Sukellus saamelaiskulttuuriin -mobiilspeâlast ođđ versio ougglõsmättʼtõõzz vääras
Nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Sukellus saamelaiskulttuuriin -mobiilspeâl lie peeiʹvtam ođđ versiooʹje ougglõsmättʼtõõzz vääras. Ääiʹjben taʹnni õlmstõttum speâl veäkka põõrǥât lââʹzzted tieʹttemvuõđ sääʹmkulttuurâst jeeʹres ǩiõččâmkuuʹlmi pääiʹǩ.
Seppo-siõrrvuâlast siõrrâm sääʹmmteemlaž mobiilsiõrr lij tillʼlõvvum pââibužškooul lââʹssen nuuʹbb tääʹzz mättʼtõõđjid. Siõrr vieʹǩǩat mättʼtõõđjid pirr Lääʹddjânnam mättjed da toʹlǩǩeed säʹmmlažvuõđâst da sääʹmkulttuurâst da tõt ǩiõttʼtââll odm. saaʹmi historia, ânnʼjõžpeeiʹv eettmõõžžid da oummuid, sääʹmmpihttâz, kulttuursa puästtad âânnmõõžž di äʹrbbvuõđlaid jieʹllemvueʹjjid. Siõr pääiʹǩ nuõrid smeʹllkââʹttet tuåimmjed jiõčč da raajjâd teeʹmest jiijjâs miõlljurddjid di saaǥǥstõõllâd tõin õõutsââʹjest nuuʹbbi nuõrivuiʹm.
Håʹt speâll lij tuåimmjam še ougglõsmättʼtõõzzâst nåkkmen, lie speâl ååʹn pueʹrõõllâm suåppâd õinn pueʹrben ougglõsmättʼtõʹsse. Speâll lij mättstroiʹttlid obbnes määusteʹm leʹbe mättstroiʹttlest ij taarbâž leeʹd Seppo-liseʹnss ni vooʹps. Škooulneeʹǩǩ vuäiʹtte speâllad speâl teʹlfooni-, tableeʹtti- leʹbe teâttmašinaivuiʹm. Speâlast käunnʼje määŋgnallšem da jeeʹres tässʼsa tuejjõõzz. Speâlltuejjõõzzin lij še vueiʹttemvuõtt ââʹnned kreevsõsvuõđ, leʹbe vasttõõzz vueiʹtet raukkâd snimldõk-, jiõnn- leʹbe videoteâttõshääʹmest. Speâllai vuäiʹtte še vaʹlljeed teemain tõn, mii sij miõlid jäänmõsân ǩeäss.
Tiʹlle Sukellus saamelaiskulttuuriin -ougglõs-speâl täin tiʹllʼjemlomaakkin.
Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia õhttsažhaʹŋǩǩõs, koon täävtõssân lij lââʹzzted väʹlddmeera kuulli nuõri tieʹttemvuõđ saaʹmin. Teâđ da haʹŋǩǩõõzz materiaal veäkka ǩiččlõõđât kaggâd sääʹm da sääʹmkulttuur bieʹǩǩen nuõri arggteâđ. Teeʹm älšmõʹtti ǩiõttʼtõõllmõš câgg seämmavuâra sääʹmpäärnaid da –nuõrid tillʼlõõvvi čårstummuž, da raavad sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn jälsteei sääʹmnuõri identiteeʹtt. Haʹŋǩǩõõzz teäggat Mättʼtõs- Da kulttuurministeria.
Lââʹzz Dihtosis-haʹŋǩǩõõzzâst.
Lââʹssteâđ:
Vs. nuõripiisar, Sääʹmteʹǧǧ, Elli-Marja Hetta, 050 382 5179, elli-marja.hetta(a)samediggi.fi
Projeʹkttkoordinaattor, Nuõri Akatemia, Ulla Saalasti. 040 567 4203, ulla.saalasti(a)samediggi.fi
Tobdstõõđ še
De!2-haʹŋǩǩõõzz tåimmʼmõš juätkkai
Sääʹmteeʹǧǧ da sääʹmvuuʹd kooʹddi õhttsaž De!2-haʹŋǩǩõs juätkk tåimmʼmõõžžâs.
Nuõrisuåvtõõzz vuäzzlažooccmõš toiʹmmjempâjja 2026-2027 lij älggam!
Ǩeäss-a tuʹst miõll vaaikted sääʹmnuõri aaʹššid? Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz ođđ toiʹmmjempââʹjj älgg eeʹjj 2026 aalǥâst, da loppeeʹjj poodd ooccâp ođđ älšsmam nuõrid mieʹldd pueʹtti toiʹmmjempâjja kueiʹteeǥǥas.
Säämnuõri konfereens õõlmâsceälkkmõš
"Meeʹst sääʹmnuõrin lij haall da miõllǩeässmõš mättjed sääʹmǩiõll da seʹrdded tõt puõʹtti puõlvvõõǥǥid di ââʹnned äʹrbbvuõđlaž teâđast ǩidd. Nääiʹt sääʹmkulttuur seill jieʹllʼjen. Äʹrbbvuõđlaž teâtt ij leäkku mii-ne mâid ǩiõččâp ååuǥbeäʹlnn, tõt kooll miʹjjid säʹmmlaid da lij luândlaž pieʹǩǩ miʹjjid."
