat nuppi dihtora gurrii oassálastit čoahkkimiidda ja skuvlejumiide.

Lágideimmet geassemánus maid sátnejođiheddjiid gažadandiimmu joavkochatas, masa oassálaste Sámedikki buot golbma sátnejođiheaddji. Dát lei maid min vuosttamuš chat, masa sáhtii oassálastit oktanaga golmma sámegillii ja suomagillii. Čuovvovaš njealjegielat chat lágiduvvo 29.7. tiibma 18-19, nappo sávvamis boađát addit máhcahaga njealjegielat chataid birra, muitalit geasát birra ja čavčča plánain!

Sofe Hánsa Sampo Ánne-Sofe

          anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi


Oahpásmuva maiddái