Sääʹmnuõri konfereʹnss jäʹrjstet Aanrest 14.-15.8.2025
Konfereeʹns teeʹmmen lij äʹrbbvuõđlaž teâtt da tõn âlddnet õutstõõzz viõkkväär ǩiõččâmvueʹjjest.
Sääʹmteʹǧǧ ååcc mieʹrräiggsaž projeʹktt-tuâjjla nuõrisuåvtõõzz De! 2 -haʹŋǩǩõʹsse
Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla mieʹrräiggsa projeʹktt-tuâjjla tuâj nuõrisuåvtõõzz De! 2- sääʹmǩiõllsa nuõrituâj ooudâsviikkmõš sääʹmvuuʹd kooʹddin -haʹŋǩǩõʹsse.
Sääʹmteʹǧǧ ååcc õllškooulharjjtõõlli
Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla õllškooulharjjtõõlli pääiʹǩ. Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹlded ǩieʹssmannust 2025. Harjjtõõllmõš peštt 3 mp. Tuâjast lij ougglõstuejjeemvueiʹttemvuõtt.
Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaalšeš Rosa-Máren Juuso da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Niila-Juhán Valkeapää
Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen juätkk Rosa-Máren Juuso da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen vaʹlljeeš Niila-Juhán Valkeapää. Nuõrisuåvtõõzz äʹšštobddjen vaalšeš Leo Vilmunen, Nuppu-Maaria Näkkäläjärvi, Nils-Matti Juuso, Niiles Harlin ja Heta Sieppi.
Säämnuõr tuäivva õõutsââjest åårrmõõžž da säämǩiõllsaž toimmjummuž
De2!-haʹŋǩǩõõzzâst kaartʼteš nuõri tuõivvjid kuuleeʹl sääʹmǩiõllsa âsttääiʹjtoiʹmmjumša. Kõõjjõõllmõõžž vuâđald nuõr tuäivva jäänmõsân sääʹmǩiõllsaid nuõri jeäʹǩǩääid da õõutsââʹjest åårrmõõžž jeärrsi sääʹmnuõrivuiʹm. Sääʹmnuõrid ǩieʹssi ääʹšš kõõjjõõllmõõžž vuâđald leʹjje liikkummuš, äʹrbbvuõđlaž tääid da ålgganåårrmõš. Kõõjjõõllma vaʹsttääm jäänmõs tuäivv toiʹmmjummuž jäʹrjstum jiiʹjjes dommsiidâst.
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs ååcc äʹšštobddivuäzzlaid!
Leäk-a 15-17 ekksaž sääʹmnuõr? Haaʹlääk-a piâssâd vaikkted sääʹmnuõri aaʹššid, tobdstõõttâd da vuârrvaikkted järrsin sääʹmnuõrin? Ooccâp nuõrisuåvtõõzz äʹšštobddjen aktiivlaid sääʹmaaʹššin älšmõõvvâm nuõrid pirr Lääʹddjânnam.
Nuõri saakkvuârr Säämteeʹǧǧ riâššõõttâmsåbbrest da nuõrisuåvtõõzz nõõmtummuš
Riâššõõttâmsåbbar nuõri saakkvuâr õʹnne nuõrisuåvtõõzz vaalšem eeʹttǩeei Rosa-Máren Juuso Jeänõõǥǥâst da Mihku Näkkäläjärvi Aanrest.
De! 2-haʹŋǩǩõõzz tåimmjummuš jåttai
Sääʹmteeʹǧǧ da sääʹmvuuʹd kooʹddi De! 2-haʹŋǩǩõs lij alttääm tåimmjummšes.
Säämteǧǧ ååcc mierräiggsaž projektt-tuâjjla nuõrisuåvtõõzz De!2 -haŋǩǩõsse
Projeʹktt-tuâjjla tuâjjan lij sääʹmǩiõllsa da -kulttuur meâldla nuõrituâj ooudâsviikkmõš sääʹmvuuʹd kooʹddin haʹŋǩǩõsplaan meâldlânji õõutveäkka Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da haʹŋǩǩõõzz vuäʹpstemjooukin.
Nuõrisuåvtõs vuässõõđi ÕM alggmeerai põõssi fooruume
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Rosa-Máren Juuso da väärrsaaǥǥjååʹđteei Helmi Ljetoff vuässõʹtte ÕM alggmeerai põõssi fooruuʹme (UNPFII) New Yorkist. Fooruum 23. išttâm teeʹmmen lij alggmeerai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ raavummuš ÕM alggmeerai vuõiggâdvuõđid kuõskki čõõđtõõzz õhttvuõđâst: alggmeerai nuõri jiõn ââʹlummuš.
Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååđteejjkådd vaalšum
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaalšeš Rosa-Máren Juuso Karesuvannost da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Helmi Ljetoff Heʹlssnest.
Nuõrisuåvtõs lij nõõmtum tuåimmpââi eejjid 2024-2025
Sää´mtee´ǧǧ sååbbar nõõmti nuorisuåvtõõzz tuåimmpââi ee´jjid 2023–2024 såbbrest 30.1.2024.